Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Toimetada kostjale T. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Tsiviilasi nr: 2-18-109491

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr: 2-18-109491

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr: 2-18-109491 see on kokku lepitud. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes.

Tsiviilasi nr: 2-18-109491 ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Käesoleval juhul hageja tugineb oma nõudes kostjalt viivise saamiseks mitte VÕS § 415 lg 1 järgi tühisele viivisemäärale, vaid VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel lepingus kokkulepitud intressimäärale, milline ei ületa 24%. Kohus leiab, et viivise nõue määras 23,66 % aastas on tarbijakaitselise eesmärgiga kooskõlas ja põhjendatud, samuti ei ole kostja viivisenõudele vastu vaielnud. Samas ei loe kohus õigeks ümardada nõude määra 0,07 %-ni päevas. Kohus märgib, et kui päevane viivisemäär on 0,07 %, siis sellisel juhul ei ole aastane viivisemäär 23,66 %, vaid 25,55 % (0,07 % x 365 päeva). Lisaks ei ole õiguslikult põhjendatud nn levinud praktika, et aastas on 360 päeva. Kalendriaastas on 365 päeva ja liigaasta korral 366 päeva. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 94,75 eurot järgneva arvestuse kohaselt: 1) 179,66 € x 23,66% / 365 kalendripäevaga x 118 kalendripäevaga: periood 30.09.2017 kuni 25.01.2018 = 13,74€; 2) 184,16 € x 23,66% / 365 kalendripäevaga x 88 kalendripäevaga: periood 30.10.2017 kuni 25.01.2018 = 10,51€; 3) 187,79 € x 23,66% / 365 kalendripäevaga x 57 kalendripäevaga: periood 30.11.2017 kuni 25.01.2018 = 6,94€; 4) 191,49 € x 23,66% / 365 kalendripäevaga x 27 kalendripäevaga: periood 30.12.2017 kuni 25.01.2018 = 3,35€; 5) 743,10€ x 23,66% / 365 kalendripäevaga x 125 kalendripäevaga: periood 02.02.2018 kuni 06.06.2018 = 60,21€.

Tsiviilasi nr: 2-18-109491 Maksehäire registreerimise tasu osas saab kahju hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsioon alusel (VÕS §-d 115, 127-140) ning sellisel juhul peab kahju tekkimist ja selle ulatust tõendama. Kohtule on usutav hageja väide, et maksehäire registreerimine on hageja jaoks tasuline teenus. Kuigi hageja kahju hüvitamise nõue summas 15,00 eurot koos sissenõudmiskulu nõudega VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel ei ületa seaduses sätestatud hüvitise ülempiiri, ei ole kohtul võimalik hageja kahjuhüvitisenõuet rahuldada, kuna hageja ei ole välja toonud tegeliku kahju suurust. Hageja oma äranägemisel kehtestatud hinnakiri ei kajasta tegeliku kahju suurust. Tegelik kahju tekib hagejale vastavalt Creditinfo (endine Krediidiinfo) hinnakirjale, kuid neid asjaolusid ei ole hageja esile toonud.

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.