Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-11328
Tsiviilasi
Osaühingu B hagi VP vastu töövõtulepingust tuleneva tasu ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
VP apellatsioonkaebusel 3564,84 eurot Osaühingu B vastuapellatsioonkaebusel 0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VP apellatsioonkaebus Osaühingu B vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing B (registrikood XXXXXXXX, asukoht Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige AC, lepinguline esindaja Marina Samsonova Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): VP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2016 otsus osaliselt hagi rahuldamise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi põhinõude 620 eurot ja viivise nõude 4065,16 eurot osas rahuldamata.
Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus tsiviilasja uuel läbivaatamisel.
1(11)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.29.07.2015 esitas Osaühing B (hageja) maakohtule VP (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks tasu 4120 eurot ja viivise 4120 eurot.
2.Kostja tellis hagejalt mais 2014 suulise töövõtulepingu alusel sõiduauto Mercedes SL 107 (sõiduk 1) remondi, mille eest tasus kostja hagejale 1500 eurot ettemaksu. Sõiduki 1 remondi hinna suhtes oli kostjaga hagejal esialgne kokkulepe 3100 eurot, sh värvimistööd 2500 eurot ja lisatööd 600 eurot. Juulis 2014 tõi kostja hageja juurde teise sõiduauto Mercedes-Benz 280S (sõiduk 2), millest hageja pidi kostjaga kokkuleppe kohaselt võtma varuosi sõiduki 1 remontimiseks, sh võtma sõidukilt 2 maha sõiduki 1 jaoks metallist katuse (sõidukil 1 on kangast katus) ja ümber vahetama sõidukite salongid, kuna sõidukil 2 oli parem salong, ning tegema sellega seonduvad lisatööd. Kostja tasus sõiduki 1 remondi eest täiendavalt 1300 eurot, s.t kokku oli kostja tasunud ettemaksuna 2800 eurot. Samas sõiduki 2 osade kasutamisega seonduvate täiendavate tööde hinna osas pooled kokku ei leppinud, kuigi hageja andis täiendavate tööde osas kostjale pidevalt aru.
3.Kui remonditööd olid jõudnud lõpupoole, esitas hageja kostjale tehtud tööde kohta kalkulatsiooni, millega tutvumise järgselt tekkis hagejal kostjaga konflikt. Kostja kriipsutas osa töid kalkulatsioonist maha ja ütles, et nende eest ta maksta ei kavatse. Kuna kostja keeldus sõiduki 1 remondi eest täiendavalt tasumisest, rakendas hageja oma nõude tagamiseks sõidukite suhtes vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 lg-le 1 pandiõigust, mistõttu mõlemad sõidukid asuvad kuni käesoleva ajani hageja juures parklas.
4.Mõne aja pärast pakkus kostja, et maksab siiski täiendavalt juurde 1500 eurot, kuid hageja sellega ei nõustunud, kuna nimetatud summa ei kata remondiga seonduvaid hageja kulusid. Kuna hageja töökoja parkla väravad on tööajal avatud, on kostjal olnud võimalus remonditööd üle vaadata, kuid mingeid pretensioone tööde osas ei ole ta hagejale esitanud. Hageja poolt tööde maksumuse määramise puhul kasutatud tariif ja tasu on tavaline või mõistlik tasu, mis vastab hageja tavalisele hinnapraktikale ja kohalikule turuhinnale. Kostja tellimus oli valmis 01.11.2014 ja hageja esitas kostjale täiendavalt arve summas 4120 eurot, mille kostja on jätnud tasumata.
5.Viivis 0,5% päevas tasumata summalt moodustab hagi esitamise ajaks (253 päeva eest) 5211,80 eurot. Kostja vastuväited 2(11)
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Sõiduki 1 remondi osas ei olnud kostjal suulist kokkulepet hagejaga, vaid hageja seaduslike esindajatega seotud teise äriühinguga B OÜ, mille hinnapakkumise kohaselt oli tellitavate tööde sisuks auto värvimine ja keretööd ning puuduste kõrvaldamine. Remonttööde tasus oli töövõtjaga kokku lepitud 3000 eurot pluss väiksemad kõrvalkulud, millest kostja tasus ettemaksuna kahes osas kokku 2800 eurot. Kostjal oli hagejaga algusest peale kokkulepe, et sõiduki 1 remont hõlmab ka sõidukilt 2 osade võtmisega seonduvaid lisatöid. Kostja käis remonditööde käiku pidevalt vaatamas, tal oli töövõtjaga pidev kontakt.
8.22.10.2014 kutsus töövõtja kostjat töökotta lõpliku kalkulatsiooniga tutvuma. Autod selleks ajaks lõplikult valmis ei olnud, osad autoosad olid paberitega kaetud. Kui töövõtja näitas kostjale kalkulatsiooni summas üle 6000 euro, läks kostja ja töövõtja vahel vaidluseks, kuna kostja arvates oli kalkulatsioonis kirja pandud töid, mida polnud tehtud, samuti oli arusaamatu ajakulu arvestus, millest eelnevalt ei olnud juttu, näidatud olid ainult lõppsummad. Kostja kirjutas hageja poolt esitatud kalkulatsioonile omakäeliselt, milliseid summasid ta aktsepteerib ja milliseid mitte. Konflikti tõttu sõiduki 1 ülevaatust tegelikult ei toimunud ja töövõtja helistas politseisse. Pärast seda parkis töövõtja kostja mõlemad sõidukid sellisel viisil, et kostjal ei oleks võimalik neid kätte saada. Kostja keeldub töövõtja poolt nõutud summa tasumisest, kuna see ületab kokkulepitud tasu, samuti jäid remonditööd talle üle andmata ning nende kvaliteet on mitterahuldav. Hageja poolt arvel rakendatud viivise määra osas (0,5 % päevas) puudus kokkulepe. Kostja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt RP-lt sõiduki Mercedes SL 107 ülevaatuse, kes tuvastas hulgaliselt puudujääke (vaegtöid) töövõtja teostatud töödes. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus 15.04.2016 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 3564,84 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 43/100 osas kostja kanda ja kostja menetluskulud 57/100 osas hageja kanda, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 344 eurot ning hagejalt kostja kasuks menetluskulud 698,25 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 635 jj alusel. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel on tõendatud, et mais 2014 tellis kostja töövõtjalt sõiduki 1 remondi, mille sisuks oli auto ülevärvimine ja sellega seonduvad keretööd ning puuduste kõrvaldamine. Kostja väide, et vastava lepingu sõlmis ta teise äriühinguga B OÜ-ga, on ilmselt põhjendamatu, kuna äriregistrist nähtuvalt asutati B OÜ alles 22.07.2015, seega vahetult alles enne hagi esitamist (I kd, tl 99). Juulis 2014 täiendas kostja oma tellimust palvega võtta tema poolt hageja juurde toodud sõidukilt 2 kui nn doonorautolt sõiduki 1 jaoks varuosi – metallist katus (sõidukil 1 on presentkatus) –, värvida see ja vahetada nimetatud sõiduki 2 paremas seisundis olev salong sõiduki 1 salongiga, samuti teha muud sellega seonduvad lisatööd (I kd, tl 45-48). Vaidlust ei ole, et remondi maksumuse osas oli poolte vahel kokkulepe summas ca 3000 eurot, millest 2800 eurot on kostja tasunud (1500 + 1300 eurot, I kd, tl 43-44). Pooled ei vaidle, et hageja esitas kostjale tööde maksumuse kalkulatsiooni ning sellega tutvumisel toimus poolte vahel konflikt, kuna kostja ei nõustunud kalkulatsioonis näidatud töödega ja tasudega.
3(11)
11.Kostja esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi RP arvamuse kohaselt võib hageja poolt sõiduki 1 suhtes teostatud värvimistöid hinnakokkuleppega 3100 eurot ilma käibemaksuta (2500 eurot värvitööd, 600 eurot komplekteerimine) liigitada harilikuks remont-värvimiseks, millega seonduvate värvimis- ja vajalike komplekteerimistööde harilikuks maksumuseks on 2315,55 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Eksperdi arvates on remonditööd teostatud hageja poolt ebakvaliteetselt ja taastamisremondi maksumus on 4560 eurot.
12.Pooltevaheline hinnakokkulepe (3000 eurot + võimalikud väiksemad lisakulud) ei hõlmanud lisaks sõiduki 1 värvimisele ja värvimisega seonduvatele töödele ka sõidukilt 2 sõiduki 1 jaoks varuosade võtmist (sh katus ja salongide vahetus). Hagejal oli õigus nõuda lisatööde eest täiendavat tasu.
13.Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg 4 ja 5) (3-2-1-44-15). Tuginedes eksperdi arvamusele ja hageja tööaruandele (millega ekspert on arvamuses arvestanud), oli hageja lõplik tasunõue muutunud hiljemalt 05.05.2015 sissenõutavaks, arvestades, et 06.03.2015 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate kohaselt 26.02.2015 registreeriti politseis hageja seadusliku esindaja AT avalduse alusel sündmus selle kohta, et 26.02.2015 kl 09.30 ajal toimus hageja töökojas konflikt kostjaga, kes tuli oma sõiduauto järele, kuid ei olnud nõus arve summaga ning konflikti käigus lõi kostja hageja esindajat käega vastu pead (I kd, tl 38-39). Järelikult selleks ajaks olid hagejapoolsed remonditööd lõpetatud ja kostja oli saanud töö üle vaadata, kuna nõudis auto kättesaamist. Töö faktilist ülevaatamist on kinnitanud kohtuistungil ka kostja, kuigi sõiduki seisukord teda ei rahuldanud (II kd, tl 181 pöördel), samuti on kostja esitanud sellekohased fotod (I kd, tl 116-130). Sõiduauto puhul on võimalik lugeda tasunõue sissenõutavaks ka ainult töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3), s.t see ei eelda vastava tahteavaldusega töö vastuvõtmist tellija poolt (VÕS § 637 lg 4). Eeltoodust tulenevalt oli kostja, vaatamata sellele, et sõiduki 1 ülevaatusel ilmnesid olulised puudused, millele on ka viidanud ekspert oma arvamuses (II kd, tl 103-153), ning mõlemad sõidukid olid pandina jäetud hageja valdusesse, kohustatud õigeaegselt teatama hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 644).
14.Kostja pidi töös esinevatest puudustest hagejat informeerima hiljemalt 05.05.2015, s.t 2 kuu jooksul alates sõiduki kättesaamise nõudest, mida aga kostja ei ole teinud (pole esitanud sellekohaseid väiteid ega nõudeid) (VÕS § 644). Samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestuslikku kahjunõuet, hinna alandamise või töövõtulepingust taganemise avaldust. Seega hageja põhinõue oli muutunud summas 3500 eurot hiljemalt 05.05.2015 sissenõutavaks ja hagejal on õigus vastava tasu sissenõudmiseks.
15.Hagejal on õigus nõuda ajavahemiku 05.05.2015-27.07.2015 (hagi esitamise päev), s.t 84 päeva eest viivist seaduses ettenähtud määras 8,05% aastas.
16.Hageja 21.03.2016 menetluskulude nimekirja puhul saab arvestada õigusabikuludega ainult osas, mis puudutab 18.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistust (2 tundi) ja osalemist (2,5 tundi), samuti tasutud riigilõivu summas 500 eurot (I tl 21 ja 41) (TsMS § 176 lg 1). Õigusabikuludega enne 18.03.2016 istungit ei saa arvestada, kuna hageja vastavaid menetluskulusid enne kohtuvaidlusi ei esitanud ja taotles vaid riigilõivu
4(11)
väljamõistmist. Ettevalmistuse osas on piisav 1 tund ja kohtuistungil osalemise osas 2 tundi (algus kl 10.00, lõpp 11.51), s.t kokku 3 tundi.
17.Kostja õigusabi ajakulu kokku 10,25 tundi on põhjendatud, samuti on põhjendatud dokumentaalse tõendi kulu 200 eurot.
18.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Poolte lepinguliste esindajate kvalifikatsioon on võrdne, s.t mõistlik tunnitasu on 100 eurot, mistõttu hageja põhjendatud õigusabikuluks on 300 eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv 500 eurot. Kostja põhjendatud õigusabikulu on 1025 eurot, millele lisandub dokumentaalse tõendi kulu 200 eurot. Kohus rahuldab kostja taotluse mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, või saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
20.Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 392 lg 1 punkte 1 kuni 4, § 436 ja § 442 lg 8. Maakohtu järeldus, et hageja nõude kohaselt kuulub täiendavalt tasumisele 4120 eurot (otsuse p 7), ei vasta poolte kokkuleppele, mille maakohus on tuvastanud otsuse punktis 6.
21.Jääb ebaselgeks, kuidas maakohus on tuvastanud tööde vastuvõtmise kostja poolt. Pooltevahelisest konfliktist ei saa järeldada, et töö oli valmis. Kostja on korduvalt avaldanud hagejale mittenõustumist teostatud töödega (TsÜS § 68 lg 3). Töid ei saa pidada vastu võetuks. Kostjal on õigus esitada vastuväiteid kohtumenetluse käigus, sest kostja sai sõiduki üle vaadata alles kohtumenetluse ajal. Tööde kalkulatsioon ei olnud kostjaga kooskõlastatud. Tööde valmimine ning arve ja tööde nimekirja esitamine on tõendamata. Kuna töövõtja peab tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab töövõtja tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08). 07.02.2016 eksperdiarvamus tõendab, et teostatud tööd olid puudustega. Maakohus on jätnud eksperdiarvamuse arvestamata.
22.Maakohus ei ole pooltega arutanud tõendamiskoormist ega teinud kostjale ettepanekut täiendavate tõendite ja selgituste andmiseks, mistõttu otsus on kostja jaoks üllatuslik.
23.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Kohtul oleks õigus sekkuda vaid siis, kui tunnihind oleks tunduvalt kõrgem selles sfääris olevatest turuhindadest. Maakohus on valikuliselt rakendanud üht tunnihinda mõlemale esindajale, mis pole õigustatud. Hageja seisukoht kaebuse kohta
24.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
5(11)
25.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha uue otsuse, millega jätta kostja menetluskulude avalduse rahuldamata, mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 3700 eurot ja viivise.
26.Anastasia Nezgovorova ei võinud TsMS § 218 lg 1 p 2 tõttu olla kostja lepinguline esindaja. Eksperdikulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus ei määranud ekspertiisi, ekspertiis tehti ainult kostja algatusel ja soovil ning ei olnud vajalik asja lahendamiseks.
27.Hageja ei taotlenud kohtistungil ainult riigilõivu, vaid ka õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kostjalt tuleb välja mõista ka hageja õigusabikulud 3200 eurot.
28.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lisaks viivise põhinõudelt 0,022% päevas alates 28.07.2015 ja viivise hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates kohtulahendi jõustumisest. Kostja seisukoht kaebuse kohta
29.Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi edasikaevatud osas tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegium leiab, et maakohus on eelmenetluse läbi viinud ebapiisavas mahus, mille tõttu ei vasta kohtuotsuse põhjendused TsMS § 442 lg 8 nõuetele.
31.Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsus edasi kaevatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega ei ole apellatsioonkaebust esitatud maakohtu otsusele osas, milles maakohus jättis põhivõlast 620 eurot ja viivisest 4065,16 eurot välja mõistmata. TsMS § 651 lg 1 järgi selles osas kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
32.TsMS § 392 lg 1 p-de 1-4 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste seisukohad nõude suhtes, nende taotlused, faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid. Sealjuures on kohtul kohustus selgitada pooltele õiguslikke küsimusi. TsMS § 329 lg 3 järgi peab kohus tegema kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks ja lg 4 järgi võib eelmenetluses kohus anda menetlusosalistele korraldusi dokumentide esitamiseks, arvamuse andmiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 351 lg 1 järgi arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.
33.VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Maakohus on käesolevas tsiviilasjas lahendanud hagi töövõtulepingust tuleneva tasu nõudes. Töövõtulepingust tuleneva
6(11)
tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Tasunõude sissenõutavuse tuvastamiseks tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (3-2-1-145-14 p 14, 3-2-1-18-16, p 14).
34.Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtuleping, kuid pooled vaidlesid lepingu sisu üle. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja esile tooma tema nõude aluseks olevad asjaolud ja TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega pidi hageja esmalt esile tooma poolte poolt kokkulepitud töövõtulepingu olulised tingimused ja neid tõendama.
35.Hagiavalduses (I kd, tl 1-3) tõi hageja esile, et pooled sõlmisid mais 2014 kokkuleppe, et hageja remondib kostja auto MB SL 107. Hagiavalduse täienduses (I kd, tl 27-29) selgitas hageja, et mais 2014 sõlmiti suuline töövõtuleping sõiduauto MB SL 107 remondiks ja kostja tasus 1500 eurot käsiraha. Juulis 2014 tõi kostja hageja töökotta sõiduauto MB 280 S, millest hageja pidi võtma varuosi esimese auto remondiks. 26.08.2014 tasus kostja hagejale 1300 eurot. Hageja väidete kohaselt oli kogu töö maksumuseks 5766,67 eurot, millele lisandus käibemaks 1153,33 eurot, kokku oli tasu 6920 eurot. Hageja väitel oli töö teostatud 01.11.2014, millal esitati kostjale tasumiseks arve summas 4120 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Hageja väitis, et kostja ei esitatud töö kvaliteedi osas pretensioone. Kuna kostja jättis tasumata, siis hageja teostas pandiõigust ja mõlemad autod on hageja valduses. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmiti leping MB SL 107 remondiks (värvimine ja keretööd) ja kokkulepitud tasu selle eest oli 3000 eurot (I kd, tl 59-67). Kostja leidis, et töö on senini tema poolt vastu võtmata, tegemist on praaktööga ja auto seisab senini hageja töökoja juures avatud parklas. Pretensioone töö puuduste kohta on kostja esitanud suuliselt. Poolte vahel oli vaidlus nii töö mahu kui ka kokkulepitud tasu osas. 02.11.2015 menetlusdokumendis (I kd, tl 110-112) selgitas kostja, et hageja pidi remontima kahte autot. Teostatud remont ei olnud nõuetekohane. Autod on senini hageja valduses ja välises parklas hoidmine on halvendanud autode seisundit.
36.10.11.2015 eelistungil (I kd, tl 135-136) selgitas hageja seaduslik esindaja AC, et kokku lepiti kahe kasutatud auto remondis. MB SL 107 osas oli suuline kokkulepe värvimiseks maksumusega 2500 eurot ja lisatöödeks 600 eurot. Juulis 2014 tõi kostja töökotta sõiduauto MB 280, millelt pidi võetama tagavaraosi esimese auto jaoks. Samuti tuli vahetada autode salongide katused ja teine auto minimaalselt korda teha. Teise auto remondi eest tasus kostja ettemaksu 1300 eurot. Tööde lõplikku hinda kokku lepitud ei olnud ja seda täpsustati tööde tegemise ajal. Akt, milles oli välja toodud tööde lõplik maksumus, esitati kostjale tööde lõppemisel ja kostja sellega ei nõustunud ning kriipsutas osa töid maha. 10.11.2015 eelistungil (I kd, tl 135-136) selgitas kostja, et poolte kokkulepe oli algusest peale selline, et kostja toob töökotta kaks autot, mille salongid vahetatakse. Teine auto oli suhteliselt heas korras ja sellelt tuli maha võtta ainult salong ja tõsta see ümber MB SL 107-le. Hageja seadusliku esindajaga oli kokkulepe, et remont läheb maksma umbes 3000 eurot ja juurde võivad tekkida mõned väiksemad kõrvalkulud. Tööde teostamise lõpus esitas hageja
7(11)
kalkulatsiooni, millest selgus, et tööde maksumus oli 6000 eurot ja sellega kostja ei nõustunud. Kostja selgituse kohaselt kirjutas ta omakäeliselt kalkulatsioonile, millega ta nõustub ja millega mitte. 2014. aasta lõpus kutsus hageja kostja kohale, kuid siis ei olnud veel tööd kõik valmis ja osad autode detailid olid paberiga kaetud. Kuna tekkis konflikt raha pärast, siis autosid üle ei vaadatud ja autod pargiti hageja poolt parklasse selliselt, et kostjal ei olnud sinna juurdepääsu. Autod ei olnud hiljem komplektsed, ühel autol puudusid kapott ja rattad.
37.Poolte esitatust nähtub, et poolte vahel ei olnud vaidlust, et MB SL 107 tuli värvida ja teha vastavad ettevalmistustööd ning salongi katus vahetada MB 280 salongi katusega. Milliste keretööde tegemises täpselt või millise tulemuse saavutamises kokku lepiti, seda pooled menetlusdokumentides esile toonud ei ole. Samuti on vaidlus poolte vahel töö eest tasumisele kuuluvas. Maakohtu otsus on osas, kus maakohus tuvastas, milles pooled kokku leppisid, vastuoluline ja maakohtu järeldused ei ole kooskõlas poolte poolt maakohtu ette toodud asjaoludega. Nii on maakohus leidnud, et poolte vahel ei ole vaidlust, et mais 2014 lepiti kokku ainult sõiduauto MB SL 107 remondis, kuid kostja on sellele vastu vaielnud ja väitnud, et algusest peale oli kokkulepe kahe auto remontimise kohta (I kd, tl 135- 136). Pooled ei ole väitnud, et sõiduauto MB 280 osas oleks tulnud teha märkimisväärseid töid, kuid maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 11 tuvastanud, et sõiduki II (MB 280) osas täiendavalt tellitud tööd erinesid tavalistest töödest niivõrd, et kostja pidi mõistma, et algselt kokkulepitud hind neid ei kata ja esialgne kokkulepitud hind 3000 eurot hõlmab ainult auto I värvimisega seonduvaid töid.
38.Maakohus ei ole eelmenetluses selgitanud hagejale, et ta peaks esile tooma täpselt selle, milles pooled kokku leppisid, s.t millised tööd pidi hageja tegema, ja tõendama oma väiteid. See, milliste tööde tegemises kokku lepiti, on aluseks ka tasunõude suuruse tuvastamisele. Maakohus on 28.01.2016 e-kirjas (II kd, tl 1) pooltele selgitanud tõendamiskoormist, kuid sellest ei selgu, et kohus oleks teinud hagejale ettepaneku täpselt esile tuua, millistes töödes pooled kokku leppisid ja tõendada oma väiteid. Hageja on esile toonud, et kokkulepet tõendab tema poolt esitatud dokument pealkirjaga „Mercedes 107 teostatud tööde ja kasutatud materjalide nimekiri“ (I kd, tl 6, tõlge tl 7), kuid poolte seletuste kohaselt tehti see dokument hageja poolt pärast tööde teostamist ja kostja ei ole nõustunud selles toodud töödega. Maakohus ei ole sellele vastuolule poolte tähelepanu juhtinud.
39.Pooled vaidlesid ka tööde eest tasumisele kuuluva tasu suuruse üle. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 637 lg 1 annab poolte vastastikuste kohustuste kindlaksmääramisel tõlgendamisreegli juhuks, kui tasu maksmist ei ole kokku lepitud. VÕS § 637 lg 1 tähendus seisneb selles, et tagada lepingu kehtivus ka juhul, kui selles on küll kindlaks määratud töövõtja kohustused, kuid mitte tellija omad. Tavaliseks tasuks võib olla selle töövõtja tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest (nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest. Kui töövõtjal ei ole hinnakirja või sellega sarnaseid tasumääranguid, siis on tavaline tasu asjaoludest lähtuvalt tasu, mida sama töövõtja sellise töö eest varem on nõudnud. Kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb töövõtjale maksta mõistlik tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-11 p 12). Pooled vaidlesid selle üle, kas 3000 eurot ületavas osas oli tasus kokku lepitud.
8(11)
Tegemata selgeks, millistes töödes pooled täpselt kokku leppisid, ei ole vaidluse korral, kus pooltevaheline hinnakokkulepe on tõendamata, võimalik määrata, milline on tehtud tööde eest tavaline või mõistlik tasu. Seonduvalt tasu suurusega selgitab ringkonnakohus, et eelmenetluses tuleb maakohtul hagejale selgitada VÕS § 637 lg 1 kohaldamisega seonduvat ja seda, et tasu nõude puhul peab hageja esile tooma, kas ta nõuab tasu vastavalt kokkuleppele või tavalist tasu või mõistlikku tasu. Oma nõue on tal võimalik esitada ka alternatiivselt, s.t viisil, kus ta toob välja tasu suuruse määramiseks vajalikud alternatiivsed asjaolud ja tõendab neid. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
40.Olenemata sellest, millise VÕS § 637 lg-s 1 toodud alternatiivse võimaluse järgi tasu nõutakse, tuleb tasu suuruse määramiseks esmalt selgeks teha, millised tööd on töövõtja töövõtulepingu täitmiseks teinud. Eeltoodud asjaolude tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg 1 järgi hagejal. Nende asjaolude tõendamiskoormist on maakohus 28.01.2016 e-kirjas hagejale selgitanud. Hageja väitis 25.02.2016 menetlusdokumendis, et mõlemad sõidukid olid 01.11.2014 lepingule vastavalt remonditud, mida tõendab kostjale esitatud arve ja tööde lõpetamise akt, mis oli koostatud selle tõttu, et kostja keeldus töid vastu võtmast ja nende eest tasumast (II kd, tl 18). Hageja selgitas, et tööde teostamist tõendab ka menetlusdokumendi lisana esitatud dokument pealkirjaga „Mercedes SL 107 teostatud tööde ja kasutatud materjalide kalkulatsioon“ (I kd, tl 149-162, tõlge II kd, tl 25-38) ja lisatööde ja materjalide nimekiri (II kd, tl 39-40). Kostja leidis, et hageja esitatud arve ja kalkulatsioon ei tõenda tegelikult tehtud töid. Kalkulatsiooni ei ole poolte vahel kooskõlastatud ja sellest ei selgu reaalselt tehtud tööde maht. Maakohus on vaidlustatud otsuses lähtunud lisatööde hindamisel kostja poolt esitatud RP arvamuse lisaks olevast dokumendist (II kd, tl 130), mille kohaselt sõiduki taastamisremondi koos lisatöödega ja materjalidega maksumuseks on 6920 eurot. Nimetatud tõendile ei ole teostatud tööde mahu tuvastamisel pooled tuginenud. TsMS § 436 lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. RP arvamuse (II kd, tl 107) kohaselt ei saa ta poolte poolt kokkulepitud ja teostatud lisatööde mahu kohta hinnangut anda, sest nende tööde maht sõltub tehtava töö iseloomust, kahjustuste ulatusest, remonditava sõlme ehitusest ja selle tehnilisest seisukorrast. Kuna teised andmed puudusid, siis lisatööde osas võttis R. Põdersalu aluseks remonditöökoja (hageja) koostatud aruande, millega aga kostja ei ole kunagi nõustunud. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et RP arvamuse lisast ei tulene tegelikult sõiduauto (sõiduautode) remontimisel tehtud lisatööd ega nende maksumus. Kostja on esitanud kohtule hageja poolt koostatud dokumendi, millele on kostja viinud sisse parandused ja kriipsutanud maha tööd, millega ta ei nõustunud (II kd, tl 102). Maakohus seda tõendit ei ole hinnanud. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, millised tööd lisaks sõiduauto MB LS 107 värvimisele tegelikult tehti. Sõiduauto MB SL 107 ja MB 280 katuse vahetamise osas ei ole küll poolte vahel vaidlust, kuid hageja poolt esitatud piltide järgi (I kd, lk 159) on sõiduautol MB SL 107 endiselt riidematerjalist katus, kuigi hageja seadusliku esindaja selgituse järgi pidi see vahetatama metallkatusega (I kd, tl 135) ja sama kinnitas ka kostja.
9(11)
41.Vaatamata sellele, et poolte vahel ei ole osade tööde ja töö maksumuse osas vaidlust, leiab ringkonnakohus, et apellatsiooniastmes ei ole võimalik tsiviilasja ka osaliselt lõpuni lahendada. Kostja on esitanud vastuväite, et ka värvimistöö ei vastanud lepingutingimustele. Eeltoodud vastuväitega seonduvat on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud puudulikult asjakohased asjaolud. Samuti ei ole ta eelmenetluses pooltega eeltooduga seonduvate asjaolude esiletoomist ja tõendamist arutanud ega selgitanud.
42.VÕS § 641 lg 1 järgi 1 töö peab vastama lepingutingimustele ja lg 2 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi ja p 2 järgi kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 636 lg 1 järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. TsMS § 642 lg-d 1-3 sätestavad, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale ja eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul ja lg 3 järgi, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
43.Kostja väidete kohaselt ei vastanud tehtud töö lepingule ja hageja ei ole seda kostjale üle andnud. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et tasu nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 05.05.2015. Maakohtu otsusest (p 14) ei tulene, millistest asjaoludest maakohus seda järeldas. Maakohus on viidanud eksperdi arvamusele ja hageja tööaruandele, kuid nendest dokumentist tasu sissenõutavuse aja kohta mingeid asjaolusid ei tulene. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.2015 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest nr 15231500296 (I kd, tl 38) järeldub, et 26.02.2015 oli kostjal võimalik tehtud töö üle vaadata. Tõendist tuleneb
10(11)
ainult, et kostja tuli autole järele ja ei nõustunud tasumisele kuuluva summaga, mistõttu tekkis konflikt. Hageja tööaruandest ei nähtu, millal tööd valmis olid. Kostja on väitnud, et sõidukid sai ta üle vaadata alles käesoleva menetluse käigus (II kd, tl 97). 10.11.2015 eelistungil selgitas kostja, et 2014. aasta lõpus ei olnud veel autod päris valmis. Kuna konflikt tekkis raha pärast, siis autode ülevaatust ei toimunud ja autod pargiti nii, et kostjal ei olnud neile juurdepääsu. Hiljem on kostja näinud, et ühel autol ei olnud kapotti ja rattaid (I kd, tl 136). Maakohus kostja vastuväiteid hinnanud ei ole. Eeltoodu tõttu ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le 8.
44.Maakohus leidis, et kostja ei ole hagejale teatanud töö lepingule mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai (VÕS § 644 lg 1), mistõttu ei saa ta VÕS § 644 lg 3 järgi sellele tugineda. Maakohtu otsuse kohaselt pidi kostja tööde mittevastavusest teatama hagejale hiljemalt 05.05.2015, s.t. 2 kuu jooksul tema poolt sõiduki kättesaamise nõude esitamisest. Kolleegium leiab, et maakohus on VÕS § 644 lg 1 kohaldanud ebaõigesti. Töö lepingutingimustele mittevastamisest teatamise tähtaja algus ei sõltu sellest, millal kostja esitas nõude töö üleandmiseks, vaid sellest, millal ta töö mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Selle osas, millal kostja sai või pidi saama teada töö mittevastavusest, on poolte vahel vaidlus. Maakohtul tuleb eelmenetluses selgitada kostjale, et ta peab esile tooma asjaolud, millal sai ta teada töö väidetavast mittevastavusest lepingule, ja neid asjaolusid ka tõendama. Kolleegium märgib, et tellijal on võimalus VÕS § 645 lg-s 1 toodud juhtudel tugineda töö mittevastavusele ka siis, kui ta pole tööd üle vaadanud ja mittevastavusest töövõtjale teatanud. Samuti tuleb kohtul eelmenetluses täpsustada, millist õiguskaitsevahendist soovib kostja väidetava hageja lepingurikkumise korral kasutada.
45.Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustas hageja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ennekõike põhjusel, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb menetluskulude jaotus kindlaks määrata tsiviilasja lõplikul lahendamisel maakohtus. Maakohtu menetluses on pooltel võimalik esitada menetluskulude jaotust ja rahalist suurust puudutavad väited.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.