Osaühingu BRISKO hagi XX vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 3433,33 euro, viivise 673,33 euro ja täiendava viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu BRISKO apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4381,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Osaühing BRISKO (registrikood 10381701), tehinguline esindaja jurist Stanislav Tšerepanov Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXX), tehinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.05.2018.a otsus jätta muutmata.
2.Osaühingu BRISKO apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Osaühing BRISKO kanda.
4.Lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele välja mõista Osaühingult BRISKO XX ́i kasuks käesoleva apellatsioonimenetluse kulu summas 405 eurot. Välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlgu olevalt summalt käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
1(7)
Tsiviilasi nr 2-15-11328 otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Eelnev menetluse käik
1.29.07.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista töölepingust tuleneva põhivõlgnevuse 4120 eurot ja viivise 4120 eurot. Harju Maakohus rahuldas 15.04.2016.a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3564,84 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.01.2017.a otsusega maakohtu otsuse osaliselt hagi rahuldamise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus märkis, et Harju Maakohtu 15.04.2016.a kohtuotsus jõustus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhinõude 620 eurot ja viivise nõude 4065,15 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2.26.04.2017.a ja 03.05.2017.a esitas hageja hagi tervikteksti, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3433,33 eurot, viivise 673,33 eurot ja edasiulatuva viivise alates 25.04.2017.a kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2014.a maikuus suulise töövõtulepingu, mille ese oli kostja sõiduki Mercedes-Benz SL 107 remont. Poolte vahel lepiti kokku värvimistöödes summas 2500 eurot ja komplekteerimises summas 600 eurot. Kostja tasus 21.05.2014.a käsiraha 1500 eurot ning jättis auto hageja töökotta. 2014.a juulis tõi kostja hagejale teise sõiduki Mercedes-Benz 280S, millest hageja pidi võtma varuosi kostja esimese sõiduki remondiks. Käesoleva ajani on mõlemad sõidukid hageja töökojas. Kostja tasus 26.08.2014.a hagejale lisaks 1300 eurot. Tööde lõplikku hinda ei olnud kostja ja hageja omavahel kokku leppinud, kuid hageja helistas pidevalt kostjale, et konsulteerida, kas on vaja teha lisatöid või mitte. Tööde lõpp-faasis esitas hageja kostjale tööde kohta lõpliku arvestuse. Hageja nõuab tasu vastavalt kokkuleppele, mis on sarnaste tööde eest mõistlik ja tavaline. Tellimus valmis 01.11.2014.a ning arve oli koostatud vastavalt sellele. Hageja oli kostjale mitu korda esitanud arveid, kuid kostja keeldus neid vastu võtmast ja tasumast. Kostja ei olnud esitanud mingeid pretensioone töö kvaliteedi kohta ja keeldus arve maksmisest, misjärel väljastas hageja akti, et olukorda fikseerida. Arve, remonttööde ja lisamaterjalide nimekiri oli kostjale esitatud enne 01.11.2014.a akti koostamist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Töövõtulepingu kohaselt kohustus hageja teostama n-ö jooksvat remonti Mercedes SL 107 osas vastavalt hinnapakkumisele (nn tükitöö). Tellitavate tööde sisu oli auto värvimine ja keretööd s.o puuduste kõrvaldamine. Hageja pidi andma teostatud töö üle kostjale. Tööde üldsumma oli lepitud kokku 3000 eurot. Ettemaksuna oli hagejale tasutud 2800 eurot kahes osas (1500 eurot + 1300 eurot). Nii arve kui ka tööde üleandmise-vastuvõtu akti sai kostja kätte alles kohtumenetluse raames. Kostjale pole antud mõistlikku tähtaega töö vastuvõtmiseks. Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi täies mahus ega nõuetekohaselt. Hageja poolt teostatud tööd on praaktööd. Auto on pika aja jooksul seisnud hageja avatud parklas ilma nõutava hoolduseta. Tööd on senini vastuvõtmata ja aktsepteerimata. Seega ei ole tasunõue kostja vastu sissenõutav. Osa aktis nimetatud töödest polnud poolte vahel kooskõlastatud ega kostja poolt tellitud. Hageja
2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-11328 poolt kohtule esitatud tööde nimekirja alusel on võimatu tuvastada reaalselt teostatud tööde mahtu. Pooltel puudus kokkulepe viivisemäära kohta. Samuti pole hageja tõendanud kostja poolt vaidlusaluse arve nr 2117SA kättesaamist.
Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 25.05.2018.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 3403 eurot ja sellelt summalt viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Otsuse kohaselt selgitas istungil vande all seletuse andnud hageja seaduslik esindaja DC, et kostja pöördus 2014.a mais hageja poole, et teostada sõiduauto Mercedes-Benz SL 107 värvimistöid. Tellimusega pöördumise hetkel oli üks auto ja teiste tööde osas kokkuleppeid ei olnud, pidime auto üksnes värvima. Räägiti ka töö maksumusest, mis tema mäletamist mööda võis olla 2500 eurot, see summa ei olnud lõplik seepärast, et auto on vana ja selliste autode remondi käigus ilmneb alati lisatööde vajadus. Kostjat oli hoiatatud, et võivad tulla lisatööd ja ta oli sellega nõus. Remonditööde käigus pidime kasutama doonorautot, töid teostati kahe autoga. Kohtuistungil andis kostja vande all seletuse selle kohta, et ta viis sõiduauto MercedesBenz SL 107 hageja territooriumile palvega teha sõiduki värvivahetuse kalkulatsioon. Hageja pakkus kostjale hinnaks 3000 eurot ning lepiti kokku, et kui läheb tarvis teha lisatöid, siis kostjaga need kooskõlastatakse. Seega leidis asja kohtulikul arutamisel tõendamist asjaolu, et tööde lõplikku hinda pooled kokku ei leppinud ja seda täpsustati tööde tegemise ajal. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi s.o remontööde nimekirja kohaselt on teostatud väidetavalt töid kokku 6920 euro ulatuses, mille osas on koostatud 01.11.2014.a arve nr 2117SA summas 4120 eurot maksetähtajaga 15.11.2014.a. Samas on kohtule esitatud ka remontööde nimekiri, millises kostja on omakäeliselt mahakriipsutusi teinud. Kohtuistungil andis kostja seletuse selle kohta, et töö lõpusirgel näidati talle eelkalkulatsiooni, kuid sõiduk valmis ei olnud. Kostja väidetel ta korrigeeris omakäeliselt seda, mis ta oli tellinud ja mida mitte ja mida ei olnud temaga läbi räägitud. Hageja on koostanud 01.11.2014.a akti, millega on kinnitatud tellitud remonttööde lõpetamist autole Mercedes SL 107, mis oli teostatud 2014.a maist oktoobrini, kuid nimetatud dokument ei ole hageja hinnangul käsitletav töö üleandmisevastuvõtmise aktina. Kostja vande all antud seletuse kohaselt ei ole kostja hakanud kordagi autot üle vaatama, kuivõrd viimasel olid pretensioonid hinna suhtes ning sõiduk ei olnud üle vaatamiseks valmis. Tekkis konflikt, et sõiduk pandi hoovis nii, et seda oli raske üle vaadata. Kvaliteedi osas oli kostjal öelda väga raske, kuna nägi, et kõik rattaääred olid niivõrd roostes. Seega asus kohus seisukohale, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjal oleks võimaldatud töö üle vaadata ja vastu võtta (võlaõigusseaduse VÕS § 636). Kohus leidis, et on tõendatud, et töö ei olnud lõpetatud, sest enne seda oli pooltel tekkinud vaidlus lisatööde teostamise ning nende hinna osas. Samuti ei ole hageja kostjale töid üle andnud või soovinud seda teha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks andnud kostjale tähtaja töö vastuvõtmiseks (VÕS § 638). Vastupidi hageja kohaldas pandiõigust kostja sõidukite suhtes ning tegi seda selliselt, et kostjal ei olnud võimalik töid üle vaadata. Antud juhtumil kohaldas hageja pandiõigust enne töö valmimist. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja poolt teostatud tööd ei ole valminud ning kostjal pole olnud kohustust juba teostatud töid vastu võtta. Seega ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ei tõendanud, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud tööd on viimase poolt teostatud ning seetõttu on kostjal kohustus need vastu võtta või lugeda vastuvõetuks. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et 06.03.2015.a nr 3.2-1.4/243-1 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 15231500296 ei
3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-11328 tõenda seda, et kostja on vaadanud üle hageja poolt teostatud tööd ning on keeldunud nende vastuvõtmisest. Hageja ei tõendanud, et ta on enne kohtumenetluse algust, s.o 29.07.2015.a esitanud kostjale tasumiseks 01.11.2014.a arve nr 2117SA summas 4120 eurot maksetähtajaga 15.11.2014.a. Samuti on tõendamata, et hageja on kostjale teatanud tööde valmimisest, üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisest ja/või andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Hageja on ise kohtuistungil möönnud, et töö on lõpetamata ning on valmis puudused kõrvaldama. Ka arvestas kohus asjaoluga, et kostja esitas hageja vastu kahju hüvitamise nõude. Asjaolu, kas kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd asja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist, et hageja tasu nõue sissenõutavaks muutunud ei ole, sest töö on lõpetamata, siis sellest tulenevalt leidis kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulunud hageja põhinõue kostja vastu summas 3433,33 eurot, jäi rahuldamata ka hageja viivise nõue summas 673,33 eurot ja täiendava viivise nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 3433,33 euro, viivise 673,33 euro ja täiendava viivise nõudes või alternatiivselt saadetakse asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töövõtuleping oli sõlmitud, seda vastustaja kinnitas ka kohtuistungil 10.11.2015.a. Vastustaja jättis apellandi töökotta auto, mis seisab käesoleva ajani parklas. Ka teise auto osa asub apellandi töökojas. Tööde lõplikku hinda ei olnud kostjaga kokku lepitud, kuid apellant pidevalt helistas kostjale ette, et leppida kokku, kas üldse teha lisatöid või ei. Kui tööd olid jõudnud lõpupoole, esitas apellant kostjale tööde kohta lõpliku kalkulatsiooni. Seda kostja kinnitas ka kohtuistungil 10.11.2015.a. Kõikide tööde tegemine oli vastustajaga kooskõlastatud ning tema poolt aktsepteeritud. Apellant palus alternatiivselt mõista välja tasu vastavalt kokkuleppele ja/või tavaline tasu või mõistlik tasu. Apellandi poolt plekitööde puhul kasutatud tariif (25 eurot koos käibemaksuga) ja värvimistööde tasu 2800 eurot on apellandi tavaline ja mõistlik tasu (vastab apellandi hinnakirjale, apellandi tavalisele hinnapraktikale, kohalikule turuhinnale jne). Värvimistööde hind oli 2500 eurot ilma käibemaksuta, mis pidi olema lisatud arvele. Sellele summale lisandus 600 eurot auto komplekteerimise eest. 20.03.2018.a istungil kinnitas kostja ka lisatööde kokkulepet. Värvimistööde hind kasvas 300 euro võrra seoses hiljem vastustaja poolt toodud doonor-auto katuse värvimisega ning moodustas 2800 eurot. Kõik tellitud ja tehtud tööd sisaldusid kalkulatsioonis. Tellimus oli valmis 01.11.2014.a, selle alusel tehti arve. Auto oli täiesti valmis hiljemalt 28.09.2014.a, mida kinnitab fotode üleslaadimise aeg www.dropbox.com süsteemis. Kuna apellant oli arve vastustajale mitmekordselt esitanud, kuid vastustaja keeldus seda vastu võtmast ja tasumisest ega esitanud pretensioone töö kvaliteedi kohta, väljastas apellant akti, et olukord fikseerida. Mõlemad sõidukid olid 01.11.2014.a valmis tehtud, st lepingutingimustele vastavalt remonditud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et apellandi poolt tehtud töö oli vastustaja poolt tellitud ja heakskiidetud. Vaidlus tekkis ainult tööde maksumuse osas, kuid tööde maksumus oli arvestatud tulenevalt tööle kulunud ajast ja kasutatud materjalidest. Apellant põhjendas tööde maksumust tööde kirjeldusega, ajaga ja eelnimetatud hinnakirjast tuleneva töötunni maksumusega ning kinnitas tehtud töö fotodega. Vastustaja pole peale paljasõnaliste väidete esitanud apellandi tõendeid ümberlükkavaid tõendeid. Vastustajale oli antud võimalus sõidukid / tööd üle vaadata ja hinnata nende lepingutingimustele vastavust.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-11328 Mõlemad sõidukid asuvad käesoleva ajani apellandi töökoja avatud parklas, mille väravad on avatud tööajal. Vastustaja ise kinnitas kohtuistungil 10.11.2015.a, et ta käis apellandi juures, kui autod olid valmis. Kohtuistungil 10.11.2015.a kinnitas vastustaja, et kui vastustaja oli apellandi juures, kus toimus konflikt ja apellant helistas politseisse. Politseiteade kinnitab, et see konflikt toimus 26.02.2015.a. Seega vastustajale oli antud mõistlik tähtaeg töö vastuvõtmiseks, isegi rohkem, kui kaks kuud, mis on sätestatud VÕS § 644 lg 1 tarbijatöövõtu jaoks. Vastustajale oli antud võimalus teostada ekspertiisi. Apellandi poolt esitatud 01.11.2014.a sularahaarve ja Mercedes 107 teostatud tööde ja kasutatud materjalide nimekirja kohaselt moodustab apellandi poolt teostatud tööde kogumaksumus koos käibemaksuga 6920 eurot, millest 2800 eurot on vastustaja tasunud, mistõttu kuulub apellandi nõude kohaselt täiendavalt tasumisele 4120 eurot. Nimetatud kalkulatsiooni kohaselt teostas apellant sõiduki Mercedes 107 juures plekitöid maksumusega kogusummas 2760 eurot + km (3312 eurot), värvimistöid summas 2800 eurot + km (3360 eurot) ja lisatööde ning materjalide maksumus 248 eurot (sisaldavad käibemaksu). Kalkulatsiooni kohaselt on apellandil kulunud plekitöödeks 132,48 tundi, mis teeb ühe töötunni maksumuseks koos käibemaksuga 25 eurot. Apellandi 01.11.2014.a akti kohaselt teostasid remonditöid kolm apellandi töötajat. Apellandi poolt koostatud ja fotodega varustatud tööaruandest nähtuvalt moodustas esimese sõiduki remontvärvimisega seonduvate tööde maksumus koos käibemaksuga 3720 eurot (värvimine 2500 eurot + sõiduki komplekteerimine 600 eurot + käibemaks 620 eurot). Esimese sõiduki lisatööde ja teiselt sõidukilt varuosade võtmisega seonduvate tööde maksumus koos käibemaksuga oli kokku 3200 eurot. Apellandi poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on apellandi plekitööde tavaline tariif 25 eurot tunnus ja värvitöö puhul 32 eurot tunnis, mis sisaldab käibemaksu. Vastustaja poolt tellitud eksperdi arvamuse ja tööaruande kohaselt oli vaatamata eksperdi poolt remonttöödes tuvastatud puudustele apellandi lõplik tasunõue muutunud hiljemalt 05.05.2015.a sissenõutavaks. Otsuse tegemisel ei võtnud kohus arvesse eelnimetatud asjaolusid ja tõendeid, tuginedes sisuliselt ainult vastustaja poolt vande all antud ütlustele. Vastustaja on pahauskne. Vastustaja ei soovinud arvet maksta 2014.a novembris, kuna ei olnud nõus lisatööde eest tasuma. Hiljem pretensioon muutus ja uus vastuväide oli värvimistööde mittekvaliteetsus. Kohtumenetluse käigus lisandusid uued põhjused, sh see, et temale väidetavalt ei antud võimalust autot üle vaadata jne. Vastustajale oli mitmekordselt esitatud arve, kuid ta keeldus selle vastuvõtmisest ja tasumisest. Vastustaja ei esitanud pretensioone töö kvaliteedi osas, kuid keeldus arve maksmisest, ähvardas apellanti ja tema töötajaid, käitus agressiivselt. Videost on näha, et auto asub vastustajale ülevaatust võimaldavas kohas. Auto ees seisab vastustaja auto BMW registrimärgiga XXXXXX, millega ta tuli remonditava auto ülevaatuseks kohale. Vastustaja keeldus apellandile enda kontaktandmete avaldamisest, et apellant saaks dokumendid postiga saata. Sellest tulenevalt sai apellant saata vastustajale võlanõude ainult Andmevara AS-i kaudu, kuid vastustaja ei võtnud tähtkirja vastu. 26.02.2015.a pooltevahelise konflikti videost on näha, et autol puudub kapot, kuna ilmnesid defektid, mida apellant kõrvaldas. Tagumised auto rattad olid maha võetud, kuna vastustaja ähvardas, et ta viib omavoliliselt auto apellandi hoovist ära. Eeltoodust tuleneb, et selleks ajaks olid remonditööd lõpetatud ja vastustaja oli saanud töö üle vaadata, kuna nõudis auto kättesaamist. Töö faktilist ülevaatamist kinnitas kohtuistungil ka vastustaja, kuigi sõiduki seisukord teda väidetavalt ei rahuldanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et vastustaja tellis apellandilt vana auto nn „kosmeetilise“ värvimise, mis tähendab, et uus värv kantakse varem värvitud pinna peale. Vana alusvärvi tõttu ei saa apellant vastutada töö kvaliteedi eest samamoodi nagu uue auto värvimisel. Vana auto vana värvikihi all võib olla rooste või muud defektid. Sellest oli vastustaja teadlik. 18.03.2016.a kohtuistungil kinnitas vastustaja, et lepiti
5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-11328 kokku tükitöös, mitte restaureerimises (mille hind on oluliselt kõrgem). Apellant ei saa vastutada lõpliku töö kvaliteedi eest, kuna eeltöödega tingitud puuduste eest apellant vastutust ei kanna. Vaatamata sellele annab apellant sellistele töödele pooleaastase garantii. Ilmnesid üksnes ebaolulised puudused, mida kinnitas ka asjatundja. Kuna vastustaja keeldub vastuvõtmisest põhjendamatult, võib apellant nõuda samuti kahju hüvitamist. Vastustaja oli vaatamata väidetavatele puudustele ja asjaolule, et mõlemad sõidukid olid pandina jäetud apellandi valdusesse, kohustatud õigeaegselt teatama apellandile töö lepingutingimustele mittevastavusest. Vastustaja pidi töös esinevatest puudustest apellanti informeerima hiljemalt 05.05.2015.a s.o kahe kuu jooksul alates temapoolsest sõiduki kättesaamise nõudest. Samuti ei ole vastustaja esitanud puuduste kõrvaldamise nõuet, tasaarvestuslikku kahjunõuet, hinna alandamise või töövõtulepingust taganemise avaldust. Kohus tugines ebaõigesti Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-60-15, 3-2-1-80-08 ja 2-14-61484. Kohus ei süvenenud asja sisusse, rajades oma seisukoha sisuliselt ainult kohtuistungil vande all antud vastustaja ütlustele eirates sellega Tallinna Ringkonnakohtu poolt 30.01.2017.a kohtuotsuses antud juhiseid. Kohtu põhjendused tuginevad vastustaja ütluste valikuliselt võetud lausetele, mis on vastuolus nii vastustaja enda väidetega ja ütlustega kui ka menetluse käigus hinnatud tõenditega. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb apellatsioonkaebuses suuresti väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
8.Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalune autoremondi leping tuleb kvalifitseerida töövõtulepinguna. Maakohus leidis õigesti, et autoremondi lepingu puhul kuulub töö vastuvõtmisele. Maakohus leidis õigesti, et kostja tööd vastu ei võtnud. Hageja tugines apellatsioonkaebuses iseenesest sellele, et tasunõue muutus sissenõutavaks põhjusel, et autoremondi töid ei tule tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusena vastu võtta. Selle väitega nõustuda ei saa. Autoremondi puhul on tööde vastuvõtmine tavaline. Maakohus määratles tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused õigesti. Maakohus tuvastas õigesti, et vastavad eeldused täidetud ei ole. Kuigi hageja selle maakohtu järeldusega ei nõustunud, ei vaidlustanud hageja apellatsioonkaebuses seda, et tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks seetõttu, et töövõtja pani valmis töö vastuvõtmiseks valmis ja tellija keeldus alusetult valmis töö vastuvõtmisest. Hageja leidis, et tasunõue muutus sissenõutavaks põhjusel, et autoremondi töid ei olegi vaja tellija poolt tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusena vastu võtta. Selles osas asus maakohus õiguspäraselt vastupidisele seisukohale.
9.Nõustuda ei saa hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud kriitikaga, nagu maakohus ei oleks asja sisusse süvenenud või ei oleks Tallinna Ringkonnakohtu poolt antud juhiseid järginud. Maakohtu otsus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Asjaolusid, mis võimaldaksid vastupidist järeldust, ei ole hageja esile toonud. See, et hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-11328 poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, ei tähenda veel seda, et kostja oleks võtnud omaks kokkuleppe kõikide tööde ja hindade osas, mille eest hageja tasu nõuab. Asja materjalidest nähtub selgesti, et kostja ei nõustunud hageja väidetega, mis puudutasid tööde sisu ja mahtu. Maakohus leidis õigesti, et vastavaid asjaolusid tõendatuks lugeda ei saa. Selleks, et kohus saaks järeldada, et hageja kokkulepitud resultaadi saavutas, ning et tööd olid nõuetekohased, tuleb hagejal esmalt kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus järeldada, millised tööd poolte kokkuleppe kohaselt teostada tuli ja mis kvaliteediga pidid tööd olema. Nõustuda ei saa hagejaga ka selles, et vaidlusväliseks tuleks lugeda see, et hageja ja kostja leppisid kokku üksnes auto ülevärvimise selliselt, et tööde kvaliteeti tagada ei saa. Kostja hinnangul telliti värvimistööd selliselt, et uus värv püsiks autol ning kostja väidete kohaselt hageja poolt teostatud töö nõuetele ei vasta. Arve iseenesest tööde valmimist ei tõenda. Tööde väidetavat valmimist kajastav akt on allkirjastatud hageja juhatuse liikmete ja hageja töötajate poolt. Kuigi tegemist on paberkandjal oleva dokumendiga, vastab see dokumentaalse tõendi tunnustele, kuid maakohus leidis õigesti, et sellele tõendile tuginedes ei saa teha järeldust, et hageja poolt väidetud tööd on valmis ja teostatud nõuetekohaselt. Vaidlusaluse akti puhul on tegemist deklaratiivse dokumendiga, kus on esitatud järeldused, seal ei ole talletatud järelduste tegemist võimaldavaid asjaolusid. Ka hageja enda seisukohtadest nähtuvalt koostati akt põhjusel, et hagejal tekkisid kostjaga tööde eest tasumise osas erimeelsused. Akti ei ole allkirjastanud sõltumatud isikud, vaid hageja juhatuse liikmed ja hageja töötajad. Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud kriitikaga, et hagi peaks kuuluma rahuldamisele spetsialisti arvamuses (t II kd lk 103 jj) esitatud järelduste alusel ja et maakohus jättis arvamusega arvestamata. Viidatud arvamuses ei ole spetsialist väitnud, et tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks. Sellist järeldust ei olekski spetsialist saanud esitada, sest sedalaadi sedastuse puhul on tegemist õigusliku hinnanguga, mida ei saa anda spetsialist, vaid mille peab tegema asja sisuliselt lahendav kohus. Küll nähtub aga viidatud spetsialisti arvamusest spetsialisti järeldus, et värvimistööd on teostatud ebakvaliteetselt (t II kd lk 108). Seejuures arvestas spetsialist, et töö sisu ei olnud vana auto restaureerimine. Spetsialist ei saa teha ka järeldust sellest, mis tööd olid poolte poolt kokku lepitud ja kas hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Ka nende küsimuste puhul on tegemist õiguslike järeldustega, mida saab teha kohus. Nõustuda ei saa hageja lähenemisega, et juhul, kui remonditööde tegijalt tellitakse auto värvimine ja mitte restaureerimine, siis remontija värvitööde tulemuse eest vastutada ei saa. Tellija soov on saada värvimistööde läbi tulemus, mis vastab mingitele tingimustele, st see, et värv autol püsib. Tellijal on tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustus juhul, kui ta on tööd vastu võtnud. Käesoleval juhul aga töid vastu ei võetud. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust ega muuta menetluskulude summaarset kindlaksmääramist. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb käesoleva apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastustaja esitas käesoleva apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad vastustaja käesoleva apellatsioonimenetluse kulud esindajatasust summas 405 eurot. Esindaja töö seisnes apellatsioonkaebuse läbitöötamises ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises. Seda tasu tuleb pidada mõistlikuks ja põhjendatuks ning vastav kulu tuleb lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele täiendavalt hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb märkida, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Kaija Kaijanen Kaupo Paal Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.