Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud ENS Hauakivid OÜ esitas 24.05.2018 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 11.06.2018 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Lembit Ülper esitas 27.06.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ning 03.09.2018 selle täienduse. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 16 534,03 eurot. Ajutise halduri hinnangul materiaalset vara ja raha võlgnikul pole, kuid samas esinevad võimalused esitada kahju hüvitamise nõuded võlgniku juhtuse liikmete vastu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku tegevuse planeerimatust ja hoolsuskohustuse mittejärgmist juhatuse liikmete poolt. Samuti esinevad ajutise halduri hinnangul raskete juhtimisvigade tunnused, mis seisnevad puudulikus raamatupidamise korraldamises ning väljamaksete tegemises pärast maksejõuetuse ilmnemist. Samuti on juhatus jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Ajutine haldur möönab, et iseenesest tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemise tõttu, kuid samas on seisukohal, et võlgniku juhtorganite liikmete tegevus on olnud sellise iseloomuga, et nende vastu esinevad kahju hüvitamise nõuded, mida tuleb esitada pankrotimenetluse käigus ja mille kaudu laekuks juurde pankrotivara. Lisaks on võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu, mille sissenõudmise kaudu laekuks samuti vara pankrotivarasse. Ajutine haldur palub välja kuulutada pankrot. Ajutine haldur on andnud enda nõusoleku pankrotihalduriks hakkamise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja ENS Hauakivid OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 16 534,03 euro ulatuses ning materiaalne vara puudub. Võlgniku varaks on kahju hüvitamise nõuded juhatuse liikmete vastu ja nõuded kolmandate isikute vastu. Puudub võimalus ettevõtte tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on ajutise halduri hinnangul olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 28 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul on tuvastatud, et võlgnik pole korraldanud enda raamatupidamist seaduses ettenähtud korras, on rikkunud hoolsuskohustust, kuivõrd on tehtud lähikondsele väljamakseid pärast maksejõuetuse tekkimist ning ühtlasi on jäetud pankrotiavaldus õigeaegselt esitamata. Kohus nõustub, et raamatupidamise nõuetekohase korraldamise tulemusel oleks ilmnenud võlgniku raske majanduslik seis ja saanuks samme astuda olukorra muutmiseks. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige K S (isikukood xxx). Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel K S (isikukood xxx) trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 03.09.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 27,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 65 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1787,50 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 250 eurot, kõik kokku 2037,50 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu ja kulutused pankrotivara arvelt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu 1787,50 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise 250 eurot välja pankrotivara arvelt ja nimetatud summad tuleb tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole nr xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.