lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10206/7

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 19.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-10206/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

19.09.2018, Rakvere

Tsiviilasja number

2-18-10206

Tsiviilasi

V V avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: V V, ik xxxx, elukoht xxxx

esindajad Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus- Tartu Soola 3, tel 7407 662, 504 6694; [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada V Vavaldus. Kuulutada välja võlgniku V V, ik xxxx pankrot 19.09.2018 kell 15.00. Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 2015/848 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust. Pankrotihalduriks nimetada Tiia Kalaus- Tartu Soola 3, tel 7407 662, 504 6694; [email protected]. Kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 396.90 eurot. Ajutise halduri tasu mõista välja summas 396.90, lisandub käibemaks, eurot riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel ja kanda OÜ Civilex kontole nr EE312200221055387366 SwedBank.

Menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes jääb võlgniku kanda. Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust PankrS § 85-88, § 20 ja § 35 lõike 1 p 3 sätestatud kohustuste rikkumisega. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks V V, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek ja võlgniku vande andmine 17.10.2018 kell 15.30 Rakveres, Rohuaia 8, saalis nr. 2. Kohustada võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kohtumäärus tehakse teatavaks 19.09.2018 kell 15.00. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud

1.Viru Maakohtu menetlusse saabus 04.07.2018 V V avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul igakuine sissetulek. Kinnis- ja vallasvara, sõidukeid ja võlgniku nimele registreeritud väärtpabereit ei ole, seoseid äriühingutega samuti ei ole. Võlgnik elab üürikorteris. Sissetulekust ei piisa igakuiste jooksvate kulude ja võlakohustuste eest tasumiseks. Võlgnikul on niivõrd suured kohustused, et temal ei ole võimalik neid täita majanduslikult raske ning püsiva maksejõuetuse tõttu. Laenukohutustuste tagasimaksmine käib võlgnikul üle jõu. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks ja ta ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita ka pikema ajaperioodi jooksul. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud võimalikke kohustusi 17003,06 euro ulatuses, antud summa ei ole lõplik kuna lisanduvad täiendavad kõrvalnõuded. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole võlgniku pahatahtlik käitumine, vaid võlgniku töökoha kaotus ning uue töökoha puudumine pika perioodi jooksul. Töötuse perioodil makseraskused süvenesid. Makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks on võlgnik vähendanud oma tarbimist. Võlgnik on pidanud võlausaldajatega läbirääkimisi leidmaks kohtuvälised lahendusi kohustuste täitmiseks. Võlgnik on pakkunud realistlike makseettepanekuid ning maksegraafikuid kuid tulemusteta. Võlausaldajad ei olnud nõus sõlmima võlgnikuga kokkuleppeid nõude tasumise osas vastavalt võlgniku võimalustele. Kõik kohustused tulenevad kas kiir- või muude tarbimislaenu lepingutest ning kõik võetud kohustused lisaks põhimaksele sisaldavad kõrget intressi ning muid kõrgeid kõrvalkohustusi. Viimase kuue kuu sissetuleku kohaselt jääb võlgnikul vaba raha ca 90 eurot olukorras, kus võlgnik piirab oluliselt oma igapäevaseid vajadusi, k.a toidu arvelt. Avaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Avaldaja leiab, et tema maksejõuetus on alalise iseloomuga.
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 28.08.2018 alljärgneva aruande: I Võlgniku üldandmed:

V V, isikukood xxxx, elukoht rahvastikuregistri andmetel xxxx, võlgniku andmetel xxxx. Töökoht xxxx, xxxx. Perekonnaseis lahutatud. Ülalpeetavad puuduvad. II Andmed võlgniku vara kohta:

2.1.Kinnisvara: Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Rahvastikuregistris nimetatud elukoht xxxx vallas kuulub kinnistusraamatu andmetel E S’ile. Kinnistusraamatu andmetest ei tulene kinnistu otsene seotus võlgnikuga. Võlgniku elukohaks märgitud xxxx on võlgniku kasutuses üürilepingu alusel. Üürileping on sõlmitud alates 8.10.2016. Lisatud üürileping ei ole täielikult esitatud. Sellest ei selgu üüri suurus. Lisatud väljavõtte kohaselt on võlgnik üürileandjale tasunud makseid 2018.aastal suurusjärgus 80 € - 350 €. Lisatud kommunaalkulude arvetest võib järeldada, et võlgnik tasub lisaks üürile ka kõik korteri kommunaalkulud. Üürilepingu kohaselt on eluruum antud võlgniku käsutusse koos mööbli ja kodumasinatega. Võlgnik on kinnitanud, et abielu ajal oli neil abikaasaga ühisvara, kuid enam neid ei ole. Mis ühisvara moodustas, pole teada. Seega, ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole.
2.2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid:
2.2.1.Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole, samuti pole ta vastutavaks kasutajaks.
2.2.2.Muu vallasvara: Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Oma vastuses on võlgnik esitanud alljärgneva vara: jalgratas, televiisor, printer, lauaarvuti, telefon, tahvelarvuti, videomakk ja kassett dekk, arvuti kõlarid, mikrolaineahi Samsung, kokku väärtusega ca 315 €. Arvestades vara koosseisu, siis ajutine haldur on seisukohal, et nende väärtus enampakkumisel eelduslikult on veel väiksem ning seetõttu pole varal väärtust, mille arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid.
2.2.3.Rahalised vahendid : Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr xxxx Swedbank, mille saldo on 0,94 eurot konto nr xxxx, mille jääk seisuga 16.07.2018 oli 48.72 €. Kontojääk on muutuv, sest ajutise halduri nõusolekul on antud võlgnikule õigus kasutada kontolt rahalisi vahendeid kuni 500 €/kuus. Augustis suurendas ajutine haldur kasutust 100 € võrra võlgniku avalduse alusel seoses äkilise haigestumise ja ravimite ostmiseks vajalike summadega. Vastavalt esitatud konto väljavõttele perioodil märts 2018 – juuli 2018 teostatud analüüs näitab, et võlgniku sissetulek töötasuna on suuruses, mis võimaldab rahaliste vahendite arestimist vähemalt 100 € ulatuses ühes kuus. Teise konto otstarve pangas jääb ajutisele haldurile arusaamatuks, sest sellega kaasneb nähtavalt ainult kulu ja mingeid muid laekumisi sealt ei nähtu. Konto nr xxxx on võlgnikul sõlmitud xxxx, mille jääk seisuga 11.07.2018 oli negatiivne summas -3,89 €. Ka nimetatud konto väljavõtte analüüs näitab, et mõistlikum oleks konto ilmselt sulgeda. SEB Pangas kontot perioodil 2017 – 2018 omanud ei ole. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud 2003.aastal kohustusliku pensionifondiga. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik perioodil 2016-2018 omanud püsivat sissetulekut. Perioodil 2016 – okt. 2017 sai võlgnik töötasu AS-lt xxxx ning tavapäraselt on igakuine brutosissetulek ületanud 1000 €. Töösuhe on võlgnikul puudunud 2017.a novembris ning juba

2017.a. detsembris on võlgnikule deklareerinud töötasu xxxx AS. Viimase juures jääb sissetulek alla 1000 €, kuid on siiski piisav, et tagada peale minimaalse töötasu ka rahaliste vahendite arestimist võlgnevuste katteks. Võlgnevus riigimaksude osas puudub, seisuga 9.07.2018 on ettemaksusaldo 2,28 €. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole avalduses saadaolevaid nõudeid varana esitanud. 2.2.5 Seosed äriühingutega Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Võlgnik omab püsivat sissetulekut, mis võimaldab arestida rahalisi vahendeid. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagamata nõuded: Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud talle teadaolevate võlanõuete koosseisu. Täitemenetluste registri andmetel võlgniku vastu käesoleval ajal aktiivseid täitemenetlusi ei ole. Täitemenetluste registris on kajastatud ainult lõppenud täitemenetlused. Lähtudes eeltoodust ja arvestades võlgniku pankrotiavalduses esitatud asjaolusid, tuleb mõista, et võlgnik on seni oma võlausaldajatega soovinud saada kokkuleppeid vabatahtlikuks tasumiseks. Seisuga 09.08.2018 on võlgnik esitanud alljärgnevad kohustused, mis on täitmata, kuid mis on sissenõutavaks muutunud: xxxx OÜ – nõude suurus 3 048,96 €; xxxxOÜ (end. xxxx) – nõude suurus 2 375,50 €; xxxx OÜ – nõude suurus 1 546,00 €; xxxx ÓÜ (xxxx) – nõude suurus 1 290,19 €; xxxx AS – nõude suurus 2 799,00 €; xxxx AS – nõude suurus 667,04 €; xxxx AS – nõude suurus 4 815,51 €; xxxx AS – nõude suurus 255,31 €; xxxx OÜ (xxxx AS) – nõude suurus 1 235,79 €; xxxx OÜ (xxxx) – nõude suurus 1 959,28 €; xxxx OÜ (xxxx) – 2 nõuet kokku 1 490,42 €. Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku kohustusi võlausaldajatele summas 21 482,64 €. Täpne nõuete summa selgub siiski pankrotimenetluses vastavalt esitatud nõudeavaldustele. Võlgnik on avalduses esitanud nõuete kogusummaks 17 003,06 €, kuid see summa on ilmselt ainult põhivõla osas. Ajutine haldur on analüüsinud võlgnevuste sisu ning tuvastanud, et need on tavapärased tsiviilnõuded. IV Maksejõuetuse põhjustest Kahjuks puuduvad andmed selle kohta, millise perioodi jooksul on võlgnik need laenud võtnud ja milleks neid kasutanud on. Summad on suhteliselt suured ning kuna erilist vara pole omandatud, siis tekib küsimus, miks ja milleks niipalju laene on võetud. Võlgnik on oma vastuses selgitanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli läbimõtlematu laenamine. Samuti on nii avalduses kui selgituses viide töökaotusele, kuid pikaajaliseks seda töökaotust lugeda ei saa, MTA andmete kohaselt on püsiv töökoht puudunud ca 1 kuu jooksul (nov. 2017). Ajutise halduri arvates on võlgnikul olnud eelduslikult täiesti piisav sissetulek ning täiendavate rahaliste vahendite laenamiseks eelduslikul tungiv vajadus puudus.

V Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara. Kui on olemas senises suuruses püsiv sissetulek, siis selle arvelt on võimalik teostada arestimist. Seega tuleb võlgnikul arvestada asjaoluga, et pankrotimenetluses ei ole tal võimalik kasutada rahalisi vahendeid üle 500 € ning sellega tuleb tagada enda äraelamine. Seega pankroti väljakuulutamisel tema käsutusse jäävad rahalised vahendid kuidagi ei suurene. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku suhtes välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgnikule õigusabi osutanud isik on eelnevalt teostanud analüüsi võimaliku kohustuste ümberjagamise menetluseks ning jõudnud veendumusele, et nimetatud menetlus ei ole võlgnikule jõukohane. Kuna võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja V V pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks V V pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 6 tundi ja teinud kulutusi (lisatud ajutises pankrotimenetluses tehtud tööde ja kulutuste arvestus). Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes PankrS § 23 lg 1 ja lg 4, palub ajutine haldur Viru Maakohtul mõista välja riigi vahenditest ajutise halduri tasu OÜ Civilex kasuks summas 396,90 € (lisandub käibemaks). OÜ Civilex a/konto EE312200221055387366 Swedbank.

3.Kohus, esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, menetlusosalised ära kuulanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlakohustused on avalduses esitatud andmetel suurusjärgus ca 17 003 eurot ja vara puudub. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlad suurusjärgus 21 482 eurot. Seni tuvastatu põhjal võimaldab võlgniku sissetulek arestimist. Samas on ka ilmne, et arvestatavas suuruses prognoositavad vabad vahendid siiski ei ole ja vara puudumine ei võimalda võlgasid konstruktiivselt tasuda. Menetluse raugemiseks alust ei ole, kuna võlgnik on soovinud kohustustest vabastamise menetlust ja alused sellest keeldumiseks puuduvad. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Tiia Kalaus, kes vastab PankrS § 56 nõuetele.

28.08.2018 esitatud taotlus ajutise halduri tasu kinnitamiseks kuulub rahuldamisele riigivahendite arvel, kuna menetluses selleks vahendid puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab pankroti kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg-te 6 ja 7 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata teate pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja