Tühistada Harju Maakohtu 09.02.2018 tagaseljaotsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Tagastada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamisel 01.07.2018 tasutud kautsjon 275 eurot selle tasunud HÕ-le. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse resolutsiooni p 4 peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-107211 vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X OÜ (hageja) esitas 02.04.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y OÜ-lt (kostja) võla 6127,28 euro välja mõistmiseks. Kostjale esitati 06.04.2016 makseettepanek, millele kosja esitas vastuväite. Hageja esitas 24.05.2016 hagiavalduse maakohtusse, paludes kostjalt välja mõista võlg 6127,28 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1968,58 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni 0,1% päevas.
2.Hageja ja kostja vahel oli 02.08.2014 sõlmitud alltöövõtuleping hageja poolt Tallinnas XXX asuval ehitisel fassaaditööde teostamiseks. Hageja lõpetas tööd 30.12.2014 ja esitas kostjale teostatud tööde akti. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeriti vaegtööd. Hageja parandas vaegtööd 15.06.2015 ja teostas lisatööd 24.08.2015. Kostja hagejale kokkulepitud tasu ei maksnud. Edasine menetluse käik
3.Harju Maakohus võttis 13.06.2016 (maakohtu määruses ekslikult 2015) hagi menetlusse ja kohustas kostjat vastama hagile 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud.
4.Maakohus tegi 31.10.2016 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. 19.01.2017 esitas kostja kaja maakohtu 31.10.2016 tagaseljaotsuse peale. 05.04.2017 määrusega rahuldas maakohus kaja ja taastas menetluse.
5.09.10.2017 toimus korraldav kohtuistung, millest võtsid osa nii hageja kui ka kostja. Maakohus määras uue istungi aja 05.02.2018. 31.01.2018 teatas kostja seaduslik esindaja JJ, et õigusabileping vandeadvokaat Tiina-Mare Hiobiga on lõppenud. 04.02.2018 teatas kostja seaduslik esindaja, et ta ei saa viirushaigusesse haigestumise tõttu osaleda 05.02.2018 toimuval kohtuistungil ja palus määrata uue istungi aja. 05.02.2018 teatas maakohus e-kirjaga kostja seaduslikule esindajale, et vajalik on arstitõend. Maakohus 05.02.2018 istungit edasi ei lükanud, kuna kostja ei põhistanud istungi edasi lükkamise taotlust TsMS § 422 lg 2 kohaselt. 07.02.2018 edastas kostja arstitõendi, mille kohaselt viibis ta 06.02.2018 arsti vastuvõtul ja tal diagnoositi XXX ja XXX. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas hagi 09.02.2018 teist korda tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 6127,28 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 1968,58 eurot ja edasiulatuva viivise alates 25.05.2016 kuni kohustuse täitmiseni 0,1% päevas põhinõudelt. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2175 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-107211 1575 eurot). Maakohus märkis edasikaebamise korra kohta, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Vahepealne menetlus
7.Kostja esitas 13.03.2018 kaja ja palus menetluse taastada. Kostja seaduslik esindaja JJ haigestus vahetult enne 05.02.2018 toimunud kohtuistungit. Haigestumisest teavitas ta kohut 04.02.2018. Koos kajaga esitas kostja esindaja ka tõendi, et ta viibis 05.02.2018 arst SL vastuvõtul. Kostja esitas 19.03.2018 ja 05.04.2018 taotlused täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/7137 peatamiseks.
8.Harju Maakohus keeldus 09.04.2018 määrusega kostja kaja ja täitemenetluse peatamise taotlusi menetlusse võtmast. Maakohus leidis, et kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse teistkordselt tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. Sellisel juhul on kostjal õigus esitada apellatsioonkaebus üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Maakohus möönis, et kuna 09.02.2018 tagaseljaotsuse edasikaebamise korra selgituses on ebaõigesti märgitud kaja esitamise võimalus, siis võiks see olla aluseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused ning taotlused tähtaegade ennistamiseks
9.Kostja esitas 26.04.2018 apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu 09.02.2018 tagaseljaotsuse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses märgib kostja, et olukorra, kus kostja esitas apellatsioonkaebuse asemel kaja, on põhjustanud maakohtu eksitav tegevus. Kaja esitas kostja tähtaegselt. Saanud maakohtu 09.04.2018 määrusest teada, et ta oleks pidanud esitama kaja asemel apellatsioonkaebuse, esitas kostja apellatsioonkaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse mõistliku aja jooksul pärast määruse kätte saamist.
11.20.07.2018 esitas kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt lasi kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaja mööda, kuna kostja ainuke seaduslik esindaja haigestus. Selle tõendamiseks esitas kostja arstitõendi.
12.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus oleks pidanud jätma tagaseljaotsuse tegemata, kuna puudusid tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Kostjal oli mõjuv põhjus 05.02.2018 kohtuistungile ilmumata jätmiseks, mille kohta ta on esitanud ka tõendid. Enne maakohtu istungit teatas kostja seaduslik esindaja haigestumisest. Kostjat ei hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse. Lisaks ei olnud tagaseljaotsust võimalik teha, kuna hagi ei oleks saanud täielikult rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud kostja taotluste, apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ja kostja taotlused tähtaegade ennistamiseks kuuluvad rahuldamisele. Harju Maakohtu 09.02.2018 tagaseljaotsus tuleb TsMS § 646 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-107211 ja § 657 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotlused menetlustähtaegade ennistamiseks (alajaotus I) ja seejärel apellatsioonkaebuse (alajaotus II). I
14.TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
15.Kostja sai 09.02.2018 tagaseljaotsuse kätte 07.03.2018. Tagaseljaotsuses selgitas maakohus ebaõigesti edasikaebamise korda, märkides, et kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kostja esitas kaja 13.03.2018. Maakohus keeldus 09.04.2018 määrusega kaja menetlusse võtmast ning selgitas apellatsioonkaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalust. Viidatud määruse sai kostja kätte 11.04.2018 ja sellest ajast arvates oli kostjal ära langenud tähtaja järgimise takistus. Seega saabus menetlustähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaeg 25.04.2018. Tähtaja ennistamise taotluse ja apellatsioonkaebuse esitas kostja 26.04.2018, s.o üks päev pärast TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 14-päevase tähtaja lõppu.
16.Ringkonnakohus selgitas kostjale 16.07.2018 kirjas õiguslikku olukorda ja seda, et taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks oli esitatud pärast 14päevase tähtaja lõppu ja andis kostjale võimaluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks taotluse esitamiseks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kostja esitas taotluse eeltoodud tähtaja ennistamiseks 20.07.2018 ning põhjendas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse tähtaegselt esitamata jätmist kostja ainsa seadusliku esindaja JJ haigestumisega, mille tõendamiseks esitas kostja perearsti SL tõendi, millest nähtub, et kostja juhatuse liige oli 23.04.2018 seoses ägeda infektsiooniga (XXX, XXX, XXX jne) perearsti vastuvõtul. Ringkonnakohtu hinnangul on seadusliku esindaja haigestumine vahetult enne seaduses sätestatud tähtaja lõppu mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 mõttes, mille tõttu ei saanud kostja seaduslik esindaja esitada tähtaegselt taotlust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Lisaks ei oma kostja seaduslik esindaja õigusteadmisi ja tähtaja rikkumisest sai ta tõenäoliselt teada alles ringkonnakohtult vastava informatsiooni saamisel. Seega tuleb taotlus rahuldada ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaeg ennistada.
17.Samuti tuleb ennistada kostjale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Ringkonnakohtu hinnangul annab selleks aluse maakohtu eksitav selgitus kaebeõiguse kohta 09.02.2018 tagaseljaotsuses. Kohus on kostjat kaebeõiguse osas eksitanud ja märkinud otsusesse võimaluse esitada kaja, mistõttu oli kostja eksituses tegeliku kaebeõiguse osas. Kolleegiumi arvates kirjeldatud olukorras apellatsioonkaebuse 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-107211 tähtaegselt esitamata jätmine on toimunud mõjuval põhjusel ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada. II
18.Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel teistkordse tagaseljaotsusega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. TsMS § 646 kohaselt võib apellatsioonikohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest tegemist on maakohtu poolt oluline menetlusõiguse normi rikkumisega. TsMS § 657 lg 2 järgi tagaseljaotsuse tühistamisel saadetakse asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule.
19.TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sama § lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid või kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.
20.Kostja seaduslik esindaja teavitas kohut oma haigestumisest 04.02.2018, s.o päev enne istungi toimumist (I kd, tl 160). Teatise kohaselt oli kostja seaduslikul esindajal viirushaigus. Enne seda oli kohtule teatatud, et lepingulise esindajaga sõlmitud õigusabileping oli lõpetatud. Kolleegiumi arvates on mõjuvast põhjusest teatamisest piisav see, kui pool saadab kohtule sellekohase e-kirja. Mõjuva põhjuse põhistamiseks ei ole vajalik arstitõendi kohene esitamine, vaid piisav on see, kui selgitatakse, millise haigusega on tegemist ja vastav arstitõend esitatakse hiljem. Arstitõendit ei ole tihti võimalik koheselt esitada ja see tuleb esitada esimesel võimalusel. Arstitõendi esitas kostja 07.02.2018, s.o enne tagaseljaotsuse tegemist, ja selle kohaselt oli kostja seaduslik esindaja arsti vastuvõtul 06.02.2018 seoses ägeda neelupõletiku ja südamekahjustusega hüpertooniatõvega ning alates 06.02.2018 on kostja juhatuse liige töövõimetu (I kd, tl 163). Kolleegiumi arvates võib äge neelupõletik olla haiguslik seisund, mis takistab kohtuistungile ilmumist. Kuna kostja on teavitanud maakohut mõjuva põhjuse olemasolust enne kohtuistungit ja ka seda põhistanud ning enne tagaseljaotsuse tegemist esitanud ka arstitõendi, siis ei olnud maakohtul võimalik TsMS § 413 lg 3 p 2 järgi teha tagaseljaotsust. Maakohus oleks saanud enne teistkordse tagaseljaotsuse tegemist menetluse taastada.
21.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus ei selgitanud istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Toimiku materjalidest nähtub, et 09.10.2017 istungil lepiti kokku järgmise istungi toimumise aeg ja selgitati 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-107211 istungile ilmumata jäämise tagajärgi (I kd, lk 155). Kostja seaduslik esindaja on allkirjaga kinnitanud, et ta on istungi toimumise ajast ja istungile ilmumata jätmise tagajärgedest teadlik.
22.Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes (TsMS § 420 lg 2). Kostja sisulised vastuväited hagile apellatsioonimenetluses seetõttu hindamisele ei kuulu.
23.TsMS § 149 lg-te 5 ja 8 järgi kuulub menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamisel kautsjon tagastamisele menetlusosalisele või selle tasunud isikule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluselt tasus apellandi eest 01.07.2018 TsMS § 142 lg 3 p 1 järgi kautsjoni 275 eurot HÕ, kellele apellant palus kautsjoni tagastada.
24.Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotluselt ei ole apellant kautsjonit tasunud. Seoses taotluse rahuldamisega kuuluks kautsjon tagastamisele, mistõttu puudub vajadus selle apellandilt väljamõistmiseks.
25.Menetluskulud tuleb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.