2-12-15029/15 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud 28.06.2012 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja AM’i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Mati Merimaa. Mati Merimaa surma tõttu 26.12.2012 luges kohus 18.01.2013 määrusega lõppenuks pankrotihaldur Mati Merimaa kohustused ja nimetas AM’i pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 06.11.2012, koosolekul tunnustati nõudeid kogusummas 26 064,87 eurot. Kohus kinnitas 21.02.2013 määrusega jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 02.06.2013 kohtule ettekande võlgniku pankrotivara kohta ja taotluse AM’i pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palub pankrotimenetluse lõpetada ja ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Võlgnikul on kogu pankrotimenetluse ajal puudunud pankrotihaldurile teadaolev vara. Pankrotihaldur on esitanud 10.04.2013 aastal päringu Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliametile, saamaks asjassepuutuvat teavet võlgniku võimaliku maksustatava tulu osas ajaperioodil 01.06.2012-31.03.2013. Nimetatud päringu vastusena on teavitanud Eesti Vabariigi Maksuja Tolliamet, et võlgnik on saanud maksustatavat tulu sel perioodil 2012.aastal 1 958,32 eurot ja 2013.aastal 839,28 eurot. Tegemist on Eesti riigi poolt seaduse alusel makstava pensioniga enne täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist, millest ei ole võimalik rahalisi kohustusi pankrotimenetluses täita. Kõnealuses pankrotimenetluses on puudunud müüdav vara. Muud teadaolevad rahalised vahendid on võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puudunud. Tulenevalt eelpooltoodust ei ole pankrotivara hulka laekunud ning arvatud pankrotivara hulka alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest 28.06.2012 aastal kuni käesoleva ajani rahalisi vahendeid. Andmed PankrS § 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid vara puudumise tõttu ei ole tehtud. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (postikulud, teadete avaldamise kulud ja bürookulud) on tehtud pankrotihalduri vahenditest. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa AMi pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole:

3.Aruande koostamine, taotluste koostamine ja esitamine kohtule, teate avaldamine, kokku 2,5 tundi, s.o. 2,5 x 80 eurot = 200 eurot. Kokku on pankrotihaldur kulutanud AMi pankrotimenetluses 4,5 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, seega tasu kokku 360 eurot tehtud töö eest, tasule lisandub sotsiaalmaks. Maksejõuetuse põhjused AMi maksejõuetuse põhjuseks on majanduslanguse tõttu tekkinud töökohast ilmajäämine 2009.aastal, mille tõttu ta ei suutnud varasemalt füüsilisest isikust ettevõtjana töötamiseks võetud laene tagasi maksta, seega oli AM maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrs § 162 lg 3 mõttes. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on nimetatud seaduse § 158 lõikes 4 või 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui Võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. Võlgnik AM on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on võlgnik kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ning et ta kohustub võlgnikuna täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik AM on vanaduspensionär ning saab pensionit. Pankrotihaldur leiab, et tuleb arvestada ka isiku pensionieas olekut, mis võib füüsiliste iseärasuste tõttu töö leidmisel takistusi valmistada. TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse algatamisel avaldanud soovi nimetada Võlgniku usaldusisikuks HS. Teadaanne AM võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ilmus 15.05.2013 aasta elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Koosoleku ajaks oli määratud 21.05.2013.aasta. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku

Tsiviilasi nr 2-12-15029 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. AM pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud haldurile nõuded kokku summas 26 064.87 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb AM pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt AMi maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on AMi maksejõuetuse tekkimise põhjuseks töökaotus ning võetud kohustused, mida võlgnik ei suutnud täita. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Eve Selberg tuleb vabastada tema kohustustest AMi pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Käesoleval juhul on pankrotihaldur kandnud pankrotimenetluse kulud omavahenditest ning nende kinnitamist ei taotle. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Eve Selberg on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 4,5 töötunni eest summas 360 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub määrata tasu väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras.

Tsiviilasi nr 2-12-15029 Kohus, tutvunud Eve Selbergi poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu ning menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. Eve Selbergi töötasuks AMi pankrotimenetluses tuleb määrata 360 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtu määratud töötasu ja kulude osaliseks hüvitamiseks tuleb Eve Selbergile, tulenevalt TsMS §-idest 183 lg 2, PankrS 65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi summas 360 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Eve Selbergi arvelduskontole nr 10022011784008 SEB Pank AS-is 360 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. AM esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid AMi kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kuigi võlgnik on vanaduspensionär ja tema võimalused töökoha leidmiseks võivad olla raskendatud, leiab kohus et sotsiaalne staatus ei saa olla aluseks kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus algatab AMi kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks HSi, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule HSile ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib