Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

1(6)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

2(6)

demonteeris ehitusmaterjale ajal, kui ta oli kinnistu omanik, siis on ta seda teinud seaduspäraselt. Kindlustusvõtjaks on KS ning hüvitise saamise õigus on hüpoteegipidajatel (Estateguru tagatisagent OÜ ja Capitalia Finance OÜ, võlaõigusseaduse (VÕS) § 500). Hageja peab tõendama, et tal on õigus nõuda kindlustushüvitist endale. Hageja ei tõendanud, et ehitusmaterjale ja seadmeid oleks tahtlikult demonteerinud isik, kes oleks kindlustustingimuste p-de 7 ja 8 mõttes kolmas isik. Hageja ei ole välja toonud, et hoonesse oleks sisse murtud. Niivõrd ulatuslik ehitusmaterjali eemaldamine viitab sellele, et töid teostas isik, kellel oli vaba juurdepääs kindlustusobjektile. Isik, kes ostab maja kohtutäituri oksjonilt, võtab teadlikult suurema kindlustusriski, et maja seisukord ei ole teada ja maja valdusse saamisega võivad tekkida viivitused. Kostja ei ole enda kanda võtnud kõrgendatud riske, mis seonduvad sellega, et hagejal puudus ülevaade ja kontroll hoones toimuva üle. Hageja asja omanikuna vastutab kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja on korduvalt väitnud, et kahju põhjustas kinnistu endine omanik. Hageja ei ole peale kahju hüvitamisest keelduva otsuse saamist kordagi kostjaga ühendust võtnud, palunud tehtud otsus ümber vaadata ega selgitanud, et kahju tegelik põhjustaja ei ole teada. Hoone kahjustamise osas algatatud kriminaalasja materjalidest peab selguma, kes ja millal kindlustusobjektilt ehitusmaterjalid ära viis ning ka võimalik kahju. Kindlustushüvitis kuulub välja maksmisele hoone taastamisel (kindlustustingimuste p 2). Kui hoonet, rajatist või korterit ei taastata kindlustuskohas, ei maksa kostja rohkem kui ettemakse (p 165-169). Kuna hageja sai hoone oma valdusesse 2016 juunis, siis peaks olema kahjustused kõrvaldatud ja hageja peaks edastama hoone taastamist puudutava dokumentatsiooni (arved ja maksekorraldused). Juhul kui tegemist on kindlustusjuhtumiga, siis tuleks kahju suuruse hindamisel lähtuda hoones asunud samaväärse ehitusmaterjali maksumusest (p 144). Uus Maa hindamisakti kohaselt ei ole hoonele kasutusluba väljastatud ja hoones ei ole siseviimistlustöid lõpetatud. Hagejal ei ole õigust saada hüvitist siseviimistluse tööde eest, mis on lõpule viimata. Kingdom Ehitus OÜ kalkulatsiooni ei saa aluseks võtta väidetavalt vandalismiga tekitatud kahju suuruse hindamisel, kuna avalikes andmebaasides sisalduva info kohaselt ei ole tegemist usaldust tekitava äriühinguga. Juhul kui hoone siseviimistlus, mööbel ja seadmed puuduvad, siis ei ole võimalik ainult ülevaatusega kahju suurust kindlaks teha. Pealegi ei ole hagejal võimalik nõuda köögimööbli eest hüvitist rohkem kui 3000 eurot (p 37) ja kahjusummast kuulub maha arvamisele omavastutus. XXX hoone suhtes oli sõlmitud valveteenuse leping USS Security AS-iga. Turvaettevõte on kinnitanud, et perioodil 01.01–01.07.2016 ei ole registreeritud kõrvaliste isikute objektile sissetunge. Lisaks on hoone endine omanik kinnitanud, et hoone oli valve all, hoonesse ei ole kõrvalised isikud perioodil 18.03–29.06.2016 tunginud ja keegi ei ole hoones vandaalitsenud. Maakohtu otsus

3(6)

kindlustusperioodiga 18.03.2016-17.03.2017). Kindlustusobjektiks on Tallinnas XXX asuv elamu ja kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kodukindlustuse tingimused TH-A-20131. Peale kinnisasja omandamist seda endise omaniku TM poolt ei vabastatud ja hageja pöördus 01.04.2016 täitmisavaldusega kinnistu vabastamiseks kohtutäituri poole. Faktiliselt sai hageja kinnisasja otsese valduse endiselt omanikult 29.06.2016. Hageja esindaja teavitas 01.07.2016 kostjat võimalikust kahjujuhtumist, mille kohta tegi kostja 15.07.2016 kahjuotsuse nr E42163453Q. Pooled vaidlevad, kas kostjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest hagejale, kas hagejal on õigus nõuda hüvitise väljamaksmist endale, kas kahju on tekitanud kinnistu endine omanik või muu isik (kolmas isik) ja kas kahjujuhtum toimus kindlustusperioodil. Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustusvõtjaks märgitud KS ning soodustatud isikuteks Estateguru tagatisagent OÜ ja Capitalia Finansia OÜ. Kindlustusvõtja ise ega XXX omanik kindlustuspoliisil soodustatud isikuna märgitud ei ole. Seega oli hagejal iseenesest õigus tulenevalt VÕS § 476 lg-st 1 esitada kindlustusandja vastu nõue, kuid mitte nõuda hüvitise maksmist endale. Kuna VÕS § 425 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist soodustatud isikul, mitte kindlustusvõtjal (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-125-12, p 10), ei saaks kohus isegi hageja muude väidete põhjendatuse korral välja mõista hüvitist hageja kasuks, mistõttu ainuüksi seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Hagi tuleb rahuldamata jätta ka sisulistel põhjustel. Hageja on nii kahjukäsitluse käigus kui kriminaalmenetluses selgelt kinnitanud, et hoonest on ehitusmaterjale ja seadmeid kõrvaldanud kinnistu endine omanik TM, kes on seega kahju põhjustajaks. Alles hagi esitamisel tugines hageja väitele, et talle ei ole teada, kes kinnistut kahjustas. Hageja sellekohased väited on vastuolus kohtule esitatud tõenditega, millest nähtub TM kui isik, kes on kinnisasja kahjustanud. Hageja ei suutnud tõendada, et kahju põhjustas kolmas isik. Lisaks ei ole 20.09.2017 USS Security Eesti AS-i e-kirja kohaselt 01.01–01.07.2016 XXX kinnistu turvateenuse pakkuja poolt registreeritud objektil ühtki häireteadet. Samuti on TM 04.10.2017 e-kirjas kinnitanud, et hoone oli valve all ning perioodil 18.03-29.06.2016 ei ole kõrvalised isikud objektilt midagi kõrvaldanud, vaid TM ise on teinud remondi ettevalmistustöid. Kuna puuduvad viited, et kinnisasja oleks saanuks kahjustada kolmas isik, ei ole hagejal alust nõuda kostjalt kahju hüvitamist (kindlustustingimuste p-d 7 ja 8). 15.07.2017 kahjuotsuse kohaselt märkis kostja põhjendatult, et „kuivõrd kahju oli tekitatud tahtlikult ning tegemist ei olnud kolmanda isikuga, vaid kinnisasja endise omanikuga, kes omas ligipääsu hoonesse, kuhu pääses takistusteta ning eelpool loetletud hoone osad ära viis, siis johtuvalt eeltoodust ei ole võimalik If-il Teile tekkinud kahju hüvitada.“ Lisaks nõustus kohus kostjaga, et arvestades väidetavate kahjude ulatust ja seda, kui suures ulatuses on hoones ehitusmaterjale demonteeritud, siis pidi see toimuma pikema aja jooksul. Ka hageja ise on kriminaalasja uurimisalluvusse saatmise 11.08.2016 teate kohaselt möönnud, et kahju võis tekkida enne kindlustuslepingu sõlmimist. Hageja ei tõendanud kahjujuhtumi toimumist kindlustusperioodil, mistõttu ka sellel põhjusel ei ole kostja kohustatud kindlustushüvitist välja maksma. Kuna hagi jääb rahuldamata, puudub vajadus hinnata nõutava kahjuhüvitise suurust. Apellatsioonkaebus

4(6)

täpsustatud hagi, mille kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja 80 563 eurot ja mõista kindlustushüvitis Estateguru tagatisagent OÜ-le. Hageja palub peatada tsiviilasja lahendamine kuni kriminaalasja menetluse lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata, olulised asjaolud välja selgitamata ja eelmenetluse ülesanded täitmata. Maakohtul puudus alus jätta hagi rahuldamata põhjendusel, et hagejal puudub õigus nõuda hüvitise maksmist endale tulenevalt VÕS § 425 lg-st 1. Kohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse TsMS § 376 järgi hagi muutmiseks. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-125-12, et kui hageja ei ole hagis nõudnud, et kindlustushüvitis mõistetaks välja soodustatud isiku kasuks, siis on hagejal võimalus seda teha ka apellatsioonimenetluses ja tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg-te 1-3 mõttes. Seetõttu esitab hageja oma täpsustatud nõude. Kuigi hageja hinnangul võis hoonele kahjustused tekitada TM, ei ole hageja järeldus olnud tõsikindel. Maakohus oleks pidanud eelmenetluses hagejale selgitama, kas hageja esitab täiendavaid tõendeid, et TM ei olnud isikuks, kes kinnistut kahjustas. Hageja on esitanud asjaolude väljaselgitamiseks avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, milles menetlus alles käib. Alles kriminaalmenetluse lõppedes saab tõdeda, kas TM oli isikuks, kes kinnistut kahjustas või mitte. Praegusel juhul on nimetatud asjaolu tuvastamata. Tulenevalt TsMS § 356 lg-st 1 palub hageja kohtul menetlus peatada kuni kriminaalmenetluse lõpplahendi jõustumiseni. Kuna tegemist on lühendatud aegumistähtajaga, oli hageja sunnitud hagi esitama. Vastus apellatsioonkaebusele

5(6)

käesolevas menetluses, võis hageja taotleda hüvitist nimetatud soodustatud isikule. Samas ei oma see vaidluse lahendamisel sisulist tähendust, kuna maakohtu otsus on lõppjärelduses õige.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.