Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.11.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-107211
Kohtuasi
Deckol Nord OÜ hagi Aala Ehitus OÜ vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aala Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 332.32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Deckol Nord OÜ (registrikood 12296939), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja Aala Ehitus OÜ (registrikood 11352564), seaduslik esindaja juhatuse liige JO
Menetluse liik
Kohtuistung 28.10.2020
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.11.2019 otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi suuremas summas kui põhivõlg 5400 eurot, arvestas viivist samuti suuremalt põhivõlalt kui 5400 eurot, jaotas menetluskulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 5400 eurot, sellelt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1809 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest 0,1% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle 5400 euro ning jaotada ja määrata rahaliselt kindlaks maa- ja apellatsioonikohtu menetlustega seotud kulud.
3.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada hagi ja apellatsioonkaebus osaliselt. 2) Mõista Aala Ehitus OÜ-lt välja Deckol Nord OÜ kasuks põhivõlg 5400 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1809 eurot.
2-16-107211 3) Mõista Aala Ehitus OÜ-lt välja Deckol Nord OÜ kasuks viivis 0,1% iga põhivõla 5400 euro tasumisega viivitatud päeva eest alates 25.05.2016 kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle 5400 euro. 4) Jätta menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda. 5) Määrata hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks maakohtus 4725 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 88%, s.o 4158 eurot. 6) Määrata hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsiooniastmes 1045 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 88%, s.o 919.60 eurot. 7) Kostjal maakohtus ja apellatsioonimenetluses kulud puudusid. 8) Mõista Aala Ehitus OÜ-lt välja Deckol Nord OÜ kasuks maa- ja apellatsioonikohtu menetluste kulu kokku 5077.60 eurot. 9) Välja mõista Aala Ehitus OÜ-lt viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 5077.60 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 10) Mõista Deckol Nord OÜ-lt välja Eesti Vabariigi kasuks apellandi poolt apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivust 72 eurot. 11) Mõista Aala Ehitus OÜ-lt välja Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivust 528 eurot. 12) Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Makseinfo on kohtuotsusele lisatud. 13) Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 02.04.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 6127.28 euro nõudes. Seoses vastuväite esitamisega läks nõue üle hagimenetlusse. 03.05.2016 esitas hageja hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6127.28 eurot, viivise 1968.58 eurot ja lisanduva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.08.2014 alltöövõtulepingu nr 25-2 ehitise Lossi 20, Tallinnas fassaaditööde teostamiseks. Hageja lõpetas tööd 30.12.2014 ning esitas teostatud tööde akti nr 5, mis allkirjastati 14.01.2015. Aktis fikseeriti vaegtööd ning nende tähtaeg. Mistahes muid pretensioone kostjal hagejale teostatud tööde osas ei olnud. Kostja
2-16-107211 soovis vaegtööde käigus värvida ka räästakarniisid, mille kohta soovis hinnapakkumist. Hageja teostas kõik vaegtööd ja räästakarniisi värvimistööd 15.06.2015. Hageja teostas täiendavalt ilmnenud vaegtööd/garantiitööd 24.08.2015, kuid kinnitust selle kohta kostjalt ei saanud.
3.Kostjal on senini tasumata põhivõlgnevus 6127.28 eurot. Hageja nõudis lepingu täitmist. Hageja palus tasumata arvete nr 140112, 150080, 150104 ja 150105 alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 1968.58 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse kohase täitmiseni määras 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Arvel nr 150105 märgitud töö, s.o karkassi täiendav üle värvimine, ei ole lepinguga fikseeritud tööde nimekirjas ja kostja ei ole seda tööd tellinud. Nimetatud tööde teostamine tulenes korteriühistu (KÜ) Lossi 20 ja kostja vahelisest kokkuleppest ega puudutanud hagejat. Arvel nr 140122 mainitud summa ei kuulu tasumisele, kuna töövõtja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid kütmistoimingute teostamist. Elamu fassaadi ülevaatuse aktis on kirjed talvetingimuses krohvitud pinna läbikülmumise kohta. Fassaadi krohvi läbikülmumine on fikseeritud ehituspäevikus. Sellest võib järeldada, et fassaadipinna soojendamist puhuritega ei teostatud või teostati puudulikult. Arve nr 150080 tasumisele ei kuulu, kuna vastavalt sõlmitud lepingu punktile 14.5 pidi töövõtja andma tellijale üle garantiiperioodiks tagatise tööde teostamise alguses. Töövõtja esitas garantiikirja alles 21.12.2015. 2015. a jaanuari aktil puudub omanikujärelevalve töötaja allkiri ning tellija esindajal TL-l puudus akti allkirjastamise ajal allkirjaõigus, kuna tööleping temaga oli lõppenud.
6.17.10.2019 kohtuistungil avaldas kostja, et ei vaidlusta põhivõlgnevust 3000 eurot garantiitööde eest. Kõik dokumendid, mis on allkirjastatud TL poolt enne 31.12.2014, on kehtivad, hilisemad aga on tühised. Kostja vaidles ka viivisenõudele ja selle arvutuskäigule vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 22.11.2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 6127.28 eurot ja viivise 1962.45 eurot ning viivise 0,1% päevas alates 25.05.2016 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale menetluskulude katteks välja 4725 eurot koos viivisega.
8.Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud 31.07.2014 alltöövõtuleping nr 25-2, mille punkti 1.1 kohaselt oli lepingu objektiks ehitusobjektil Lossi 20, Tallinnas korterelamu renoveerimiseks vajalike vundamentide hüdroisolatsiooni- ja soojustustööd ning fassaadi soojustustööd vastavalt hinnapakkumistele, mis on koostatud Innopolis Insenerid OÜ koostatud põhiprojekti jooniste ja seletuskirja järgi, töö nr IOI-1218.
9.Kostja leidis, et tal ei ole kohustust hageja arveid tasuda, kuna arvetel nr 150080, 150104 ja 150105 märgitud tööd, s.o karniiside värvimine vastavalt pakkumisele 1-23042015, kostja hagejalt ei tellinud. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd hageja on teinud 23.04.2015 kostjale hinnapakkumise karniisi värvimiseks ning kostja on nimetatud tööd vastu võtnud. Seega on põhjendatud hageja nõue arvete nr 150080, 150104 ja 150105 alusel summas 3727.28 eurot.
2-16-107211
10.Ka vaidles kostja vastu arvel nr 140112 märgitud töödele, s.o lepingulised tööd, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5. Kohus leidis, et vastav arve kuulub kostja poolt tasumisele, kuna kohtu ette toodud etteheited hagejale on tõendamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja on arvel nr 140112 märgitud tööd vastu võtnud ning samuti on vastu võetud teostatud garantiitööd. Seega on põhjendatud hageja nõue arve nr 140112 alusel summas 2400 eurot.
11.Lisaks eelnevale on kostja asunud seisukohale, et hageja teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele. Hageja vaidles nimetatud seisukohale vastu. Kohus tugines VÕS § 644 lõike 1 esimesele lausele ja lõikele 3, § 646 lõikele 1. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teostatud tööd olid puudustega ning et kostjal puudub kohustus hageja tehtud töö eest tasuda. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks enne kohtumenetluse algust juhtinud hageja tähelepanu teostatud tööde kvaliteedi mittevastavusele.
12.Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et arvete maksmata jätmine on põhistatud. Seega asus kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Kuivõrd kostja on võtnud vastu hageja tehtud töö, on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning VÕS § 8 lõike 2, § 76 lõike 1 ja § 108 lõike 1 alusel tuleb kostjal hagejale tasuda arve nr 140112 alusel 2400 eurot ning arvete nr 150080, 150104 ja 150105 alusel 3727.28 eurot.
14.Kostja on asunud seisukohale, et tema projektijuhil TL-l puudus 14.01.2015 akti allkirjastamise ajal allkirjaõigus. Kohus leidis, et kostja väide on tõendamata ning kohus lähtus sellest, et TL-l oli olemas esindusõigus kostja esindamiseks. Ka 31.07.2014 alltöövõtulepingu on allkirjastanud kostja esindajana TL. Seega on tegemist kostja sisesuhtega, mis ei puuduta hagejat.
15.Kostja leidis, et hageja nõue tuleb tasaarveldada kostja viivisenõudega. Antud juhul ei ole tasaarvestusele tuginemine millegagi tõendatud. Ainuüksi kostja poolt väljatoodud summa nimetamine ei ole aluseks tasaarvestusele.
16.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kogusummas 1968.58 eurot. Kostja vaidles hageja viivisenõude kujunemisele vastu ning leidis, et viivist saaks nõuda alates 27.08.2015, mil ehitis võeti vastu. Hageja esitatud viivisearvestusest nähtub, et hageja on arvestanud arve nr 140112 puhul viivist alates 20.01.2015 ja arve nr 150080 puhul alates 26.10.2015. Kohus leidis, et arve nr 140112 on muutunud sissenõutavaks alates 21.01.2015 ja arve nr 150080 on muutunud sissenõutavaks alates 27.10.2015 ning alates nimetatud kuupäevadest on tekkinud hagejal viivisenõue kostja vastu. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu punktist 12.5 tuleneb, et kui tellija hilineb tehtud ja aktsepteeritud tööde eest tasumisega, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summast iga hilinetud päeva eest. Kostja vastuväited hageja viivisenõudele ei ole põhjendatud, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei tulene, et hagejal on tekkinud viivisenõue alates 27.08.2015. Samuti ei ole nimetatud kostja väide millegagi tõendatud.
17.Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et põhjendatud on hageja viivisenõue arve nr 140112 alusel perioodi 21.01.2015 kuni 24.05.2016 eest 1176 eurot ja arve nr 150080 alusel perioodi 27.10.2015 kuni 24.05.2016 eest 786.45 eurot. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, see taotlus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel rahuldada.
18.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jäid menetluskulud kostja kanda.
2-16-107211
19.TsMS § 174 lõike 1 ja § 177 lõike 1 punkti 1 järgi määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 600 eurot ja esindajakulu 4125 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leidis, et riigilõivu 600 eurot näol on tegemist põhjendatud kuluga ning see kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lõikega 2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, ka ei esitanud kostja selles osas vastuväiteid. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel hageja esindajakulude põhjendatust ning leidis, et esindaja ajakulu 27h 30min on põhjendatud ja vastab esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku 4725 eurot, millest riigilõiv 600 eurot ja esindajakulu 4125 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 rahuldas kohus ka hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja saata asja uueks arutamiseks maakohtule.
21.Kaebuse põhjenduste kohaselt viis menetlusnormide rikkumine vale otsuseni. Kostja jäi oma varasemalt esitatud vastuväidete juurde, mille kohaselt: 14.01.2015 aktil puuduvad pädevate isikute allkirjad; TL-l puudus allkirjaõigus, kuna temaga sõlmitud tööleping lõppes 31.12.2014; lepingu järgi pidi töövõtja andma tellijale garantiiperioodiks tagatise, mille töövõtja andis alles 21.12.2015; karniisi värvimine lepingust ei tulenenud, vaid tulenes KÜ Lossi 20 tellitud täiendavast tööst, mis ei ole seotud kostjaga sõlmitud lepinguga; arve nr 140112 sisuks on kütte kompensatsioon; tööde teostamisel eirati ehitusnorme ja nõudeid. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohus rikkus osaliselt oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigusse norme, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise osas, milles kohus rahuldas hagi põhivõla 727.28 euro ja sellelt arvestatud ning tulevikus arvestatava viivise osas. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti jaotab ringkonnakohus uuesti maakohtu menetlusega seotud menetluskulud ning määrab kindlaks nende rahalise suuruse. Ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist ei tuvastanud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt koosneb hagetav summa kolmest osast: 1) 30.12.2014 arve nr 140112 tasumata osast 2400 eurot; 2) 05.10.2015 arve nr 150080 alusel tasumata 3000 eurost; 3) 05.10.2015 arve nr 150105 alusel tasumata 727.28 eurost (sama summa sisaldus ka arvel nr 150080, kuid 05.10.2015 kreeditarvega nr 150104 on see krediteeritud (t I kd lk 55)).
25.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsust mh osas, milles kohus mõistis kostjalt välja hageja arvel nr 150105 märgitud töö (karniiside värvimine vastavalt pakkumisele
2-16-107211 1-23042015) eest tasu 727.28 eurot. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et see töö ei olnud hageja poolt tehtud poolte vahel 31.07.2014 sõlmitud alltöövõtulepingu nr 25-2 alusel ja et seda tööd kostja hagejalt ei tellinud (tellis KÜ Lossi 20), mistõttu ei ole kostja kohustatud ka selle eest tasuma. Hageja on läbi menetluse esile toonud, et kostja soovis vaegtööde tegemise käigus värvida ka räästakarniisid ja küsis selleks hinnapakkumist ning hageja tegi mh nimetatud värvimistööd 15. juuniks 2015, mida tõendab TL kinnituskiri.
26.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus tõendite hindamise (TsMS § 232 lõige 1) ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lõige 8), kui asus vaidlustatud otsuse põhjenduste punktis 12 seisukohale, et vaidlusalune arvel nr 150105 (t I kd lk 54) märgitud karniiside värvimise töö kostja poolt vastuvõtmine on tõendatud tõenditega, millised asuvad t I kd lk 49, 53-55 ja 151. Maakohus ei ole tõendeid nimetanud ja puudub mistahes analüüs, kust ilmneks, mida saab igast tõendist järeldada ning millised asjas tähtsust omavad asjaolud nende järelduste alusel maakohus tuvastas. Seega ei ole võimalik kontrollida maakohtu poolt teostatud TsMS § 232 kohast tõendite hindamist. Kolleegium on seisukohal, et saab ise kirjeldatud puuduse kõrvaldada, hinnates kogumis tõendeid, millised hageja väite kohaselt peaksid tõendama karniiside värvimise töö eest nõutava tasu sissenõutavaks muutumist. VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda selle täitmist.
27.Poolte vahel puudub kohtumenetluses sisuline vaidlus, et vaidlusalune töö ei kuulunud 31.07.2014 lepingus kokkulepitud tööde hulka. Asjaolu, et (räästa)karniiside värvimine ei kuulunud 31.07.2014 lepingus kokkulepitud tööde hulka, kinnitab hageja 21.07.2014 hinnapakkumine (t I kd lk 44), sest sellist tööd kokkulepitud tööde hulgas ei ole. Sellist tööd ei toonud pooled esile ka 14.01.2015 aktis vaegtööna (t I kd lk 47-48).
28.Eeltoodust tulenevalt peab selleks, et tuvastada kostjal töö eest tasumise kohustuse tekkimine, leidma tuvastamist, et pooled sõlmisid selle töö kohta uue töövõtulepingu (suulises või kirjalikus vormis) ja et kostja võttis töö vastu või saab lugeda, et kostja võttis töö vastu. Ei saa olla vaidlust, et ehituse töövõtulepingulises suhtes on tavaline, et töö valmimisel annab töövõtja töö üle ja tellija võtab töö vastu. Sama nähtub ka pooltevahelisest varasemast praktikast, sest 31.07.2014 lepingus oli töö üleandmine/vastuvõtmine selgelt kokku lepitud (punkt 15). Maakohus on toonud esile käesoleva asja lahendamise seisukohalt asjakohase Riigikohtu lahendi nr 2-16-5851, mille punktist 16 tuleneb mh, et juhul, kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (VÕS § 637 lõike 4 esimese lause, § 638 teine lause). Kolleegium märgib, et kui ka oleks alust vaidlusalust tööd käsitleda 31.07.2014 lepingu punktis 13 reguleeritud lisa- või muutustööna, peaks vastavalt viidatud lepingupunktile leidma tõendamist töövõtja lisakalkulatsiooni kirjalik kooskõlastamine tellija poolt ja vastuvõtmine tellija poolt aktsepteeritud aktiga (t I kd lk 31).
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et karniisi värvimise kohta kokkuleppe sõlmimine tõendamist ei leidnud. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus, et kostja küsis karniiside värvimiseks pakkumist hagejalt. Pakkumise saamist kinnitab 23.04.2015 kuupäeva kandev hinnapakkumine (t I kd lk 49). Samas ainult pakkumine ei saa tõendada poolte vahel konkreetse töö osas lepinguliste suhete tekkimist. VÕS § 9 lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja eitab hagejalt töö tellimist. Maakohtu poolt loetletud tõenditest ega muudest tsiviilasjas kogutud tõenditest, sh ka mitte TL 23.12.2015 kuupäeva kandvast kinnituskirjast (t I kd lk 50-51), ei saa kuidagi järeldada, et kostja oleks võtnud pakkumise vastu või et kostja oleks võtnud tehtud töö vastu või et hageja oleks töö
2-16-107211 üleandmist pakkunud, kuid kostja oleks sellest hageja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul alusetult keeldunud. TL kinnituskirjas ei ole mistahes moel käsitletud karniiside värvimist, mis hageja väidete kohaselt pidi toimuma enne 15.06.2015. Kinnituskirjast saab järeldada, et TL käsitles fassaadi ülevärvimist, mis pidi toimuma peale 18.08.2015, sest kirjas on selgitatud, et „... Enne fassaadi ülevärvimist toimus 10.08.15 fassaadi ülevaatus...“. 05.10.2015 kuupäeva kandvad arved (t I kd lk 53-55), millel on märgitud tööna karniiside värvimine vastavalt pakkumisele, on hageja ühepoolne dokument ja neilt ei nähtu kostja poolt arvete vastuvõtmist. Maakohus on lisaks viidanud t lk 151 asuvale tõendile, milleks on 03.10.2017 garantiitööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Aktilt nähtub garantiitööde teostamise ajaks 01.09.-30.09.2017, kuid teostatud tööde kirjeldusest ei nähtu karniisi värvimist. Seega sellest dokumendist ei saa järeldada, et poolte vahel oli lepinguline suhe ka karniisi värvimise osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendatud asjaolud, mille alusel saaks kohus tuvastada, et karniisi värvimistööd olid kostja poolt tellitud ja vastuvõetud või tuleb lugeda vastuvõetuks.
30.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolude alusel ei ole alust tuvastada kostjal karniiside värvimise tasu maksmise kohustust ka lepinguväliste võlasuhete alusel (käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise alusel). Kohtu ette toodud eluliste asjaolude alusel ei saa järeldada, et kostjat võiks olla alust käsitleda VÕS § 1018 või § 1024 alusel soodustatuna või § 1027 mõistes alusetult rikastununa. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi kostja tööd peatöövõtjana Lossi 20, Tallinnas hoone, mida majandas korteriühistu Lossi 20, renoveerimistöödel. Seega ei värvinud hageja kostjale kuuluva elamu karniise, mistõttu ei ole alust eeldada, et selle tööga oleks soodustatid või rikastatud kostjat.
31.Vastuseks kaebaja eelpool käsitlemata väidetele selgitab kolleegium järgmist. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei käsitle ringkonnakohus käesolevas lahendis kostja väiteid võimaliku vastunõude kohta, kuna apellatsioonitähtaja jooksul esitatud kaebuses ei vaidlustata maakohtu põhjendusi kostja tasaarvestuse vastuväite rahuldamata jätmise kohta.
32.Eelpool käsitlemata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Seonduvalt kostja väidetega TL- tellija esindusõiguse puudumise kohta 14.01.2015 akti allkirjastamisel selgitab kolleegium täiendavalt, et lisaks kostja nimel 31.07.2014 lepingu allkirjastamisele on TL esindusõigus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lõike 1 mõttes tööde vastuvõtmisel tõendatud sama lepingu punktist 18.7 nähtuva tellija tahteavaldusega. Viidatud punkti kohaselt oli TL tellija poolt volitatud esindajaks kõigis lepingut hõlmavates küsimustes. Kostja ei tõendanud, et ta oleks TL volitused lõpetanud ja teatanud sellest enne 14.01.2015 töövõtjale.
33.Kostja käsitleb arve nr 140112 alusel tasumata summat kui töövõtja kütuse kompensatsiooni nõuet. Hageja ei ole oma nõuet selliselt formuleerinud, vaid nõuab nimetatud arve alusel tasumata summa 2400 euro tasumist. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve nr 140112 suuruses kokku 19 624.62 eurot (t I kd lk 52) on kostja poolt tähtaegselt tasutud osaliselt, st tasumata on 2400 eurot. Puudub ka vaidlus, et arve on esitatud tööde üleandmise/vastuvõtmise akti nr 5 alusel. Akt nr 5 (t I kd lk 46) on poolte poolt allkirjastatud 30.12.2014 ega sisalda kütte kompensatsiooni summat (aktil on nimetatud kirje summana aruande perioodil märgitud kriips). Seega ei ole kostja vastuväited selle arve alusel tasumata summa kohta asjakohased.
34.Vastuseks vastustaja eelpool käsitlemata väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu vastustajaga, et ringkonnakohtul puudub õigus maakohtu poolt hinnatud tõendeid ümber hinnata. TsMS § 653 kohaselt peab ringkonnakohus, kui ta muudab maakohtu
2-16-107211 otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, märkima põhjuse, miks tuleb tõendite teisiti hinnata. Seega isegi kui lugeda, et maakohus käesolevas asjas üldse karniiside värvimise seonduvaid tõendeid hindas, ei ole võimalik kohtu järeldusi kontrollida ja seetõttu peab kolleegium tõendeid ise (ümber) hindama.
35.Eelpool leidis tõendamist, et hageja põhinõue on 2400+3000=5400 eurot. Seega tuleb ümber arvestada ka viivise suurus. Alternatiivseid vastuväiteid maakohtu poolt rakendatud viivise määrale 0,1% iga viivitatud päeva eest ega viivise arvestuse perioodidele kostja kaebuses ei esitanud. Seega hagiavalduse esitamise kuupäeva 24.05.2016 seisuga oli viivise suuruseks põhivõlalt 2400 eurot arvestatuna alates 21.01.2015 1176 eurot ja põhivõlalt 3000 eurot arvestatuna alates 27.10.2015 633 eurot (vt viivisekalkulaator.ee), seega kokku 1809 eurot. Vastavalt tuleb ka TsMS § 367 alusel hagi esitamisest edasiulatuva aja eest arvestada viivist põhivõlalt 5400 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Tulenevalt asjaolust, et hagiavaldus kuulun rahuldamisele 88% ulatuses (arvestatuna põhivõlalt; 5400 eurot 6127.28 eurost) ja apellatsioonkaebus vastavalt 12% ulatuses, jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud, mis jäävad TsMS § 163 lõike 1 alusel mõlemas kohtuastmes 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.
37.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostja maakohtus menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostjal menetluskulude tekkimist maakohtumenetluses. Sama kehtib apellatsioonimenetluse kohta, välja arvatud riigilõiv, mille tasumisest oli kostja kaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud ja selle kohta võtab kolleegium seisukoha allpool.
38.Maakohtu poolt hageja menetluskuludele antud hinnangut kostja (alternatiivselt) ei vaidlustanud. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu sellekohases kaalutlusotsustuses sellist menetlusnormide rikkumist, mis annaks aluse otsustusse sekkuda sõltumata kaebuse põhjendustest (TsMS § 656 lõige 4). Seega tuleb uue jaotuse alusel kostjal hüvitada hageja maakohtumenetlusega seotud kuludest 88%, s.o riigilõivust 600 eurost 528 eurot ja lepingulise esindaja tasust 4125 eurost 3630 eurot, kokku 4158 eurot.
39.Apellatsioonimenetluses on hageja vastustajana esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustab taotleja kulu tasu vandeadvokaadist lepingulisele esindajale kokku 5h 30min+50 min (kohtuistung vastavalt protokollile) eest tunnitasuga 165 eurot. Kostja jättis kulude põhjendatuse kohtu otsustada. Kolleegium on seisukohal, et lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud (maakohtu otsuse ja kaebuse analüüs, nõupidamine kliendiga, kaebusele vastuse koostamine, ettevalmistus kohtuistungiks, menetluskulude taotluse koostamine, osalemine kohtuistungil) on tavapäraselt vajalikud toimingud, et esindada apellatsioonimenetluses vastustajat. Ka vastab esiletoodud ajakulu tsiviilasja materjalidest nähtuvale apellatsioonimenetluse sisule ja mahule (mh tuleb arvesse võtta, et kostja vaidlustas maakohtu otsust kogu ulatuses). Vandeadvokaadi tunnitasu vastab kohtupraktikas aktsepteeritud vastava kvalifikatsiooniga esindaja tasu suurusele. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vastustaja menetluskulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks kokku 6h 20min eest 1045 eurot ((6x165)+(1/3 165-st)). Vastavalt jaotusele tuleb kostjalt hüvitada sellest 88%, s.o 919.60 eurot.
40.Vastavalt TsMS § 177 lõike 4 alusel esitatud taotlusele tuleb kostjalt mõista välja hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (kokku kahes kohtuastmes 5077.60
2-16-107211 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
41.Kohtu 14.04.2020 määruse alusel on kostja vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, tuleb hagejal tasuda TsMS § 639 lõike 1 ja § 190 lõigete 2, 3 koosmõjus riigituludesse osa riigilõivust võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Seega tuleb hagejal tasuda 12% 600-st, s.o 72 eurot. TsMS § 639 lõike 1 ja § 190 lõigete 2-4 koosmõjust tulenevalt tuleb kostjal tasuda riigituludesse kaebuse rahuldamata jäämisega võrdeline osa riigilõivust, s. o 88% 600-st, milleks on 528 eurot (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-13, punkt 62).
42.Kolleegium selgitab, et TsMS § 179 lõike 5 alusel tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Makseinfo on kohtuotsusele lisatud. TsMS § 179 lõike 9 alusel tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamisel kohustatud isikul tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.