XX hagi AutoSalong OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõudes, alternatiivselt kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AutoSalong OÜ apellatsioonkaebus 6422,36 eurot XX vastuapellatsioonkaebus 6085,03 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AutoSalong OÜ apellatsioonkaebus XX vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant): XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): AutoSalong OÜ (registrikood 11440831, asukoht Pargi 4, Karksi küla, 69104 Karksi vald, Viljandi maakond, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Jüri Asari (epost: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlgnevuse 5 877,45 eurot ületavas osas ja viivise 74,72 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja esimese alternatiivina esitatud nõue täielikult.
Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Autosalong OÜ-u apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. XX vastuapellatsioonkaebus rahuldada. Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada.
4.2.Välja mõista AutoSalong OÜ-lt XX kasuks põhivõlgnevus summas 11 010,17 eurot ja viivis 140,49 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (summa 11 010,17 eurot) alates 01.06.2017 kuni põhivõla tasumiseni. XX menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta AutoSalong OÜ kanda ja Autosalong OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista sõiduki ostuhind summas 9 800 eurot, kahju summas 1 210,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 140,49 eurot, viivised alates 01.06.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude tasumiseni ning menetluskulud või alternatiivselt sõiduki remondikulude, mis ekspert RP hinnangul on summas 4859,28 eurot, ja tekitatud kahju väljamõistmist.
2.Hageja XX ja kostja AutoSalong OÜ sõlmisid 26.01.2017 sõiduki ostu-müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Nissan Navara, esmane registreerimine 2010, VIN-kood VSKCVND40U0369226, registrimärk XXXXXX ostuhinnaga 9 800 eurot.
3.Kostja ei teavitanud hagejat lepingu sõlmimisel, et sõidukil oleks mingeid puudusi, mis välistavad sõiduki kasutamise. Sõiduki müügikuulutuse kohaselt oli sõiduk korrapäraselt hooldatud, mille kohta esitati hagejale ka vastav sõiduki hooldusraamat, sõiduki müügikuulutuses ei olnud samuti esile toodud, et sõidukil oleks mingeid puudusi. Seega eeldas hageja, et sõiduki näol on tegemist tehniliselt heas korras sõidukiga, mis on sihtotstarbeliselt kasutatav, millised hageja kinnitused sisalduvad ka sõlmitud lepingus.
4.Järgmisel päeval pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist, so 27.01.2017, purunes sõidukil turbokompressor, pärast mida ei olnud sõiduki mootorit enam võimalik käivitada, mistõttu on sõiduki sihtotstarbeline kasutamine muutunud võimatuks.
5.Hageja teavitas kostjat 28.01.2017 sõiduki turbokompressori purunemisest ning soovis, et kostja parandaks sõiduki. 30.01.2017 vastas kostja, et ta on valmis tasuma turbokompressori maksumuse eest, kuid sõiduki remondi teostamise eest peab tasuma hageja ise. Hageja esitas oma esindaja vahendusel 03.02.2017 kostjale ka kirjaliku nõude sõiduki parandamiseks hiljemalt 09.02.2017, millisele nõudele vastas kostja keelduvalt.
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502
6.Kuna kostja keeldus sõidukit remontimast, siis lasi hageja sõiduki turbokompressori remontida remondifirmas ESRACING OÜ, mille eest tasus hageja 578,69 eurot.
7.13.02.2017 teostas sõidukite remondiga igapäevaselt tegelev ettevõte ESRACING OÜ sõiduki ülevaatuse, mille käigus tuvastati nii sõiduki turbokompressori võlli purunemine, kui ka asjaolu, et turbo õli peale vool sisaldas tahkeid osakesi ning, et karteri põhjas olid suured (kuni 15x15 mm) metalli ja plastiku tükid. ESRACING OÜ hinnangul vajab sõiduki mootor remonti või vahetust, millise remondi maksumuseks on minimaalselt 2500 eurot, millele lisandub tööraha mootori vahetuse eest. ESRACING OÜ hinnangul sarnasel kasutatud ja hooldatud sõidukil tavapäraselt selliseid puudusi (so turbokompressori purunemine, turbokompressori õli peale vool sisaldab tahkeid osakesi, karteri põhjas on suured, so kuni 15x15 mm, metalli ja plastiku tükid) ei esine ning, et eelviidatud puudused, sh puudused, mis põhjustasid turbokompressori purunemise, pidid sõidukil olemas olema juba enne hageja poolt sõiduki ostmist, kuna sellised vigastused tekivad sõiduki pikemaajalise kasutamise käigus, juhul kui sõidukit ei ole korrapäraselt hooldatud.
8.Hageja esindaja edastas kostjale 27.03.2017 taganemisavalduse, millega hageja taganes müügilepingust ja nõudis kostjalt sõiduki ostuhinna summas 9800 eurot tagastamist ja kahju summas 938,69 eurot hüvitamist hiljemalt 03.04.2017. Kostja sai hageja taganemisavalduse kätte, kuid keeldus 10.04.2017 vastusega sõiduki ostuhinna tagastamisest ja kahju hüvitamisest.
9.Seoses kostjapoolse müügilepingu rikkumisega on hageja kandnud kulutusi sõiduki turbo remondile summas 578,69 eurot. Hageja on tasunud sõiduki liiklusregistris registreerimise eest riigilõivu summas 192 eurot ja sõiduki kohustusliku liikluskindlustuse makse perioodi 26.01.2017-25.04.2017 eest summas 79,48 eurot, kuid samas ei olnud hagejal võimalik alates 27.01.2017 sõidukit kasutada turbokompressori purunemise tõttu. Seoses asjaoluga, et kostja keeldus sõiduki parandamisest, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 360 eurot. Arvestades eelnevat, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kokku summas 1210,17 eurot. Lisaks nõuab hageja ostuhinna ja kahju hüvitise summalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2017 kuni ostuhinna tagastamiseni ja kahju hüvitise tasumiseni. 31.05.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 140,49 eurot.
10.Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et sõiduki müügilepingust taganemine ei ole põhjendatud, siis taotleb hageja alternatiivselt kostjalt sõiduki remondikulude, mis ekspert RP hinnangul on summas 4859,28 eurot, ja tekitatud kahju väljamõistmist. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, mistõttu ei ole taganemisavaldus kehtiv ega toonud kostjale kaasa õiguslikke tagajärgi, sh kahju hüvitamise kohustust.
12.Kostja ostis vaidlusaluse sõiduki Saksamaalt autoaiast 13.12.2016, treileriveoga jõudis see Eestisse 2017. aasta alguses. Kostja ei hoolda kasutatud sõidukeid vaid valmistab need müügieelselt ette. Ettevalmistus piirdub proovisõiduga selgitamaks sõiduki töökorras olekut, tarvidusel pisiremondi ning pesuga.
13.Müügilepingu p-s 3.3. on pooled muuhulgas kokku leppinud, et sõiduki vastuvõtmisel läheb müüjalt ostjale üle sõiduki juhusliku hävimise, purunemise või väärtuse vähenemise riisiko ning ostjal on olnud tehingueelselt kõik õigused koguda mistahes
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 informatsiooni lepingu objekti kohta ning õiguse teostamise ja infoallika valiku üle on ostja otsustanud omal äranägemisel.
14.Turbokompressori rike müügitehingu järgsel sõiduki kasutamisel ei saa olla seotuses varjatud puudusega sõiduki üleandmisel ostjale, seega ka lepingutingimustele mittevastavusega. Millestki ei nähtu, et kostja oleks müügieelselt hageja ees midagi varjanud. Esitatud asjaoludes seisnebki kasutatud sõiduki ostmise riisiko. Kasutatud sõiduki puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel sõidukitel tõenäoliselt ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavust.
15.Sõiduki müügilepingu p-s 3.2. leppisid pooled muuhulgas kokku, et ostja on kohustatud sõiduki vastuvõtmisel selle täielikult üle kontrollima ja veenduma selle komplektsuses ja korrasolekus. Allkirjaga nimetatud märkusel tõendab ostja, et ta on teadlik ostetava sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest, et on tegemist pruugitud sõidukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud ja seetõttu teatud osad või sõlmed võivad puruneda ning ostja võtab endale riski nende purunemise või rikkimineku eest. Ülaltoodust nähtub üheselt, et kostja informeeris lepingus hagejat sõiduki kvaliteedist ja hoiatas sellega seotud riskidest.
16.Hagi lisana esitatud ESRACING OÜ juhatuse liikme 30.05.2017 selgitusest nähtub, et puudused, mis põhjustasid turbokompressori purunemise, pidid sõidukil olemas olema juba enne sõiduki ostmist, sest sellised vigastused tekivad sõiduki pikemaajalise kasutamise käigus, juhul, kui sõidukit ei ole korrapäraselt hooldatud. Riikliku tehnoülevaatuse ja tavapärase visuaalse ülevaatuse käigus selliseid puudusi tuvastada võimalik ei ole, selleks tuleb mootor eelnevalt demonteerida.
17.Hagejal puudus õigus müügilepingust taganeda. Hageja esitas kostjale lepingu täitmise nõude, st nõudis asja parandamist VÕS § 100 lg 1 p 1 alusel. Kuna pooled ei jõudnud turbokompressori vahetamise osas kokkuleppele, siis lasi hageja selle remontida firmas Esracing OÜ, mille eest tasus 578,69 eurot. Seega kohaldus hageja enda valikul VÕS § 222 lg 5, mille alusel, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Lastes sõiduki turbokompressori pärast kostjale sellesisulise nõude esitamist ise parandada, loobus hageja oma õigusest turbokompressori purunemise asjaolul lepingust taganeda. Kostja arvates ei saa nimetatud õiguskaitsevahendeid üheaegselt kasutada.
18.Kostja on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna selle materiaalsed eeldused on täitmata. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud eksperdi RP arvamusele. Kostja leiab, et ekspert tegi oma järeldused vaid teiste isikute väidete kohaselt ja algset olukorda nägemata. Näiteks oli turbo ülevaatamise ajaks juba remonditud ja mootor lahti võetud.
19.Kostja esitas kohtule tõendina Balti Autoosad AS pakkumise, mille kohaselt on vaidlusaluse sõiduki ketikomplekti maksumus 216,63 eurot ja kepsusaalede komplekti maksumus 13,01 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 275,45 eurot. Lisaks esitas kostja kohtule Eurostauto vastuse päringule, mille kohaselt mootori kettide kindlat vahetust ja/või hooldust ei ole ette nähtud, vaid vahetus toimub vastavalt vajadusele. Nendega soovib kostja tõendada, et tema ei ole hoolsuskohustust rikkunud ning mootori vahetuseks ei ole vajadust. Oma väiteid tõendab kostja ka asjatundja JL arvamusega, mis oli koostatud peale tema poolt vaidlusaluse sõiduki ülevaatamist ESRACING OÜ töökojas 30.01.2018. Asjatundja ei tuvastanud mootoril mitte ühtegi viga, mille tõttu mootor oleks kasutamiskõlbmatu. Uue mootori paigaldamine ei ole vajalik ega proportsionaalne. Mitte ükski nähtuvatest asjaoludest eraldi ega kogumis ei tingi sõiduki mootori vahetamist selleks, et sõidukit saaks eesmärgipäraselt kasutada.
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 Kostja soovib JL arvamusega ümber lükata hageja poolt esitatud RP arvamuses toodud seisukohti. Esimese astme kohtu otsus
20.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 5 877,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 74,72 eurot ja viivised edasiulatuvalt alates 01.06.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud jättis kostja kanda.
21.Otsuse põhjenduste kohaselt asjas esitatud tõendeid hinnates, kuulub rahuldamisele alternatiivnõue ja välja tuleb mõista kostjalt remondikulud ning tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus müügilepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 mõttes, kuid tõendamist ei ole leidnud formaalsed eeldused ega materiaalsed alused lepingust taganemiseks (VÕS § 118 lg, § 188 lg 2). Kohus loeb oluliseks lepingurikkumiseks müüjapoolse õigustamatu keeldumise asja parandamise nõude täitmisest. Pooled ei vaidle selle üle, et 28.01.2017 teavitas hageja kostjat turbokompressori purunemisest ja täitmisnõudest sooviga, et kostja auto parandaks hiljemalt 09.02.2017 (tlk 11). Kostja vastuskirjast nähtub, et ta ei nõustunud auto turbokompressori parandustöödega (tlk 13). Müüja selgitas oma kirjas täiendavalt, et 30.01.2017 teade turbokompressori maksumuse hüvitamisest oli spontaanne ettepanek, kuid pakkus koostööd lahenduse leidmisel. Seega oli hagejal valida lepingu täitmise (VÕS § 222 lg 5) või sellest taganemise vahel ja hageja valis õiguse kompressor ise parandada, misjärel on tal õigus nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt otsustas hageja remontida turbokompressori omal kulul ja pöördus remonditööde tegemiseks ESRACING OÜ-sse. Kuivõrd kostja oli kohtu hinnangul VÕS § 223 lg 1 mõttes keeldunud õigustamatult asja parandamist, oli hageja õigustatud tegema seda oma vahenditega. Kostja esindaja selgitused kohtu korraldaval istungil 19.10.2017 (tlk 73), et kostja ei ole keeldunud asja parandamisest, on tõendamata. Hageja esitas taganemisavalduse 27.03.2017 (tlk 21, 26), olles eelnevalt 13.02.2017 kasutanud oma õiguskaitsevahendina lepingu täitmise nõuet. Kohus nõustub kostjaga, et VÕS § 222 lg 5 kohaselt jäi hagejale seejärel ainult õigus nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
22.Müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest pidi kostja müüjana vastutama ka siis, kui ta ise defektidest teadlik ei olnud ega omanud eriteadmisi sõidukite mootorite või nende tehnilise seisundi osas.
23.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude teostatud ja vajaliku remondikulu osas. Arvega nr 111323, 22.02.2017 on tõendatud Nissan Navara registrimärgiga XXX XXX, turbo remont summas 578.69 eurot, milline kulu on hageja poolt ka reaalselt kantud. Remonditeostaja selgituse kohaselt ilmnes töö käigus, et turbokompressori võll on pooleks, peale turbo remonti selgus, et õli pealevool sisaldas tahkeid osakesi. Selliste puudustega mootor tuleks remontida või välja vahetada. Puudused, mis põhjustasid turbokompressori purunemise tekivad sõidukil juhul, kui ei ole korrapäraselt hooldatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kahju nõue summas 4859.28 eurot, mis sisaldab uue mootoribloki ja renoveeritud turboseadme paigaldust, selleks vajalikke teenustöid ja materjale. RP on teinud vastavaid päringud kohase mootorivahetuse hinna väljaselgitamiseks, mida kostja ei ole ümberlükanud. Kostja on esitanud Balti Autoosad AS pakkumise, mille kohaselt (ketid, tallad, pingutid, hammasrattad) komplekti maksumus oleks 275.45 eurot ning mootori vahetuskulu ei ole vajalik. Kohus märgib, et nimetatud hinnapakkumine ei ole seostatud käesoleva vaidluse juhtumi ja rikkega ega seetõttu arvestatav. Seega leiab kohus, et põhjendatud
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 ja tõendatud on alternatiivnõudena esitatud remondikulu 4859.28 eurot ning kahjuna turbo remont 578.69 eurot, müügilepingu rikkumisega seotud kulu õigusabile 360 eurot ja sõiduki liikluskindlustuse tasu 79.48 eurot, kokku 5877.45 eurot.
24.Kostja poolt esitatud JL poolt esitatud arvamus on hinnang RP kui asjatundja arvamusele, ega sisalda iseseisvat uuringut ega järeldust rikke osas. JL 06.02.2018 koostatud arvamuse kohaselt vaatas ta vaidlusaluse diiselmootori üle hindamaks, kas ja millist remonti see vajab. Tema arvamuse kohaselt ei olnud ülevaatuse käigus alles purunenud detaile ega mootori karterist leitud plastiku ja metalli tükke, uue mootori paigaldus oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus märgib, et hindab tõendeid kogumis. Kuivõrd esmase remondi teostaja Esracing OÜ remondi kirjeldus ja rikke põhjus kattub RP järeldusega, nõustub kohus nimetatuga, et rike tekkis eelkõige vaegõlituse ning mootori detailide suure kulumisastme tõttu.
25.Kohus leiab, et kuna käesolevalt kuulub rahuldamisele hageja alternatiivne nõue summas 5877,45 eurot, kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised alternatiivnõudelt summas 74,72 eurot ning viivised alates 01.06.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja apellatsioonkaebus
26.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagiavaldus rahuldamata.
27.Kostja arvates ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud nõusolekut turbokompressori vahetuseks. Hagiavalduse lisast 1 ilmneb, et müüja oli 30.01.2017 nõus tasuma turbokompressori maksumuse. Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud õigust nõuda puudusega turbokompressori vahetust uue, esinduses ostetud kompressori vastu. Hageja poolt esitatud asjatundja RP 02.11.2017 arvamusest ilmneb, et renoveeritud tuboseade maksab 255 km-ta. Kostja arvates ei pea ta hüvitama kahju 578,69 ainult seetõttu, et hageja tasus sellise summa.
28.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et põhjendatud ja tõendatud on alternatiivnõudena esitatud remondikulu 4 859,28 eurot, sest RP arvamuse kohaselt sisaldab taastamisremondi hinnanguline maksumus uue mootoribloki ja renoveeritud turboseadme paigaldust. Seega on kohus kaks korda välja mõistnud kostjalt turboseadme vahetusega seotud kahju.
29.Kohus ei hinnanud kostja väiteid ja leidis, et kahjuna tuleb kostjalt välja mõista uue mootori maksumus. Kohus ei kaalunud mootori remondi võimalust või selle asendamist teise kasutatud mootoriga, kuigi kostja esitas tõendi mootori remondiks vajalike osade maksumuse kohta.
30.Kohus ei ole arvestanud sellega, et RP poolt esitatud kalkulatsioonis sõiduki taastamisremondi maksumuse kohta sisaldusid ka tuleviks tehtavad hooldustööd ja veepump, kuigi need ei saa käesolevas asjas olla hüvitatavad kahjud.
31.Kohus ei põhjendanud otsuses, miks ta eelistas RP arvamust JL arvamusele. Kohus ignoreeris kostja vastuväiteid asjatundja RP põhjendatuse osas.
32.Kohus ei arvestanud sellega, et hageja saab kahjuhüvitisena uue mootori maksumuse, kuid temale jääb ka väljavahetamisele kuuluv mootor.
33.Kohus hindas valesti ka poolte vahelist müügilepingut. Kohus ei arvestanud sellega, et hageja allkirjastas lisaks lepingule akti, milles sõiduki omandiõiguse üleminekul läks ostjale ka sõiduki purunemise riisiko. Seda akti ei ole kohus analüüsinud. Kohus ei arvestanud sellega, et kostja ei teadnud ega pidanudki detailselt teadma vaidlusaluse sõiduki tehnilist seisundit, kuna tema müügieelselt ei teosta sõiduki osandamist ja kõikide detailide ülevaatust. Müügilepingus oli piisavalt täpselt müüdud sõiduki kvaliteeti kirjeldatud. Kui kasutatud autode müüja peaks vastutama kõikide puuduste
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 eest, mis ilmnevad peale nende kasutamisele võtmist ostja poolt, muutus taoline äri mõttetuks. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus anda kasutatud asjale müügigarantii. Hageja vastuapellatsioonkaebus
34.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega tema esimese alternatiivina esitatud nõue jäi rahuldamata.
35.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus põhjendamatult hageja taganemisest tuleneva nõude rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et kuna hageja lasi turbokompressori parandada, siis ei olnud tal õigus enam müügilepingust taganeda, kuigi hageja taganes seetõttu, et lisaks turbokompressori purunemisele vajas vahetamist ka sõiduki mootor.
36.Eksilik on kohtu seisukoht, et täidetud ei ole taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja taganemisavaldus on kostjale kätteoimetatud. Kostja keeldus sõiduki parandamisest, mistõttu oli hagejal õigus müügilepingust taganeda. Seega on hageja esimese alternatiivina esitatud nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastused apellatsioonkaebustele
37.Pooled vaidlesid üksteise poolt esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
38.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlgnevuse 5 877,45 eurot ületavas osas ja viivise 74,72 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja esimese alternatiivina esitatud nõue täielikult. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
39.Asja materjaldest nähtub, et: -Pooled sõlmsid 26.01.2017 sõiduki ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki Nissan Navara ehitusaastaga 2010 ning hageja maksis kostjale müügisumma 9 800 eurot ning hageja sai sõiduki valduse. -Kostja avaldatud müügikuulutuse järgi (I kd, tlk 10) oli tegemist kasutatud sõidukiga, müügikuulutuses oli esile toodud sõiduki lisad, sõidukil esinevatele puudustele müügikuulutuses ei osutatud. -üks päev peale sõiduki müügilepingu sõlmimist ja sõiduki valduse hagejale üleandmist, st 27.01.2017 purunes sõidukil turbokompressor. Hageja teavitas kostjat nimetatud asjaolust. -Hageja nõudis 03.02.2017 kirjaga sõiduki parandamist (I kd, tlk 11-12). -Kostja keeldus kirjalikult sõiduki parandamisest (I kd, tlk 13-14). -Hageja lasi OÜ-l Esracing turbokompressori parandada. Remondi maksumuseks kulus 578,69 eurot (I kd, tlk 15).
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 -Peale turbokompressori parandamist selgus, et kogu mootor tuleb remontida või välja vahetada (I kd, tlk 16). -27.03.2017 taganes hageja müügilepingust (I kd, tlk 21-25), taganemisavalduse põhjendusena oli toodud, et müüdud sõidukil on varjatud puudused (turbokompressori ja mootori rike), mille tõttu ei ole sõidukit võimalik sihtotstarbeliselt kasutada.
40.Hagis esitatud esimese alternatiivina palus hageja kostjaga sõlmitud lepingust taganemise tõttu kostjalt välja mõista sõiduki ostuhind summas 9 800 eurot, kahju summas 1 210,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 140,49 eurot, viivised alates 01.06.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude tasumiseni. Teise alternatiivina palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise, sh kahjude katmiseks, mis on tekkinud ja tekivad edaspidi sõiduki remondivajaduse tõttu. Maakohus rahuldas teise alternatiivina esitatud nõude.
41.Ringkonnakohus lahendab kõigepealt vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustatakse esimese alternatiivina esitatud nõude rahuldamata jätmist, sest selle lahendamise tulemusest sõltub, kas esineb vajadus põhjalikumalt käsitleda poolte vaidlust teise alternatiivina esitatud nõude osas.
42.Maakohus leidis, et hageja taganemine lepingust oli toimetu, kuna puudusid taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Formaalsed eeldused taganemise kehtivuseks on täidetud, sest hageja esitas kostjale taganemisavalduse (I kd, tlk 21-24) ning kostja sai taganemisavalduse kätte, vastates sellele (I kd, tlk 26-28). Selleks, et tuvastada, kas taganemiseks esinesid materiaalsed eeldused tuleb tuvastada, kas kostja rikkus müügilepingut.
43.Pooled vaidlevad müügilepingu tingimuste üle. Esiteks on vaidlus selles, kas sõidukil võisid esineda müügilepingu järgi varjatud puudused, ehk turbokompressori rike ja mootori puudused ning teiseks, kas poolte kokkulepe kostja vastutuse välistamise kohta peale omandi üleandmist hagejale kehtib.
44.Hageja väitel ostis ta keskmises korras kasutatud sõiduki. Kostja väitel ostis hageja sõiduki koos puudustega, sh puudustega, mis ostuhetkel ei olnud tuvastatavad.
45.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
46.Et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuli esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama. Maakohus asus seisukohale, et müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta ning seetõttu pidi sõiduk vastama tavapäraselt sellise kasutatud sõiduki olukorrale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest eritingimustes sõiduki kvaliteedi kohta, st näiteks osade ja sõlmede tavapärasest suurema kulumise kohta, pole pooled lepingus kokku leppinud. Pooled leppisid müügilepingu p-s 3.1 teises
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 lauses kokku, et oma allkirjaga tõendab ostja, et ta on teadlik ostetava sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest, et tegemist on pruugitud sõidukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud ning seetõttu teatud osad või sõlmed võivad puruneda. Sellest tingimusest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada poolte erikokkulepet, et sõiduki tehniline seisund võrreldes keskmise sama vana sõidukiga on halvem. Kuna sõiduki vanuseks oli umbes 8 aastat, siis on loogiline, et mõnede sõiduki osade või sõlmede tehniline ressurss oli osaliselt kasutatud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtus seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt leppisid pooled kokku peale müügilepingu sõlmimist ilmnenud puudustega sõiduki müügis on põhjendamatud.
47.Seda, kas sõiduk oli müügitingimustega võrreldes varjatud puudustega, st kas sõiduk vastas lepingutingimustele tuli tõendada hagejal. Ringkonnakohus leiab, et hageja täitis oma tõendamiskoormise. Asja materjalidele lisatud ESRACING OÜ arvamusega (I kd, tlk 16), kes teostas ka turbokompressori parandamise ja tuvastas mootori remondivajaduse, on tõendatud, et sarnasel kasutatud ja hooldatud sõidukil tavapäraselt selliseid puuduseid ei esine (turbo purunemine, turbo õli pealevool sisaldab tahkeid osakesi, karteri põhjas on suured (kuni 15x15 mm) metalli ja plastiku tükid). Samuti on nimetatud asjatundja arvamusega tõendatud, et nimetatud puudused pidid olema olemas juba enne sõiduki ostmist, sest sellised vigastused tekivad sõiduki pikemaajalise kasutamise käigus, juhul, kui sõidukit ei ole korrapäraselt hooldatud. Kostja väidetest võib aru saada nii, et vaidlusaluse sõidukil esinevad puudused on tavapärased 8 a vanuse ja 175 000 km läbinud sõiduki puhul. Samas ei ole kostja oma väiteid tõendanud. ESRACING OÜ arvamusega on tõendatud vastupidine.
48.Kostja väidete järgi leppisid pooled kokku tingimustes, mis välistavad müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Nii sätestavad lepingu p-id 3.2 ja 3.3 ning lisamärkuste p-d 2 ja 3, et sõiduki vastuvõtmisega võtab ostja endale kõik riskid sõiduki edasise purunemise, rikkimineku või defektide eest. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud vastutust välistavad tingimused on tüüptingimused ning kuna need kahjustavad tarbijat ebamõistlikult, on need tühised. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudus maakohtul vajadus tuvastada, kas tegemist on tüüptingimustega. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sõlmis müügilepingu tarbijana. Asjas kohalduvad erinormina müügilepingut reguleerivad sätted ning VÕS § 237 lg 1 järgi tarbijamüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tühine kokkulepe, mis välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Sellest tulenevalt on müüja vastutust välistavad kokkulepped poolte vahel sõlmitud lepingus tühised.
49.Kostja on asjas esile toonud, et tema ei teadnud sõidukil esinevatest puudustest. Ringkonnakohus osutab, et müüja vastutuse hindamisel lepingust taganemise eeldusena ei ole VÕS § 105 esimese lause järgi tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Erinormina sätestab sealjuures VÕS § 218 lg 1 esimenes lause, et müüja vastutab asja lepingutingumistele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 1 teine lause laiendab müüja vastutust tarbijalemüügi puhul veelgi.
50.Maakohus leidis, et kuna kostja lasi turbokompressori parandada, siis oli hilisem lepingust taganemine toimetu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult kitsendanud hageja taganemisavalduses toodud lepingust taganemise põhjendusi. Taganemisavalduses (I kd, tlk 21-25) tõi hageja lepingust taganemise põhjusena esile,
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 et sõiduk ei vasta müügilepingu tingimustele, sest sellel on defekt (turbokompressori ja mootori rike), mille tõttu ei ole sõiduki mootori käivitamine võimalik. Seega oli taganemise põhjuseks ka peale turbokompressori parandamist sõidukõlbmatuks osutunud sõiduki mootor.
51.Põhimõtteliselt on õige maakohtu seisukoht selles, et selliseid õiguskaitsevahendeid nagu lepingu täitmise nõue ja lepingust taganemine üheaegselt kasutada ei ole võimalik. Käesolevas asjas ei ole aga hageja kostjalt sõiduki mootori parandamist nõudnud ehk lepingu täitmise nõuet koos taganemisavaldusega esitanud. Asjaolu, et taganemisavalduses tegi hageja kostjale ettepaneku lahendada tekkinud probleem kompromissi sõlmimisega, ettepanekus märgitud tähtaja jooksul, ei tähenda, et hageja esitas samaaegselt taganemisega lepingu täitmise nõude.
52.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja on keeldunud sõidukil tuvastatud puudusi kõrvaldama. Apellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et kostja ei andnud nõusolekut turbokompressori vahetuseks. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. Tõene on see, et kostja oli nõus 30.01.2017 tasuma turbokompressori maksumuse, kuna hageja enda vormistatud dokument sellist seisukohta kajastab, kuid asjast nähtuvalt ei olnud kostja nõus tasuma turbokompressori vahetuse eest. Käesolevas asjas oli lepingutingimustele vastava asja saamiseks vajalik tasuda nii turbokompressori kui ka selle vahetamise ehk remonditeenuse eest. Viimasest aga kostja keeldus, sh kirjalikult (I kd, tlk 13-14), mistõttu tuleb asuda seisukohale, et ta keeldus rahuldama lepingu täitmise nõuet.
53.Asjast ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt peale mootori parandamise/vahetamise vajaduse selgumist lepingu täitmist. Arvestades kostja vastuses taganemisavaldusele avaldatut (I kd, tlk 26-28), milles ta eitab lepingurikkumist, oleks olnud täiendava tähtaja andmine ka tagajärjetu. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et sõiduki sõidukõlbmatuks muutumine 1 päev peale ostu-müügitehingu sõlmimist selle tõttu, et sõiduki mootor oli puudustega, viitab kostjapoolsele olulisele lepingurikkumisele VÕS § 116 lg 2 p 2 ja VÕS § 223 lg 2 tähenduses. Kostja müüs hagejale asja, mida kasutada võimalik ei olnud. Seetõttu puudus hagejal vajadus anda kostjale täiendav tähtaeg lepingurikkumise (mootori parandamiseks/vahetamiseks) kõrvaldamiseks. Kuna sõidukit ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt ehk sõitmiseks 1 päev peale müügilepingu sõlmimist ja valduse hagejale üleandmist kasutada, siis ei oma taganemise kehtivuse hindamisel käesolevas asjas esitatud asjaoludel tähtsust see, kas mootor tuleb täielikult välja vahetada või saab seda parandada erinevate osade väljavahetamisega.
54.Asjas on kostja seadnud hageja poolt esitatud asjatundja RP arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Kostja esitas selle tõendamiseks asjatundja JL arvamuse. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei põhjendanud, miks ta peab RP arvamust veenvamaks. Maakohus on erinevate asjatundjate poolt esitatud arvamusi analüüsinud ja põhjendatult pidanud usaldusväärsemaks ja veenvamaks tõendiks RP arvamust. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, puudub vajadus maakohtu seisukohti korrata. Ainuüksi asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga ei nõustu, ei anna alust asuda teistugusele seisukohale. Nõustuda tuleb kostja apellatsioonkaebuse väitega selles, et mootori vahetamise vajadusest tekkinud kahju suuruse arvestamisel on asjatundja RP ekslikult lülitanud hüvitatava kahju kooseisu edaspidi sõiduki ekspluatatsiooni käigus tekkivad kulud, st veepumba asendamise ja hoolduskulud, kuid see ei muuda asjatundja arvamust ebausaldusväärseks. Asjatundja on viidanud, millise kalkulaatori abil ta sõiduki taastamisremondi maksumuse arvestas ning kõik kulukomponendid on arvamuses esiletoodud ja arusaadavad. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 poolt teostatud lepingust taganemine on kehtiv ja VÕS § 189 lg 1 alusel on hageja nõue müügisumma 9800 euro nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega on RP arvamus sõiduki sõidukõlblikuks muutmise maksumuse kohta sekundaarse tähtsusega, sest puudub vajadus kontrollida hageja teise alternatiivina esitatud nõude põhjendatust.
55.Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist summas 1 210,17 eurot. Tekkinud kahju seisneb sõiduki liiklusregistris registreerimise eest summas 192 eurot, sõiduki kohustusliku liikluskindlustuse makse tasumises 79,48 eurot, kohtueelsetest õigusabikuludest 360 eurot ja turbokompressori remondi tasumisest 578,69 eurot.
56.Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:
kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
57.Ringkonnakohus leiab, et hageja on kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks esitamiseks täitnud. Maakohus, leides, et põhjendatud ja tõendatud on alternatiivnõudena esitatud kahju hüvitamise nõue, leidis, et selle raames on põhjendatud ja tõendatud ka turbokompressori remont summas 578,69 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 360 eurot ja sõiduki liikluskindlustuse tasu 79,48 eurot. Teise alternatiivina esitatud kahju hüvitamise nõude koosseisus puudus nõue sõiduki liiklusregistris registreerimisega summas 192 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks (I kd, tlk 77).
58.Asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel esinesid sellised puudused, mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud. Seega on kostja poolt lepingu rikkumine tõendamist leidnud. Seonduvalt turbokompressori parandamisega andis hageja kostjale täiendava tähtaja seadme parandamiseks, kostja sellega nõus ei olnud, sest keeldus remonditööde maksumuse hüvitamisest, kuigi oli nõus tasuma turbokompressori eest. Peale mootori parandamise/vahetamise vajaduse selgumist oli ilmne, et kostjale täiendava tähtaja andmine sõiduki parandamiseks tulemust ei anna, sest lepingu rikkumist kostja eitas. Lisaks oli sõidukil tuvastatud puuduse näol tegemist olulise lepingurikkumisega. Kahju tekkimine on hagejal tõendatud (I kd tlk 15, 18-20).
59.Kostja arvates oleks saanud turbokompressori vahetada odavamalt. Hageja on viidanud sellele, et RP arvamuse järgi on autoosade müügikeskkonnast võimalik soetada renoveeritud turboseadme maksumusega 250 eurot käibemaksuta. Ringkonnakohtu arvates ei saa RP arvamusega tõendada seda, et turbokompressori oleks saanud remontida väiksemate kuludega, sest sellest arvamusest ei nähtu, kui suur summa kulub vaid turbokompressori vahetusele. RP on andnud arvamuse selle kohta,
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-8502 kui suur summa kulub kogu sõiduki töökorda tegemiseks. Kostjale anti võimalus turbokompressor ise vahetada, kuid kostja seda ei teinud. Kostjale pidi hageja kasutult tehtud kulutused, st kahju tekkimine olema ettenähtav ning tekkinud kahju on hõlmatud ka rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on samuti tõendamist leidnud. Kui kostja poleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja tehtud kulutused olnud asjata. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada.
60.Hageja palub kostjalt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise alates 04.04.2017 kuni ostuhinna tagastamiseni ja kahjuhüvitise tasumiseni. Ringkonnakohus leiab, et juhindudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatust tuleb hageja nõue rahuldada. Menetluskulude jaotus
61.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel.