lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-117549/45

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-117549/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-117549

Tsiviilasi

XXX hagi XXXv vastu rahalises nõudes 4 513,59 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova [email protected]) Kostja: XXXv (isikukood XXX, elukoht XXX) Lepinguline esindaja Vladimir Kolga [email protected])

Eelistung 20.03.2017, edasi kirjalikus menetluses Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta XXXi kanda.

(e-post

(e-post

3.Välja mõista XXXilt XXXv kasuks menetluskulud summas 800 eurot (kaheksasada eurot).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu XXX (hageja) esitas 29.09.2016 hagiavalduse XXXvi (kostja) vastu rahalises nõudes, mida täpsustas 24.10.2016. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2016 ostumüügilepingu, millega kostja müüs hagejale auto registrimärgiga XXX(Ford Transit 350L VAN). Sõiduki müügihinnaks oli 3 500 eurot. Alates märtsikuust 2016 avastas hageja järjest, et ostetud autol esinevad puudused. Sõidukil tuli aja jooksul remontida mootori kütuse süsteemi, generaatorit, pihusteid, vahetada mootori gaasijaotuse süsteemiga seotud ketti ja veepumpa, vahetada tihendkarp, mootoriõli ja õlifiltrid, gabariittuled, juhi ukselinki, puhastada kütusepaaki. Avastati, et pihustite rikke esmapõhjuseks oli saastunud küttesüsteem. Kokku kulus hagejal sõiduki remontimisele 2 319,25 eurot. Hageja töö on seotud kauba vedamisega ning ostetud sõiduk oli vajalik töö korraldamiseks. Kuivõrd sõiduk vajas remontimist ning seisis maja juures, kuna hagejal ei olnud raha, et sõidukit remontida, oli hageja sunnitud rentima teist sõidukit perioodidel 28.07.2016-11.08.2016.a; 09.06.2016-27.06.2016.a; 30.06.16-28.07.16.a. Hageja rentis teist sõidukit 60 päeva, hinnaga 31 eurot päev, mis teeb kokku 1 860 eurot. Hageja on pöördunud kostja poole omapoolse nõudega, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 15.07.2016.a. Kostja jättis avaldusele vastamata. Hageja on täitnud omapoolseid kohustusi ning teinud kõik selleks, et lahendada vaidlus kohtuväliselt. Hageja leiab, et kahju on tekkinud kostja tegevusest, kuivõrd kostja ei müünud hagejale töökorras sõidukit, millega kostja rikkus poolte vahel sõlmitud ostumüügilepingut. Hagejale tekkis kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Hageja sooviks oli osta töökorras sõiduk. Poolte vahel sõlmitud ostu-müügileping ei näinud ette, et ostetud sõidukil esinevad sellised puudused, millest kostja oleks hagejale teavitanud ning millega hageja oleks nõustunud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista sõiduki remondikulude ja tasutud autorendi hüvitamist kokku summas 4 179,20 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid seaduses sätestatud määras, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevus. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja müüs hagejale sõiduki Ford Transit, registrimärgiga XXX summas 3 5000 eurot. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist leppisid pooled kokku kohtumise auto tehnilise seisukorra kontrollimiseks ning proovisõiduks. Poolte vahel sõlmiti leping ilma hagejapoolsete pretensioonideta. Kostja sai hageja pretensioonidest teada, et hageja hinnangul esinevad sõidukil varjatud puudused, millest kostja ei ole hagejat tehingu sooritamisel teavitanud. Hageja ei ole kostjale esitanud kuni 29.06.2016 ühtegi pretensiooni. Samuti ei ole kostjale teada, millistes tingimustes sõiduk viimased neli kuud oli. Poolte vahel kokkulepitud auto ülevaatusel oli hagejal võimalus tutvuda auto seisuga. Hageja pidi märkama, et külguks vajab reguleerimist, juhiukse link ei tööta ja juhiistet ei saa reguleerida. Kostjale ei ole teada, millist kütust hageja kasutas, seetõttu ei saa kostja midagi väita kütusepaagi puhastamise kohta. Hageja on mitu korda vahetanud õli ja õlifiltreid. Heaperemeheliku käitumisena tuleb sõiduki mootoriõli ja õlifiltreid, õhufiltreid, kütusefiltreid vahetada umbes iga 15 000-20 000 km järel. Kostjale jääb arusaamatuks miks hageja on kaks korda vahetanud õli ja õlifiltreid ning nõuab kostjalt selle hüvitamist. Puudustega kauba korral on hagejal õigus nõuda kostjalt esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uuega, või nõuda ostuhinna alandamist, leping lõpetada ja raha tagasi nõuda juhul, kui kostjal ei ole võimalik sõidukit parandada või asendada, või kui parandamine ebaõnnestub või kui kostja ei ole puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Hageja ei ole kostjalt nõudnud asja parandamist, ega andnud kostjale võimalust tuvastada autorikke tekkimise põhjust. Hageja esitas ainult 29.06.2016.a kostjale nõude, milles nõudis koheselt tekitatud kahju hüvitamist summas 1 700 eurot orienteeruva kalkulatsiooni alusel. Hageja on rikkunud omapoolset kohustust anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu on hageja käitumine pahatahtlik, hageja oli teadlik tegelikest kahjustustest, kõrvaldas need ning ei andnud kostjale võimalust autorikke põhjust tuvastada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest, seetõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Menetluse käik 24.10.2016 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista ka ostuhinna 3 500 eurot. 10.04.2017 esitas hageja taotluse, milles võttis selles osas hagi tagasi. 21.08.2017 määrusega võttis kohus vastu hageja esitatud osalise hagi tagasivõtmise ja jättis hageja nõude kostja vastu läbi vaatamata nõude 3500 euro osas (lk 183).

Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Pooltel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 22.02.2016.a ostu-müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale sõiduki Ford Transit registrimärgiga XXX summas 3 500 eurot. Pooled leppisid kokku, et hageja kohustub sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna kokkuleppel (leping, tl 25). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
4.Selleks, et hinnata kostja vastutust tuleb välja selgitada, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-10 p 12).
5.Sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole pooled välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk vastama peab. Hageja ostis endale teadaolevalt töökorras auto ning soovis sõidukit kasutada tavalisel otstarbel, s.o sõitmiseks. Kuivõrd pooled ei ole leppinud kokku auto tehnilistes tingimustest, tuleb kohtu hinnangul lähtuda Liiklusseaduses ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 13.06.2011 nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ esitatud nõuetest. Hageja ei ole väljatoonud ega

põhistanud nimetatud nõuetele mittevastavust. Hagejal oli võimalus auto enne ostmist üle vaadata ning samuti tegi hageja proovisõitu enne auto ostmist (lk 139 pöördel). 23.02.2016.a. on vaidlusaluse sõidukiga läbinud tehnoülevaatus, mis oli kehtiv kuni 04.2017 (tl 170-171). Kohus on seisukohal, et juhul kui sõiduk ei oleks olnud tehniliselt korras, siis ei oleks sõiduk läbinud ka tehnoülevaatust. Kohtu hinnangul ei ole hageja seega tõendanud, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele.

6.Samuti ei ole hageja välja toonud, et ostetud sõiduk ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on küll hagiavalduses välja toonud, et sõidukil tuli aja jooksul remontida mootori kütuse süsteemi, generaatorit, pihusteid, vahetada mootori gaasijaotuse süsteemiga seotud ketti ja veepumpa, vahetada tihendkarp, mootoriõli ja õlifiltrid, gabariittuled, juhi ukselinki ning puhastada kütusepaaki. Hageja ei ole põhistanud iga puuduse puhul asja keskmisele kvaliteedile mittevastavust (VÕS § 217 lg 2 p 2). VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises seisus oli auto ostu-müügi hetkel. Kohtule ei ole teada, kas tekkinud puudused ilmnesid juba ostu-müügilepingu ajal või hiljem. Kohtule ei ole teada, kuidas hageja on ise autoga ümber käinud. Hageja on esitanud kohtule Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ poolt esitatud tõendi (tl 160-162), kus nähtuvad sõidukile tehtud parendused perioodil 14.04.2016-17.04.2017. Tõendis on välja toodud asjaolu, et mootoris ei olnud õigeaegselt vahetatud ketti ning seda tuleb teha õigeaegselt, selliste sõiduke puhul läbisõidul 150 000 km. Hageja ei ole tõendanud, milline oli sõiduki kilometraaž ostu-müügi hetkel, mistõttu ei ole hageja põhistanud veenvalt, et ketti oli vaja vahetada juba enne ostu-müügi lepingu sõlmimist või selle ajal.
7.Samuti on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud VÕS § 220 lg 1 ning VÕS § 222 lg 1 tingimused. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on üritanud kostjat teavitada sõidukil lasuvatest puudustest, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud sõidukil lasuvatest puudustest. Hageja on esitanud kohtule tõendina täiendava tähtaja andmise avalduse (tl 37), milles annab kostjale täiendava tähtaja, tasumaks sõidukile tehtud kulutuste eest. Kohtu hinnangul ei saa aga nimetatud avaldust pidada tähtaja andmiseks asja puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 222 lg 1 mõttes. Hagejal oli kohustus anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (VÕS § 114), antud juhul andis

hageja kostjale tähtaja kõrvaldatud puuduste eest tasumiseks (VÕS § 115), võimaluseta kostjal ise sõidukil lasuvaid puuduseid kõrvaldada. Hageja ei ole seega tõendanud, et on andnud kostjale tähtaja sõidukil lasuvate puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 222 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 221 lg 1 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Antud juhul ei ole hageja põhistanud, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavus oleks tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oli teadlik sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus on andud selles osas hagejale ka täiendava tähtaja, tõendamaks et kostja oli sõidukil lasuvatest puudustest teadlik (tl 141). Hageja ei esitanud selles osas ühtegi täiendavad tõendit ega põhistanud omapoolseid väiteid.

8.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt sõiduki remontimisele kulunud 2319,25 euro välja nõudmiseks ei ole põhjendatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele ning samuti et kostja oleks olnud teadlik võimalikest puudustest, siis ei ole põhjendatud ka rentimise kulude summas 1860 eurot väljamõistmine kostjalt. Kohus selgitab täiendavalt, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud, kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Käesoleval juhul ei ole hageja nimetatud asjaolusid tõendanud.
9.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele.
10.06.02.2017 seisukohas on hageja märkinud, et on nõus auto sõltumatu ekspertiisi tegemisega (tl 117). 20.03.2017 eelistungil on kohus andnud hagejale võimaluse täpsustada nimetatud taotlust (tl 140, 141). Kuna hageja ei ole kohtule korrektset taotlust esitanud, siis jätab kohus nõusoleku ekspertiisi tegemiseks tähelepanuta. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 800 eurot (tl 188). Kostja esindaja tunnihind on 100 eurot. Kostja esindajal kulus aega: - Esmane konsultatsioon ja dokumentide analüüs, 1 tund; - 26.01.20017.a. vastus hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, 3 tundi; - 16.03.2017 vastuväide koostamine ja kohtule esitamine, 1,5 tundi; - 20.03.2017 kohtuistung, 1 tund; - 18.04.2017 vastus kohtunõudele ja kohtule esitamine, 0,5 tundi; - 02.05.2017 kostja seisukoht koostamine ja kohtule esitamine, 0,5 tundi; - 07.08.2017 kostja lõplik seisukoht koostamine ja kohtule esitamine, 0,5 tundi. Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja hinnangul on hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu ülepaisutatud. Samuti on ülepaisutatud vastuväite koostamise ajakulu. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohtu hinnangul ei ole ka hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu ülepaisutatud. Tegemist oli kostja esmase menetlusdokumendiga menetluses, mille tõttu võib ka dokumendi koostamine olla ajakulukam. Samuti on kostja vastuväite koostamine 16.03.2017 1,5 tunni ulatuses mõistlik ja usutav. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et dokumendi koostamise ajakulu ei saa hinnata üksnes dokumendi lehekülgede arvu järgi. Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu ja keerukust asub seisukohale, et kostja poolt esitatud menetluskulud on seega mõistlikud ja põhjendatud 8 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks oli 100 eurot tund. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on esindaja tasu põhjendatud 800 euro ulatuses. Seega on XXXv menetluskulud põhjendatud kokku 800 eurot ulatuses ning XXX tuleb välja mõista XXXv kasuks menetluskulud summas 800 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus selgitab, et kostja on küll viidanud nimetatud §-le, kuid vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole. Seega ei tule hagejal tasuda viivist hüvitatavatelt menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja