Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue ja kohtu põhjendused Kostja ja Z OÜ (registrikood: xxxx) sõlmisid 23.02.2017. a. äripinna üürilepingu, milles Z OÜ oli üürileandjaks ja kostja üürnikuks. Vastavalt lepingule anti kostja kasutusse xxxx soklikorrusel ja esimesel korrusel paiknev üüripind orienteeruva suurusega 1465 m2; kostja kohustus tasuma selle eest talle esitatavate arvete alusel üüri (lepingu punktid 2.1. ja 2.2.) ning tasu tema poolt kasutatavate teenuste eest (lepingu punkt 2.3.). Samuti oli kostja kohustatud tasuma oma lepingujärgsete maksetega viivitamisel tekkinud võlgnevuselt viivist arvestusega 0,15% tähtajaks tasumata summalt (lepingu punkt 2.4.). Z OÜ võõrandas üürilepingu eseme 27. veebruaril 2017. aastal hagejale ning vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg-le 1 läksid sellega seoses hagejale üle ka kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Hageja teavitas kostjat sellest 2. märtsil 2017. aastal saadetud kirjaga. 27.11.2017. a. sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu lisakokkuleppe (hagiavalduse lisa nr 3), mille kohaselt lõppes pooltevaheline üürileping 30.05.2018. a. (kokkuleppe punkt 2). Eelnimetatud kokkuleppes kinnitas kostja ühtlasi, et ta aktsepteerib, et hoones, kus üüripind asub, algab ehitus- ja lammutustegevus ja et ta ei pea sellist tegevust ega sellega kaasnevaid mõjusid lepingu üürileandja-poolseteks rikkumisteks (kokkuleppe punkt 4). Kostja ei ole täitnud oma kohustust üüri- ja kommunaalteenuste eest tasumise osas ning on hagiavalduse esitamise seisuga jätnud tasumata hagejale arveid 12 439,92 euro ulatuses, millele lisandub 1229,63 eurot viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Kokku on kostja võlgnevuse suuruseks hageja ees seega 13 669,55 eurot. Hageja esitab võlgnevuse ja viivisearvestuse esmalt kokkuvõtliku tabelina (hagiavalduse lisa nr 4) ja seejärel kõik võlgnetavad arved eraldi (hagiavalduse lisa nr 5). Hageja on nõudnud kostjalt korduvalt võlgnevuse tasumist, sh on esitanud 08.05.2018. a. kostjale ka hagihoiatuse (hagiavalduse lisa nr 6), kostja pole aga sellegipoolest oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja:

tasuma ka võlalt lepingust kokkulepitud viivist, siis rikub ta lepingust tulenevat kohustust ning hagi kuulub ülalviidatud õigusnormide alusel rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlgnevus 12 439,92 eurot, viivist (15.06.2018. a. seisuga) 1229,63 eurot ja alates 15.06.2018 viivist arvestusega 0,15% põhivõlgnevuselt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 900 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 900 eurot ning märgitu tuleb kostjalt hagejale välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatule täitmisele kuuluv otsus TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.