5.XX-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda YY-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista XX-lt riigilõiv 400 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 08.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus YY-lt (kostja) hageja kasuks välja mõista 5396,08 eurot, postikulu 3,50 eurot ja alates 08.08.2016 viivise 0,022% päevas. 15.09.2016 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.29.09.2016 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, mida täpsustas 24.10.2016. Hageja palus mõista kostjalt välja ostuhinna 3500 eurot ja kahju hüvitise summas 4179,25 eurot ning viivised alates 30.09.2016 mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. 10.04.2017 esitas hageja taotluse, milles võttis hagi ostuhinna summas 3500 eurot nõude osas tagasi. 21.08.2017 määrusega võttis kohus vastu hageja esitatud osalise hagi tagasivõtmise ja jättis selles osas hageja nõude läbi vaatamata.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2016 ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale auto registrimärgiga XXXXXX (Ford Transit 350L VAN). Sõiduki müügihinnaks oli 3500 eurot. Alates märtsikuust 2016 avastas hageja järjest, et ostetud autol esinevad puudused. Sõidukil tuli aja jooksul remontida mootori kütuse süsteemi, generaatorit, pihusteid, vahetada mootori gaasijaotuse süsteemiga seotud ketti ja veepumpa, vahetada tihendkarp, mootoriõli ja õlifiltrid, gabariittuled, juhi ukselink ja puhastada kütusepaak. Avastati, et pihustite rikke esmapõhjuseks oli saastunud küttesüsteem. Kokku kulus hagejal sõiduki remontimisele 2319,25 eurot. Hageja töö on seotud kauba vedamisega ning ostetud sõiduk oli vajalik töö korraldamiseks. Kuna hagejal ei olnud raha, et sõidukit remontida, oli hageja sunnitud rentima teist sõidukit perioodidel 28.07.2016-11.08.2016.a; 09.06.2016-27.06.2016.a; 30.06.16-28.07.16. Hageja rentis teist sõidukit 60 päeva, hinnaga 31 eurot päev, mis teeb kokku 1860 eurot. Hageja on pöördunud kostja poole nõudega, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 15.07.2016.a. Kostja jättis avaldusele vastamata. Hageja leiab, et kahju on tekkinud kostja tegevusest, kuivõrd kostja ei müünud hagejale töökorras sõidukit, millega kostja rikkus poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingut. Tulenevalt eeltoodust palus hageja
kostjalt välja mõista sõiduki remondikulude ja tasutud autorendi hüvitise kokku summas 4179,20 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist leppisid pooled kokku kohtumise auto tehnilise seisukorra kontrollimiseks ning proovisõiduks. Poolte vahel sõlmiti leping ilma hagejapoolsete pretensioonideta. Hageja ei ole kostjale esitanud kuni 29.06.2016 ühtegi pretensiooni. Samuti ei ole kostjale teada, millistes tingimustes sõiduk viimased neli kuud oli. Kostjale ei ole teada, millist kütust hageja kasutas, seetõttu ei saa kostja midagi väita kütusepaagi puhastamise kohta. Sõiduki mootoriõli ja õlifiltreid tuleb vahetada umbes iga 15 000-20 000 km järel. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja on kaks korda vahetanud õli ja õlifiltreid ning nõuab kostjalt selle hüvitamist.
5.Hageja ei ole kostjalt nõudnud asja parandamist, ega andnud kostjale võimalust tuvastada rikke tekkimise põhjust. Hageja esitas ainult 29.06.2016 kostjale nõude, milles nõudis koheselt tekitatud kahju hüvitamist summas 1700 eurot. Hageja on rikkunud omapoolset kohustust anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud, ning et kostja vastutab lepingu rikkumise eest, seetõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 23.10.2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 800 eurot.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 22.02.2016 ostu-müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale sõiduki Ford Transit registrimärgiga XXXXXX, summas 3500 eurot.
8.Ostu-müügilepingus ei ole pooled välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk vastama peab. Hageja ostis endale teadaolevalt töökorras auto ning soovis sõidukit kasutada tavalisel otstarbel, s.o sõitmiseks. Kuivõrd pooled ei ole leppinud kokku auto tehnilistes tingimustest, tuleb lähtuda liiklusseaduses ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 13.06.2011 nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ esitatud nõuetest. Hageja ei ole välja toonud ega põhistanud nimetatud nõuetele mittevastavust. Hagejal oli võimalus auto enne ostmist üle vaadata ning samuti tegi hageja enne auto ostmist proovisõidu. 23.02.2016 on vaidlusaluse sõidukiga läbitud tehnoülevaatus, mis oli kehtiv kuni 04.2017. Kohus asus seisukohale, et juhul kui sõiduk ei oleks olnud tehniliselt korras, siis ei oleks sõiduk läbinud ka tehnoülevaatust. Seega ei ole hageja tõendanud, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ei ole välja toonud, et ostetud sõiduk ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on küll hagiavalduses välja toonud, et sõidukil tuli aja jooksul remontida mootori kütuse süsteemi, generaatorit, pihusteid, vahetada mootori gaasijaotuse süsteemiga seotud kett ja veepump, vahetada tihendkarp, mootoriõli ja õlifiltrid, gabariittuled, juhi ukselink ning puhastada kütusepaaki. Hageja ei ole põhistanud iga puuduse puhul asja keskmisele kvaliteedile mittevastavust (VÕS § 217 lg 2 p 2).
9.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta,
millises seisus oli auto ostu-müügi hetkel. Kohtule ei ole teada, kas tekkinud puudused ilmnesid juba ostu-müügilepingu ajal või hiljem. Kohtule ei ole teada, kuidas hageja on ise autoga ümber käinud. Hageja on esitanud kohtule Rahvusvahelise A OÜ poolt esitatud tõendi, kus nähtuvad sõidukile tehtud parendused perioodil 14.04.2016-17.04.2017. Tõendis on välja toodud asjaolu, et mootoris ei olnud õigeaegselt vahetatud ketti, ning et seda tuleb teha õigeaegselt, selliste sõiduke puhul läbisõidul 150 000 km. Hageja ei ole tõendanud, milline oli sõiduki kilometraaž ostu-müügi hetkel, mistõttu ei ole hageja põhistanud veenvalt, et ketti oli vaja vahetada juba enne ostu-müügi lepingu sõlmimist.
10.Käesoleval juhul ei ole täidetud VÕS § 220 lg 1 ning VÕS § 222 lg 1 tingimused. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on üritanud kostjat teavitada sõidukil lasuvatest puudustest, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud sõidukil lasuvatest puudustest. Hageja on esitanud kohtule tõendina täiendava tähtaja andmise avalduse, milles annab kostjale täiendava tähtaja, tasumaks sõidukile tehtud kulutuste eest. Nimetatud avaldust ei saa pidada tähtaja andmiseks asja puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 222 lg 1 mõttes. Hagejal oli kohustus anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (VÕS § 114), antud juhul andis hageja kostjale tähtaja kõrvaldatud puuduste eest tasumiseks (VÕS § 115), võimaluseta kostjal ise sõidukil lasuvaid puuduseid kõrvaldada. Hageja ei ole seega tõendanud, et on andnud kostjale tähtaja sõidukil lasuvate puuduste kõrvaldamiseks.
11.VÕS § 222 lg 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 221 lg 1 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Antud juhul ei ole hageja põhistanud, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavus oleks tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oli teadlik sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest.
12.Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt sõiduki remontimisele kulunud 2319,25 euro välja nõudmiseks ei ole põhjendatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele, ning et kostja oleks olnud teadlik võimalikest puudustest, siis ei ole põhjendatud ka rentimise kulude summas 1860 eurot väljamõistmine kostjalt.
13.06.02.2017 seisukohas on hageja märkinud, et on nõus auto sõltumatu ekspertiisi tegemisega. 20.03.2017 eelistungil on kohus andnud hagejale võimaluse täpsustada nimetatud taotlust, kuid kuna hageja ei ole kohtule korrektset taotlust esitanud, siis jättis kohus nõusoleku ekspertiisi tegemiseks tähelepanuta.
14.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Arvestades tõendeid, menetluse mahtu ja keerukust, asus kohus seisukohale, et kostja poolt esitatud menetluskulud (8h) ja tunnitasu (100 eurot) on kogu ulatuses mõistlikud ja põhjendatud. Seega on esindaja tasu põhjendatud 800 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.28.11.2017 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada või alternatiivselt saata vaidlus uueks lahendamiseks maakohtule.
16.Maakohus on rajanud oma järelduse kostja väidetele, jättes seejuures analüüsimata hageja seisukohad ja tõendid. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid. Maakohus ei saanud põhjendada hagi rahuldamata jätmist sellega, et pooled ei esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hageja nõude korrektselt lahendada. Maakohus pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama.
17.Maakohtu otsus on üllatuslik ja vastuoluline. Ühelt poolt tuvastas kohus, et hagejal oli soov osta töökorras auto, kuid asus samal ajal seisukohale, et hageja ei ole välja toonud ega põhistanud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 nõuetele mittevastavust. Maakohus pole kordagi juhtinud menetlusosaliste tähelepanu ülalmainitud õigusaktile.
18.On tõendatud, et müüdud auto polnud müügi hetkel töökorras. Ostu-müügilepingu tingimused ei näinud ette, et müüdavas autos esinevad puudused. Seega ei vastanud müüdud auto lepingutingimustele. Ebaõige on ka kostja väide nagu puuduks vaidlus selle üle, et hageja oli auto üle vaadanud ja kontrollinud. Ilma eriteadmisteta autoremontimise valdkonnas pole isik suuteline eristama visuaalsel vaatlusel, kas sõidukil on mingi puudus (kui tegemist pole nähtava puudusega) või mitte. Kostja on viidanud oma 07.08.2017 seisukohas, et T OÜ poolt teostatud tehnoülevaatusel ei tuvastatud ühtegi tehnilist rikkumist. Vastav dokument kohtutoimikus puudub.
19.Kostja on kinnitanud kohtule, et tema ei kasutanud autot enne hagejale müümist ning et see seisis parklas paar-kolm kuud. Nimetatud kostja väite ümberlükkamiseks esitas hageja sõiduki kohta päringu, millest nähtub, et kostja ostis sõiduki 14.12.2012. Kui kostja ei kasutanud autot enne hagejale müümist, siis jääb ebaselgeks, kelle valduses viibis vaidlusalune auto ca 3,5 aasta jooksul.
20.Maakohus on leidnud, et kohtule ei ole teada, kuidas hageja on ise autoga ümber käinud. Ülalmainitud väite ümberlükkamiseks esitas hageja kohtule V OÜ (rendileandja) tõendi, mis kinnitab, et hageja näol on tegemist heaperemeheliku rentnikuga. Maakohus on jätnud selle tõendi analüüsimata.
21.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et on andnud kostjale tähtaja sõidukil lasuvate puuduste kõrvaldamiseks. 2016.a juunis saatis hageja kostja aadressile avalduse, millega andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks hiljemalt 15.07.2016. Kostja sai hageja avalduse kätte 29.06.2016, kuid jättis sellele vastamata. Ebaõige on kostja väide, et alates ostu-müügi tehingust kuni 29.06.2016 ei ole hageja kostjale teavitanud, et 22.02.2016 ostetud autos olid ilmnenud varjatud puudused. Hageja on mitmekordselt helistanud kostjale, kuid viimane ei võtnud toru vastu. Nimetatud väidet saab hageja tõendada enda vande all antud seletustega ning ta esitas vastavasisulise taotluse 06.02.2017 menetlusdokumendis, kuid kohus jättis selle 20.03.2017 toimunud istungil rahuldamata. Hageja on taotlenud ka sõiduki ekspertiisi teostamist, kuid kohus on jätnud ka selle taotluse tähelepanuta.
22.Maakohus on jätnud analüüsimata hageja vastuväited kostja menetluskuludele. Samuti ei
nõustu hageja menetluskulude tema kanda jätmisega. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 22.02.2016 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki Ford Transit 350L VAN (I kd tl 25). Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk puudustega, kuna mõne kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist tuli autol remontida mootorit, generaatorit, pihusteid, vahetada veepump, kett, generaatori pinguti, generaatori rihm, tihendkarp, mootoriõli, õlifiltrid, gabariittuled ja juhi ukselink, samuti puhastada kütusepaak.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud sõiduk vastas lepingutingimustele. Müügilepingus ei olnud eraldi kokkulepitud, millistele tingimustele peab sõiduk vastama. VÕS § 77 lg 1 teine lause sätestab, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Riigikohus on 07.04.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10 (p 12) selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine.
27.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Maanteeameti e-teeninduse andmete väljatrükist nähtuvalt oli sõiduki esmase registreerimise aeg 03.02.2006 (I kd tl 151). Seega oli müügilepingu sõlmimise ajal tegemist 10-aasta vanuse sõidukiga. Rahvusvahelise A OÜ 12.04.2017 tõendi kohaselt oli pihustite rikke esmapõhjuseks saastunud küttesüsteem, mis omakorda oli tingitud ebakvaliteetsest diiselkütusest. Samuti ei olnud mootoris õigeaegselt vahetatud ketti (kett oli väljaveninud). Lisaks andis generaator ülelaadimist pingeregulaatori rikke tõttu (I kd tl 161). Ringkonnakohus leiab, et kuna pihustite rikke ning kütusepaagi puhastamise vajaduse põhjustas ebakvaliteetne kütus, siis ei saa pihustite riket ning kütusepaagi puhastamise vajadust käsitleda asja tavapärasest kasutamisest tingitud puudusena. Samuti ei saa asja tavapärasest kasutamisest tingitud puuduseks pidada väljaveninud ketti, kui sõiduki nõuetekohaseks kasutamiseks tuli kett välja vahetada. Kolleegiumi hinnangul ei ole asja tavapärasest kasutamisest tingitud puuduseks ka pingeregulaatori rikkest põhjustatud generaatori probleemid, kuna sõiduki otstarbekohaseks kasutamiseks tuleb pingeregulaatori rike kõrvaldada ka kasutatud sõiduki puhul. Ülejäänud puuduste kohta ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et sarnastel 10-aasta vanustel sõidukitel tavapäraselt selliseid puudusi ei esine.
28.Ringkonnakohtu hinnangul on aga tõendamata, et ebakvaliteetsest diiselkütusest ja pingeregulaatori rikkest tingitud puudused, mootori keti väljavenimine, aga ka teised hageja esiletoodud puudused, olid olemas juba sõiduki hagejale üleandmise hetkel. VÕS § 218 lg
1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja viidatud puudused olid sõidukil olemas enne sõiduki temale üleandmist. Rahvusvahelise A OÜ 12.04.2017 tõend ei kinnita, et ebakvaliteetset diiselkütust kasutati ning küttesüsteem oli saastunud juba enne sõiduki üleandmist. Samuti ei tulene Rahvusvahelise A OÜ 12.04.2017 tõendist, et keti väljavahetamise vajadus (keti väljavenimine) tekkis enne sõiduki üleandmist. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu nähtuks Rahvusvahelise A OÜ 12.04.2017 tõendist, et ketti tuleb vahetada 150 000 km läbisõidu järel. Tõendis ei ole seda väidetud. Tõendis on märgitud, et plaanilist tehnilist ülevaatust tehakse 150 000 km läbisõidu järel. Rahvusvahelise A OÜ 12.04.2017 tõendist ei tulene ka, et pingeregulaatori rike oli olemas enne sõiduki hagejale üleandmist. Samuti ei nähtu teistest hageja esitatud tõenditest, et hageja esiletoodud puudused oleks tekkinud enne sõiduki üleandmist. Maanteeameti e-teeninduse andmete väljavõttest selgub, et sõiduk läbis 23.02.2016, s.o üks päev pärast müügilepingu sõlmimist, korralise tehnoülevaatuse (I kd tl 151). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 11 lg 1 p 1 järgi peab ülevaataja tehniliselt korras sõiduki puhul tegema sissekande mh järgmise ülevaatuse kuu ja aasta kohta. Maanteeameti e-teeninduse andmete väljavõtte kohaselt kehtis tehnoülevaatus kuni 2017.a aprillini, millest saab järeldada, et tehnoülevaatus hindas sõiduki tehniliselt korras olevaks. Eelviidatud määruse § 10 lg 1 p 1 kohaselt tähendab tehniliselt korras sõiduk, et sõiduki tegelikud andmed vastavad liiklusregistri andmetele ja sõidukil ei esine olulist või ohtlikku riket või puudust. Eeltoodule tuginedes ei kinnita asjas esitatud tõendid, et vaidlusalused puudused olid olemas sõiduki kostjalt hagejale üleandmise hetkel.
29.Maakohus märkis, et hageja ei ole tõendanud, et ta on puudustest kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul. Samas ei ole maakohus selgitanud, mis on tema hinnangul mõistlik aeg puudustest teavitamiseks ning tuvastanud, millal hageja puudustest teada sai. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Vastavalt VÕS § 220 lg-le 3, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Antud müügilepingu puhul ei olnud tegemist tarbijalemüügiga, kuid ka tarbijalemüügiks mitteoleva müügilepingu puhul ei saa teatamisaeg ületada kahte kuud, mistõttu loeb kolleegium käesoleval juhul mõistlikuks ajaks puudustest teatamiseks kaks kuud.
Hageja on esitanud Rahvusvahelise A OÜ 14.04.2016 arve pihustite remondi kohta (I kd tl 66), millest järeldub, et hageja pidi pihustite probleemist saama hiljemalt teada 14.04.2016. Hageja teavitas kostjat, et sõidukil esinevad puudused 23.06.2016 kirjaga (I kd tl 37), mille kostja sai kätte 29.06.2016 (I kd tl 38). Hageja väited, et ta on kostjat teavitanud puudustest ka enne 29.06.2016, on tõendamata. Seega teavitas hageja kostjat puudustest pärast kahe kuu möödumist pihustitega seonduvast puudusest teadasaamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigeaegselt teatamata jätmine antud juhul mõistlikult vabandatav. Samuti puuduvad käesoleval juhul VÕS § 221 lg 1 sätestatud tingimused, mis annaksid õiguse mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et sellest õigeaegselt ei teatatud. Kuigi ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kostja lepingurikkumine on tõendamata, siis eeltoodu alusel ei saaks hageja pihustite rikke osas lepingutingimustele mittevastavusele ka tugineda. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu tõenditest, et ülejäänud puudustest oleks hageja saanud teada rohkem kui kaks kuud enne kostjat puudustest teavitamist.
30.Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusnorme, kui jättis ekspertiisitaotluse tähelepanuta. 06.02.2017 menetlusdokumendis on hageja märkinud, et kuna kostja on seadnud kahtluse alla asjaolu, et rikked on tekkinud sõiduki väärkasutamise tõttu, siis on ta nõus ekspertiisi tegemisega. 20.03.2017 kohtuistungil palus kohus taotlust täpsustada ja tuua muuhulgas välja, mida hageja soovib eksperdilt küsida. 10.04.2017.a menetlusdokumendis avaldas hageja, et tal ei ole käesoleval hetkel võimalik esitada täpsustatud taotlust ekspertiisi läbiviimise kohta. 23.08.2017 tegi maakohus määruse, milles märkis, et pooltel on võimalik esitada avaldusi ja dokumente 13. septembrini 2017. Hageja ei esitanud ekspertiisiga seonduvalt mingit taotlust. Kolleegiumi hinnangul ei selgu hageja esialgsest taotlusest, milliste konkreetsete asjaolude selgitamiseks on vaja ekspertiis läbi viia. Esialgset taotlust ei ole hageja täpsustanud ega esitanud eksperdile ka küsimusi. Seega ei saanud ekspertiisitaotluse tähelepanuta jätmine tuua kaasa ebaõiget kohtulahendit.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis hageja taotluse tema vande all ülekuulamiseks rahuldamata. TsMS § 268 kohaselt saab poolt tema taotluse alusel vande all üle kuulata juhul, kui teine pool taotlusega nõustub. Käesolevas asjas vaidles kostja taotlusele vastu. Samuti ei esinenud aluseid hageja vande all ülekuulamiseks kohtu enda algatusel TsMS § 2681 järgi.
32.Ülaltoodule tuginedes on maakohus jätnud hagi lõppjärelduses õigesti rahuldamata. Menetlusnormide rikkumisi, mis tingiksid maakohtu otsuse tühistamist, kolleegium ei tuvastanud. Menetluskulude jaotus
33.Kuna maakohus jättis lõppjärelduses hagi õigesti rahuldamata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole põhjust maakohtu otsust muuta menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse keerukust kui ka esitatud menetlusdokumentide mahtu. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtust erinevale seisukohale.
34.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
35.Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 500 eurot ja viivise. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud kohtuotsuse analüüsile 1,5h, apellatsioonkaebusega tutvumisele 0,5h ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 3h. Kostja esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta. Hageja vaidles õigusabikulude suurusele osaliselt vastu.
36.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuse analüüsi ajakulu põhjendamatult suur. Arvestades kohtuotsuse mahtu, on põhjendatud ajakuluks maakohtu otsuse analüüsile 0,5h. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulu (0,5h) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu (3h) põhjendatud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus kokku 4h. Kostja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostja ringkonnakohtu menetluskulude katteks välja mõista 400 eurot ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
37.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 25.01.2018 määrusega hageja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 400 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 400 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.