Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Prime Logistics OÜ (endine KB Masin OÜ) kanti äriregistrisse 12.10.2007.a. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku põhitegevusalaks kaubavedu maanteel. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne 2016.a. majandusaasta aruanne. Võlausaldaja MCS VÁGÓHÍD ZRT esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lihatoodete müügileping. Võlausaldaja esitas 15.06.2017. a võlgnikule kauba tarne eest arve nr 900003407 summas 66 857,83 eurot, 16.06.2017. a arve nr 900003514 summas 52 842,79 eurot ja 04.07.2017. a arve nr 900004520 summas 64 455,16 eurot. Kokku esitas võlausaldaja võlgnikule arveid summas 184 155,78 eurot, millised on võlgniku poolt tasumata. Võlgnik võlausaldajaga ühendust võtnud ei ole. Võlgnik on vahetanud ajavahemikul 03.11.2017. a kuni 23.03.2018. a oma e-posti aadressi kolmel korral, oma asukoha aadressi kolmel korral ning juhatuse liiget kolmel korral. Võlgniku viimase esitatud 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 785 713 eurot, kohustusi 80 224 eurot, omakapital 705 489 eurot ja aruandeaasta kasum 370 897 eurot. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku arvelduskontosid ja AS-i SEB Pank arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on teostanud sularaha väljavõtteid 2017. a kokku summas 191 610 eurot ja sissemakseid summas 30 650 eurot ning aastal 2016. a väljavõtteid summas 31 960 eurot ja sissemakseid summas 26 510 eurot. Swedbank AS-i arvelduskontol on toimunud mõni üksik toiming 2015. aastal. Sularaha perioodiline väljavõtmine ei ole ettevõtluses tavapärane. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna võlgniku ei endised juhatuse liikmed ega praegune juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente, siis on põhjendatud alus arvata, et võlgniku juhatuse liige ei ole raha kasutanud ettevõtja huvides ning raha võib olla juhatuse liikme poolt omastatud. Võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduri teabenõudele vastanud ega esitanud varade nimekirja. Võlgniku 31.12.2016. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 785 713 eurot järgnevalt: Käibevara: raha 191 946 eurot; nõuded ja ettemaksed 592 552 eurot. Põhivara: materiaalne põhivara: 1 215 eurot. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik omab/omas: AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx, mille saldo 21.06.2018. a seisuga on 0,97 eurot. Varasemalt on konto arestitud kohtutäituri Hille Kudu ja Maksu- ja Tolliameti poolt. Võlgnikul on kohustused panga ees. Swedbank AS-is: arvelduskontot nr xxx, mille saldo 29.06.2018. a seisuga on 0 eurot. Kohustused panga ees puuduvad. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud. Võlgniku nimel on olnud kaks sõidukit: Audi S5, 2008.a, omanikuvahetus toimunud 07.08.2017 ja uue omanikuna on registrisse kantud S K (isikukood xxx); Opel Insignia Sports Tourer SW, 2011. a, Omanikuvahetus on toimunud 27.06.2016. a ja uue omanikuna on registrisse kantud AS SEB Liising ning vastutava kasutajana K H (isikukood xxx). AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ega ole kuulunud. Äriregistri andmete kohaselt võlgnikul seoseid teiste äriühingutega ei ole. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. Samas märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on jätnud täitmata PankrS tulenevad kohustused ning ei ole esitanud haldurile andmeid varade kohta.

Võlgnik ei ole esitanud kohustuste nimekirja. Võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu nõue tulenevalt tasumata arvetest kokku summas 184 155,78 eurot. Võlgniku 31.12.2016. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kokku 80 224 eurot. AS-i SEB Pank 21.06.2018. a teatise kohaselt on võlgnikul AS-i SEB Pank ees teenustasu võlgnevus summas 4,50 eurot. Maksu- ja Tolliameti 21.06.2018. a teatise kohaselt kontrollis Maksu- ja Tolliamet vastavalt 22.04.2016. a teatele nr 12.2-3/036995-1 ning 19.05.2016. a korraldusele nr 12.2-3/036995-2 võlgniku käibemaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust perioodil 2016. a märts. Kontrolli käigus ei tuvastatud võlgniku maksukohustust muutvaid asjaolusid. Võlgniku suhtes ei ole pooleli maksurevisjoni. Maksu- ja Tolliameti on edastanud võlgnikule korralduse maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku nõuete saldod seisuga 21.06.2018. a järgmised: käibemaks 15 449,16 eurot, kohtutäituri arestinõue 11 699,79 eurot, kokku 27 148,95 eurot. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 21.06.2018. a on 0 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 1 138,80 eurot. Võlgnikul on esitamata 2018. a veebruari ja aprilli tulu- ja sotisaalmaksu deklaratsioonid ning 2018. a märtsi ja aprilli käibedeklaratsioonid. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 20.06.2018. a vastuse kohaselt võlgniku suhtes käimasolevaid täitemenetlusi ei ole. Võlgniku suhtes on peatatud täitemenetlus – x, nõude summa 10 373,24 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi summas 211 121,48 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et Maanteeameti edastatud andmete kohaselt nähtub, et võlgnik on võõrandanud 07.08.2017. a Audi S5, 2008. a ja 27.06.2016. a Opel Insignia Sports Tourer SW, 2011. a. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada nimetatud sõidukite võõrandamistingimused ning tulenevalt eeltoodust ei saa ajutine pankrotihaldur välistada, et esineb tagasivõitmise võimalus tulenevalt PankrS § 110 lg 1 p 2 ja p 3.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisel pankrotihalduril on võimatu hinnata maksejõuetuse põhjuseid ja maksejõuetuse tekkimise aega, kuna haldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega, samuti ei ole võlgnik andnud ajutisele haldurile ka ühtegi selgitust oma majandusliku olukorra kohta. Kättesaadavatest andmetes nähtuvalt on võlgniku majandustegevus lõppenud ning teadaolev vara puudub. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja MCS VÁGÓHÍD ZRT avalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu nõue tulenevalt tasumata arvetest kokku summas 184 155,78 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku arvelduskontodel on perioodiliselt teostatud suures ulatuses sularaha väljamakseid. Sularaha kasutamist ettevõtlusega seotud kulude kandmiseks ei ole ajutisel halduril olnud võimalik kontrollida. Juhul kui kuludokumendid puuduvad, siis peaks välja võetud sularaha olema võlgniku kassas. Kassa või kuludokumentide puudumisel, võib olla tegemist raha omastamisega võlgniku juhatuse liikme poolt. Sellest tulenevalt võib võlgnikul olla nõue võlgniku juhatuse liikme vastu. Samas märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgniku registripidajale esitatud 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas raamatupidamisliku väärtusega 785 713 eurot ning kohustusi 80 224 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, mis varadest saanud on. Arvestades, et võlgniku juhatus on viimase aasta jooksul vahetunud kolmel korral ei saa välistada, et tegemist on tahtliku skeemiga üritada vältida kohustuste täitmist. Seega võib esineda KarS § 384 ja/või § 385 sätestatud kuriteo koosseis. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused.

Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige R F, isikukood xxx. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Haldur palub pankroti väljakuulutamise korral kohustada juhatuse liiget R F ́it (isikukood xxx) ja endiseid juhatuse liikmeid X X (isikukood xxx), X X (isikukood xx) ja N M (isikukood xxx) esitama haldurile kõik halduri poolt nõutud pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud dokumendid ning andma pankrotimenetluse läbiviimiseks vajaminevat teavet. Haldur palub eelnimetatud isikuid hoiatada PankrS § 89 sätestatud sanktsioonide rakendamisest (trahv, sundtoomine või arest), kui võlgniku seotud isikud ei täida PankrS § 85 ja 87 tulenevaid kohustusi. Ajutise haldur tasu palub ajutine haldur vastavalt halduri esitatud taotlusele summas 1000 eurot välja maksta võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt ning ülejäänud osas mõista välja võlgnikult. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Prime Logistics OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennok’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid umbes 211 121,48 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur peab võimalikuks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei saa välistada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja MCS VÁGÓHÍD ZRT on tasunud kohtu deposiitkontole 2000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Prime Logistics OÜ juhatuse liige R F (isikukood xxx). Ajutine haldur esitas kohtule taotluse pankroti väljakuulutamise korral kohustada võlgniku juhatuse liiget ja endiseid juhatuse liikmeid esitama haldurile vajalikku teavet. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud, mistõttu kohus kohustab Prime Logistics OÜ juhatuse liiget R F (isikukood xxx) ja endiseid juhatuse liikmeid X X (isikukood xx) ja X X (isikukood xx) ilmuma esimesele võlausaldajate üldkoosolekule 16. oktoober 2018 kell 13.00 ning esitama haldurile kõik halduri poolt nõutud pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud dokumendid ning andma pankrotimenetluse läbiviimiseks vajaminevat teavet. Kohus selgitab, et võlgniku endine juhatuse liige N M (isikukood xxx) on surnud 16.11.2017. Kohus hoiatab, et määratud ajal kohtusse ilmumata jätmisel ja teabe aluseta andmata jätmisel võib kohus kohustatud isikute suhtes kohaldada pankrotiseaduse § 89 lg-st 1 tulenevaid sanktsioone. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1152 eurot, millele lisandub käibemaks 230,4 eurot, kokku 1382,4 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 64 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1152 eurot, millele lisandub käibemaks 230,4 eurot, kokku 1382,4 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 64 eurot.. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Prime Logistics OÜ (pankrotis) võlausaldaja MCS VÁGÓHÍD ZRT eest tasus 10.05.2018.a Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtudeposiiti 1000 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi väljamaksmiseks summas 1000 eurot ning seda põhjendanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 1000 eurot maksta välja võlausaldaja MCS VÁGÓHÍD ZRT eest Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ poolt 10.05.2018.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is selgitusega „Deposiit ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tsiviilasjas 2-18-5227“ tasutud deposiidist summas 1000 eurot. Ülejäänud osas mõista ajutise halduri tasu ja kulutused välja võlgniku Prime Logistics OÜ pankrotivarast. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr xxx.

Menetluskulud Võlausaldaja MCS VÁGÓHÍD ZRT esitas 05.09.2018 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot, tõlkekulud summas 755 eurot ja õigusabikulud summas 1080 eurot, kokku 2135 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 300 eurot, tõlkekulud summas 755 eurot ja õigusabikulud summas 1080 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot ja tõlkekulusid summas 755 eurot põhjendatud ja vajalikeks kuludeks, millised kuuluvad võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1080 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 10 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot/100 eurot. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 10 tunnilt 5 tunnile. Kohus leiab, et 5 tunni näol on tegemist põhjendatud ajakuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud summas 1605 eurot (300 eurot riigilõiv + 755 eurot tõlkekulud + 550 eurot õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.