Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-15029
Tsiviilasi
A. M. ́i kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: A. M. (isikukood xxx, elukoht xxxx) Usaldusisik: H. S. (isikukood xxx, e-post xxx) Võlausaldajad: Kohtutäitur Hille Kudu AS SEB Pank Collect Inkasso OÜ Bigbank AS Swedbank AS
esindajad
Asjaolud Harju Maakohtu 28.06.2012 määrusega kuulutati välja A. M. ́i pankrot ja pankrotihalduriks
määrati Mati Merimaa. 21.06.2013 määrusega lõpetas kohus A. M. ́i pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas A. M. ́i kohustustest vabastamise menetluse, nimetas A. M. ́i kohustustest vabastamise menetluse usaldusisikuks H. S. ́i. A. M. ́i usaldusisik H. S. esitas 21.06.2018 kohtule usaldusisiku aruande ning ettepaneku võlgnik A. M.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Aruande kohaselt on A. M. vanaduspensionär alates aastast 2008 ning A. M. ́ile määratud riiklik vanaduspension on olnud alla elatusmiinimumi. Aruande kohaselt on usaldusisik järjepidevalt kontrollinud, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Usaldusisiku poolt ei ole tuvastatud PankrS § 173 toodud kohustuste rikkumist ega võlausaldajate huvide kahjustamist. Võlgnik on täitnud oma kohustusi. Usaldusisik märgib, et võlgnik on käesoleval ajal 73 aastane isik, kellel on mitmed ealistest iseärasustest tingitud terviseprobleemid, mistõttu tema poolt töötamine ja lisatulu teenimine on olnud võimatu. Võlgnik A. M. oli vanaduspensionär viis aastat enne Harju Maakohtu poolt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seetõttu ei saanud võlausaldajatel algusest peale olla õigustatud ootust, et võlgnik suudab võlgadest vabastamise menetluse ajal rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 28.07.2018 esitas A. M. kohtule taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgniku usaldusisiku poolt kohustustest vabastamise menetluse kestel kohtule esitatud aruannetest ning pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik vanaduspensionär, kelle sissetulekuks on temale Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension. 01.07.2014 aruande kohaselt oli 2013. a võlgniku pension 293,55 eurot kuus, alates 01.04.2014. a oli võlgniku pension 310,33 eurot kuus. 13.07.2015 aruande kohaselt oli alates 01.04.2015 võlgniku pensioni suurus 329,61 eurot kuus. 15.07.2016 aruande kohaselt oli alates 01.04.2016 võlgniku pensioni suurus 348,16 eurot. 21.06.2017 aruande kohaselt oli alates 01.04.2017 võlgniku pensioni suurus 365,70 eurot. 21.06.2018 aruande kohaselt on alates 01.04.2018 võlgniku pensioni suurus 365,70 eurot. Aruannetest nähtuvalt ei ole võlgnikul seoses terviseprobleemidega olnud võimalik töötamine ja lisatulu teenimine. Võlgniku saadav tulu on jäänud kogu menetluse kestel olulisel määral alla kehtestatud alammäära. Võlausaldajatele ei olnud kohustustest vabastamise menetluse kestel võimalik väljamakseid teha. Viiest võlausaldajast kolm esitasid kohtule oma kirjaliku seisukoha võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. Võlausaldaja Swedbank AS palub jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Bigbank AS on kirjalikus seisukohas märkinud, et puudub ülevaade võlgniku väidetavate püüdluste kohta leida endale lisasissetulekut ning tõendamata on võlgniku väidetav haiguslugu. Bigbank AS leiab, et võlgnik peaks põhistama asjaolusid, mis on takistanud nõuete rahuldamise mingiski ulatuses ja tõendama dokumentaalselt oma püüdlusi teenida ja suurendada oma sissetulekut. Bigbank AS on seisukohal, et kui kohus tuvastab, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma kohustusi ja/või keeldub andmast teavet oma kohustuste täitmise kohta, tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Bigbank AS on seisukohal, et kui kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustusi süüliselt rikkunud ning kohustustest vabastamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud, tuleks kohustustest vabastamise menetlust pikendada maksimaalse ulatuseni. Võlausaldaja AS SEB Pank ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on A. M. ́i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus A. M. ́i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas võlgniku ära 18.09.2018. Kohus on 18.09.2018 istungiajast teavitanud ka võlausaldajaid. Võlausaldajad istungil ei osalenud. Võlgnik avaldas 18.09.2018 istungil kohtule, et ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik avaldas, et tal on tervisega probleeme. Võlgnik selgitab, et enne pensionile jäämist töötas ta komplekteerijana, eriala oli ekspediitor. Võlgnik avaldab, et kui nimetatud töö kadus, siis rohkem ta tööd ei leidnud. Võlgnik kinnitab, et rohkem laenu ei ole ta võtnud. Samuti kinnitas võlgnik, et tema pensioni suuruseks on 390 eurot. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Menetluse kestel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud, kuid on seda põhjendanud sellega, et tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud vanaduspension. Seega on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgniku saanud sissetulekut, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnik on vanaduspensionär olnud alates aastast 2008 ning võlgnikul ei ole olnud võimalik töötada ega teenida lisasissetulekut seoses terviseprobleemidega. Kohus on küsinud võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Viiest võlausaldajast vastas kohtule kolm võlausaldajat. Võlausaldaja Swedbank AS palub jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise kohtu otsustada. Võlausaldaja AS SEB Pank ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Bigbank AS on
seisukohal, et kui kohus tuvastab, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma kohustusi ja/või keeldub andmast teavet oma kohustuste täitmise kohta, tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Bigbank AS on seisukohal, et kui kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustusi süüliselt rikkunud ning kohustustest vabastamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud, tuleks kohustustest vabastamise menetlust pikendada maksimaalse ulatuseni. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 10 kohaselt sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Võlgniku ainsaks sissetulekuks käesoleva kohustustest vabastamise menetluse kestel on olnud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension, mistõttu ei ole võlgnik suutnud võlgnik suutnud menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et tulenevalt oma vanusest ning tervisprobleemidest ei ole võlgnikul olnud võimalik lisasissetulekut teenida. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul on A. M. ́i majanduslik seisund raske ning kohustustest vabastamise menetluse kestel on ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et A. M. on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A. M. ́i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A. M. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.