Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-10930
Tsiviilasi
Tellis 49 OÜ hagi If P&C Incurance AS vastu kindlustushüvitise nõudes
Hagihind
80 563 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tellis 49 OÜ (registrikood 12851950, asukoht Pikk 52-5, 10133 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: If P&C Incurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja volitatud esindaja: Allan Habicht (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kostja 04.10.2017 vastuväide kohtu tegevusele.
3.Jätta menetluskulud hageja Tellis 49 OÜ kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad kostjal menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
2-17-10930 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Tellis 49 OÜ esitas 17.07.2017 hagi If P&C Incurance AS vastu kindlustushüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kindlustushüvitis summas 80 563 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Tellis 49 OÜ ja If P&C Insurance AS vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, mille kohta on kostja väljastanud hagejale kindlustuspoliisi nr 3X1011001306108 – 02. Poliisist nähtuvalt oli kodukindlustuse objektiks elamu aadressil Kirilase 6, Tallinn. Nimetatud kinnistu osas on kohtutäituri poolt teostatud ülevaatus 12.02.2015, mille käigus fikseeriti ja pildistati kinnistu seisukord. 21.07.2015 eksperthinnangust nähtub, et eramu oli heas seisukorras. Eksperthinnangu lk 6 on antud eramu seisukorra kohta iseloomustus. Kokkuvõtvalt on eksperthinnangus asutud seisukohale, et eramu siseviimistluses võib täheldada vaid tavapärast kulumist. Oluline on pöörata tähelepanu ka eksperthinnangu juurde kuuluvale pildimaterjalile, millest nähtuvalt võib eramut pidada heas seisukorras olevaks. 20.01.2016 avaldati Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas avaliku enampakkumise teade Kirilase 6, Tallinn kinnistu enampakkumise läbi viimiseks. Avaldatud teate kohaselt asus kinnistul 2-korruseline elamu. Teatele oli juurde lisatud ka eramu seisukorda iseloomustav fotomaterjal, millelt nähtub eramu hea seisukord. 10.03.2016 toimus Kirilase 6 kinnistu kordusenampakkumine, mille võitis hageja ning 24.03.2016 kanti hageja omanikuna kinnistusraamatusse. Kirilase 6 endise omaniku Tiit Muller’i poolt kinnistut ei vabastatud ning hageja pöördus 01.04.2016 täitmisavaldusega kinnistu vabastamiseks kohtutäituri poole.
3.Faktiliselt sai hageja kinnisasja otsese valduse kostjalt 29.06.2016. Valduse saamise päeval, s.o 29.06.2016 avastas hageja, et eramut on oluliselt kahjustatud. Sisuliselt oli eramust eemaldatud kõik, mis vähegi väärtust omas: põrandaliistud, osaliselt aknad, valgustid, pistikupesad, voodrilauad, trepi käsipuud, siseuksed, puidust aknalaud, liuguksed, tulikivi kamin, kaminasüdamik, sisseehitatud köögimööbel koos kraanikausi, segisti, pliidi ja kubuga, akende lingid, aurusaun/dušikabiin, radiaatorid, maaküttekatel jne. Hageja pöördus koheselt kindlustusandja poole ning teavitas kindlustusjuhtumist. Kindlustusandja poolt läbi viidud kahjukäsitluse raames teostati kindlustusandja esindaja poolt Kirilase 6 kinnistu ülevaatus. 15.07.2016 teavitas kindlustusandja oma otsusega nr E42163453Q, et keeldub kindlustushüvitise tasumisest, kuivõrd kahju on tekitatud tahtlikult kinnisasja endise omaniku poolt. Hageja on pöördunud kahju tekitamise fakti osas samuti õiguskaitseorganite poole, kes on alustanud kahju tekitamise fakti osas ka kriminaalmenetluse. Tänaseks päevaks kriminaalasja kohtueelne menetlus veel kestab.
4.Hageja on võtnud tuginedes kindlustusandja esindaja poolt teostatud ülevaatusele ka hinnapakkumise kahjude taastamise osas. OÜ Kingdom poolt 26.07.2016 koostatud hinnapakkumisele tuginedes on tekitatud kahju hinnanguliselt 80 563 eurot. Antud juhul kohaldamisele kuuluva kodukindlustuse koguriskipaketi tingimuste TH-A-20131 punkti 4 kohaselt kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti vargus, röövimine, kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu, mis ei ole välistatud. Tingimuste punkt 5 kohaselt ei tähenda koguriskikindlustus, et kindlustus kehtiks ilma piiranguteta. Kindlustusandja on otsuses leidnud, et kuivõrd kahju oli tekitatud tahtlikult ning tegemist ei olnud kolmanda isikuga, vaid kinnisasja endise omanikuga, kes omas ligipääsu hoonesse, kuhu pääses takistusteta ning eelpool
2-17-10930 loetletud hoone osad ära viis, siis johtuvalt eeltoodud tingimusele ei ole võimalik tekkinud kahju hüvitada. Hagejale ei ole tänasel päeval teada, kes on olnud isikuks, kes on Kirilase 6 kinnistut kahjustanud. Kuivõrd tänasel päeval on käimas kahju tekitamise fakti osas kriminaalmenetlus, mille andmeid hagejale ei avaldata, siis puudub hagejal teadmine, kas tegemist oli Kirilase 6 endise omaniku Tiit Muller’iga nagu on kostja väitnud või mõne muu isikuga, kes kinnistut kahjustas. Seega kui kostja väidab, et kahju tekitajaks oli kinnistu endine omanik Tiit Muller, siis peab kostja seda ka tõendama. Praegusel hetkel puudub tõsikindel teadmine, kes oli isikuks, kes kinnistut kahjustas. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kindlustusandja ei ole tõendanud, et kinnistu kahjustamine toimus kinnistu endise omaniku Tiit Muller poolt, mistõttu on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal on kohustus tasuda hagejale kindlustushüvitist vastavalt kehtivale poliisile ja tekitatud kahju suurusele.
5.04.10.2017 esitas hageja arvamuse kostja vastusele. Kostja viitab õigesti VÕS §-le 500, mis reguleerib hüvitise maksmist hüpoteegipidajale, kuid hageja arvates nimetatud säte antud juhul ei kohaldu, vaid annab vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele juhised kuidas ja kellele täita hüvitis. Kuivõrd antud juhul ei ole kostja hüvitist määranud, siis ei ole antud juhul kohane rääkida ka hüvitise väljamaksmisest hüpoteegipidajale. Olukorras, kus algselt oli kindlustusvõtjaks Kristjan Sild, siis pärast kindlustatud kinnistu omandi üleminekut hagejale (24.03.2016), läksid hagejale seaduse kohaselt üle kõik õigused ja kohustused. Kostja on samuti avaldanud, et kostja hinnangul ei ole kindlustusjuhtum toimunud, kuivõrd hageja ei ole tõendanud millisel perioodil on kindlustusjuhtum toimunud ning kostja hinnangul on võimalik, et kinnistut rikkus Tiit Muller, kelle viibimist kinnistul hageja on kinnitanud. Hagejal puudub teadmine, millisel konkreetselt ajahetkel võis toimuda kindlustusjuhtum, kuivõrd hagejal puuduvad võimalused teostada vastavaid menetlusi. Selleks pöörduski hageja politseisse nimetatud asjaolude tuvastamiseks. Sama oleks võinud teha ka kostja, kuid kostja ei ole hageja arvates nimetatud teemasse süüvinud. Tiit Muller on avaldanud, et nimetatud kinnistut kasutasid peale tema veel inimesi (nii füüsilised kui juriidilised), kuid kes konkreetselt, hageja ei tea. Hagejal puudub ka täna teadmine, kas ja milliseid ütlusi on Tiit Muller avaldanud õiguskaitseorganites. Seega jääb hageja oma seisukoha juurde, et antud juhul ei esine välistust, mis annaks aluse keelduda hüvitise väljamõistmiseks.
6.Kostja on samuti märkinud, et hageja ei ole tõendanud kahjude kandmist. Hageja nõustub kohtu seisukohaga, et antud juhul ei oma tähtust, kas kulud on kantud või mitte. Kostja on Kirilase 6 kinnistule saatnud kahju ulatuse määramiseks oma koostööpartneri, kes on esialgselt tuvastanud kahju tekkimise ulatuse kinnistul koos oma märkusega, et kogu kahju ulatust ei suutnud ta kindlaks veel määrata (lisa 1.1. ja 1.2). Hageja lasi hinnad määrata ehitusettevõtjal ning need on umbkaudsed hinnad, mis andsid hagejale teada võimaliku kahju suuruse. Reaalne hüvitis võib erineda esitatud nõudest. Kuivõrd kostja hinnangul ei esine üldse kindlustusjuhtumit, siis kahju arutamise osas ei ole kunagi diskussiooni ka tekkinud. Kostja on samuti teinud hagejale etteheite, et hageja ei ole pärast eitava vastuse saamist kostjaga ühendust võtnud ega kasutanud muid vahendeid läbirääkimiste pidamiseks. Kui kostja leiab, et kostja tegi võib olla ebaõige otsuse, oleks kostjal olnud võimalus hagejaga kontakteeruda ning võimalikku kompromissi pakkuda. Seda siiski pole juhtunud. Hageja oleks igati nõus asja kompromissiga lõpetama. Hageja nägemuse kohaselt peaks kostja kompromissina tasuma hagejale 50 000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 11.09.2017 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagi on alusetu ja põhjendamatu. Kristjan Sild ja kostja vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping (poliis nr 3X1011001306108-2), kehtivusega 18.03.2016 – 17.03.2017. Kindlustusobjektiks on Tallinnas Kirilase 6 asuv elamu. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kodukindlustuse tingimused TH-A-20131. 01.07.2016 teatas hageja esindaja advokaat Tanel Mällas, et annab teada võimalikust kindlustusjuhtumist, Kirilase 6 eelmise omaniku Tiit Mulleri poolt võimalikust hoone
2-17-10930 kahjustumisest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgi on soodustatud isikuks Estateguru Tagatisagent OÜ ja Capitalia Finansia OÜ. Kuivõrd hüvitise saamise õigus on soodustatud isikul, ei ole hagejal õigust nõuda hüvitise väljamaksmist endale. Kinnistule, millel asub kindlustatud hoone, on seatud hüpoteek Estateguru Tagatisagent OÜ ja Capitalia Finansia OÜ kasuks. Hüpoteegipidajal on õigus kindlustushüvitisele (VÕS § 500). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud ka seda, et hüpoteegipidajad oleks andnud nõusoleku hüvitise ülekandmiseks talle. Kindlustusvõtjaks on Kristjan Sild, mitte hageja. Hageja peaks tõendama, et tal on õigus nõuda kindlustushüvitist endale.
8.Kirilase 6 hoone oli kindlustatud perioodil 18.03.2016 – 17.03.2017. Hageja kohustuseks on tõendada kindlustusjuhtumi toimumist. Esiteks peaks hageja tõendama, et kahjujuhtum on aset leidnud kindlustusperioodi käigus. Kirilase 6 hoone oli kindlustuslepingu kohaselt kindlustatud perioodil 18.03.2016 – 17.03.2017. Kindlustusjuhtumiga saaks teoreetiliselt olla tegemist ainult juhul, kui kindlustusobjekti kahjustati alates 18.03.2016. Hageja on esitanud Kirilase 6 hoone seisukorra kohta kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindamisakti, mille raames on objekt üle vaadatud 20.07.2015 ja kohtutäituri edastatud fotod, mis on tehtud 12.02.2015. Arvestades seda, kui suures ulatuses on hoones ehitusmaterjale demonteeritud, siis pidi see toimuma pikema aja jooksul. Hageja ei ole tõendanud, et kahju oleks tekkinud kindlustuskaitse ajal. Hageja on saanud Kirilase 6 kinnistu omanikuks alates 24.03.2017. Juhul, kui ehitusmaterjale on demonteerinud Tiit Muller sellel ajal, kui ta oli ise kinnistu omanik, siis on ta seda teinud seaduspäraselt ja on iseendale tekitanud kahju. Sellisel juhul ei saa väita, et ehitusmaterjali demonteerimise tõttu oleks hageja üldse kahju saanud. Hageja peaks esmalt tõendama, et hoone kahjustamine oleks aset leidnud peale seda, kui tema sai selle omanikuks.
9.Tingimuste p 7 kohaselt If hüvitab tahtlikult tekitatud kahju, kui kahju tekitas kolmas isik. Kolmandaks isikuks loetakse inimest, kes ei ole kindlustusvõtja, kindlustuskoha elanik (sh üürnik), omanik või külaline. Tingimuste p 8 kohaselt samuti ei loeta kolmandaks isikuks inimest, kes viibib kindlustuskohas kindlustusvõtja teadmisel sõltumata sellest, kas kindlustuskohas viibimine on õiguspärane (üürnik ei koli välja pärast üürilepingu lõppemist, kinnisasja müüja ei lahku tähtaegselt jms). Hageja ei ole tõendanud, et ehitusmaterjale ja seadmeid oleks demonteerinud isik, kes oleks tingimuste mõttes kolmas isik ehk kellel ei olnud vaba sissepääsu Kirilase 6 hoonesse. Tavapäraselt on siseruumides toimuva vandalismi või varguse juhtumi korral hoonesse jõudu kasutades sisse murtud (purustatud aken, lahti muugitud uks jne). Käesoleval juhul ei ole hageja kordagi välja toonud, et hoonesse oleks sisse murtud. Arvestades väidetavalt eemaldatud ehitusmaterjali hulka, siis on tegemist töömahuka ja aeganõudva tegevusega. Niivõrd ulatuslik ehitusmaterjali eemaldamine viitab sellele, et töid teostas isik, kellel oli vaba juurdepääs kindlustusobjektile ning tegemist ei olnud seega kolmanda isikuga kindlustustingimuste mõttes. Kindlustuslepingu sõlmimisega ei lähe kindlustusandjale kõik kindlustusobjektiga seotud riskid üle. Kindlustuslepingu sõlmimisega ei võtnud kindlustusandja endale kohustust hüvitada kahju, mille põhjustab kindlustusobjekti valdaja. Isik, kes ostab korteri kohtutäituri oksjonilt, võtab teadlikult riski, et üle antava maja seisukord ei ole teada ning maja valdusse saamisega võivad tekkida viivitused. Tegemist on selgelt tavapärasest suurema kindlustusriskiga, mida ei ole kostja enda kanda soovinud võtta.
10.Hageja väitis kahjukäsitluse käigus, et hoonest on ehitusmaterjale ja seadmeid kõrvaldanud kinnistu endine omanik Tiit Muller. Sama selgituse esitas hageja hoonet üle vaatamas käinud kostja koostööpartner Trendmaster OÜ-le. Kostja juhib tähelepanu, et hageja on ka kriminaalmenetluse algatamise avalduses märkinud, et kahju põhjustas kinnistu endine omanik. Hageja ei ole peale kahju hüvitamisest keelduva otsuse saamist kordagi kostjaga ühendust võtnud, palunud tehtud otsus ümber vaadata ning selgitanud, et kahju tegelik põhjustaja ei ole teada. Kostjale teada olevalt on Kirilase 6 hoone kahjustamise osas algatatud kriminaalasi nr 16730000335 eeluurimise lõpuleviimise staadiumis. Erinevalt kannatanust ei ole kostjal võimalik
2-17-10930 tutvuda kriminaalasja materjalidega. Kriminaalasja materjalid on käesoleva vaidluse mõttes määrava tähtsusega, sest neist peab selguma, kes ja kuna kindlustusobjektilt ehitusmaterjalid ära viis ning ka võimalik kahju suurus, mistõttu on kostja seisukohal, et esmajärjekorras tuleks tsiviilasja materjalide juurde võtta kriminaalasja nr 16730000335 materjalid.
11.Kindlustushüvitis kuulub välja maksmisele hoone taastamisel. Tingimuste p 2 kohaselt (tähistatud märkega NB!) hoone, rajatise või korteri eest makstakse hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Kui hoonet, rajatist või korterit ei taastata kindlustuskohas, ei maksa If rohkem kui ettemakse (vt p 165 - 169). Tingimuste p 165 kohaselt NB! If maksab hoone, rajatise või korteri siseviimistluse kindlustusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et vara taastatakse kindlustuskohas. Tingimuste p 166 kohaselt kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab If ainult ettemakse, kuid If ei maksa hüvitist ettemakset ületavas osas. Tingimuste p 167 kohaselt ettemakse suuruseks on kinnisasja, kus asub kindlustusobjekt, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tõttu, kuid mitte rohkem kui vastavalt kindlustuslepingule arvutatud hüvitis. Tingimustes on ära toodud ka avansilise hüvitise maksmise näide. Arvestades seda, et hageja sai hoone oma valdusesse 2016. a juunis, siis peaks olema kahjustused kõrvaldatud ning hagejal juriidilise isikuna peab olema alles ka hoone ehitustöid puudutav dokumentatsioon. Selleks, et hageja saaks kindlustushüvitist nõuda, peaks ta esmalt edastama hoone taastamist puudutava dokumentatsiooni (arved ja maksekorraldused). Hageja ei ole eelpoolnimetatud dokumente käesolevaks hetkeks kostjale edastanud.
12.Tingimuste p 144 kohaselt on kahju suuruseks kindlustusobjekti samaväärsena taastamiseks vajalik rahasumma, sh lammutamise ja prahi äraveo kulud. If ei hüvita kindlustusobjekti säilinud osa väärtust. Juhul kui tegemist on kindlustusjuhtumiga, siis tuleks kahju suuruse hindamisel lähtuda hoones asunud samaväärse ehitusmaterjali maksumusest. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindamisakti kohaselt ei ole hoonele kasutusluba väljastatud. Hindamisakti kohaselt ei ole hoones siseviimistlustöid lõpetatud - osaliselt on lõppviimistluseta sanitaarruumid (katuse- ja soklikorrusel ning teisel korrusel), pooleli on basseini ehitus, väiksemaid viimistlustöid on pooleli ka muudes ruumides. Hagejal ei ole õigust saada hüvitist siseviimistluse tööde eest, mis on lõpule viimata. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud Kingdom Ehitus OÜ allkirjastamata kalkulatsiooni. Tegemist on ettevõtjaga, kelle viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2014. aasta kohta, maksuvõlg 15 871 eurot ja intressivõlg 8218 eurot ning äriühingule on korduvalt seatud keelumärkeid. Avalikes andmebaasides sisalduva info kohaselt ei ole tegemist usaldust tekitava äriühinguga. Kostja on seisukohal, et esitatud kalkulatsiooni ei saa aluseks võtta väidetavalt vandalismiga tekitatud kahju suuruse hindamisel. Arvestades seda, et vandaalitsemine leidis aset enne 29.06.2016, siis hagiavalduse esitamise hetkeks on tõenäoliselt hoone taastatud. Kostja rõhutab, et kahju suuruse hindamisel peab lähtuma ikka tingimuste p 144 põhimõttest, st kahjujuhtumile eelnenud olukorrast (ehitusmaterjalide kvaliteediklassist ja hinnast). Lähtuvalt eelpooltoodust palus kostja hagejalt välja nõuda Kirilase 16 hoone vandalismi kahju taastamiseks tehtud tööde kohta arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid. Hageja soovib saada köögimööbli ja integreeritud tehnika eest hüvitist summas 4920 eurot. Tingimuste p 37 kohaselt on sisseehitatud mööbel (sh köögimööbel) on kindlustatud koos hoone või korteri siseviimistlusega, kindlustussumma on 3000 eurot. Lähtuvalt eelpooltoodust ei ole hagejal võimalik nõuda köögimööbli eest hüvitist suuremas summas kui 3000 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt kuulub kahjusummast maha arvamisele omavastutus summas 200 eurot.
13.04.10.2017 seisukohas kostja kordab, hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist ega kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud seda, et (i) kindlustusobjekti oleks kahjustatud kindlustusperioodi jooksul (ajavahemikus 18.03.2016 – 01.07.2016) ega seda, et (ii) kindlustusobjekti oleks kahjustanud kindlustuslepingu mõistes tahtlikult kolmas isik (vt tingimuste TH-A-20131 p-d 7 ja 8). Vaidlust ei saa olla selles, et niivõrd ulatuslikult hoone siseviimistlust, mööblit ja seadmeid ei saa demonteerida tahtmatult. Kirilase 6 kinnistul asuv hoone kuulus
2-17-10930 kindlustuslepingu kehtivuse ajal (alates 18.03.2016) hagejale. Hageja asja omanikuna vastutab kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest (sh ohutusnõuded). Kostja on Kirilase 6 hoone kindlustanud tavapärase elamuna ja arvestanud kindlustusamakset tavapärase elamu kindlustusriski järgi. Hageja on ostnud Kirilase 6 hoone investeerimisobjektina kohtutäituri oksjonilt. Kinnistu soetamisel ei ole hageja omanud ülevaadet hoone olukorrast ostmise hetkel. Ettevõtjana on hageja võtnud teadlikult riski, et hoone seisukord võib erineda 2015. a hoone sisemusest tehtud fotodest. Kostja ei ole enda kanda võtnud kõrgendatud riske, mis seonduvad sellega, et hagejal puudus ülevaade ja kontroll hoones toimuva üle. Kostja ei ole enda kanda võtnud riski, et hoonet kahjustab tahtlikult isik, kellele kuulub hoone valdus. Kostja ei ole enda kanda võtnud ka riski, et hagejal puudub ülevaade, mis hetkel on hoone siseviimistlus demonteeritud. Kostja on seisukohal, et hageja ärilistel kaalutlustel ja teadlikult võetud tavapärasest hoone kindlustamisest oluliselt kõrgemate riskide asetamine kostjale ei ole põhjendatud. Selleks, et hageja saaks nõuda kindlustushüvitist, peaks ta tõendama, et vandalismiakti on toime pannud kindlustuslepingu mõistes kolmas isik. Kirilase 6 hoone suhtes oli sõlmitud valveteenuse leping USS Security AS-ga. Turvaettevõte on kinnitanud, et perioodil 01.01.2016– 01.07.2016 ei ole neil registreeritud kõrvaliste isikute kindlustusobjektile sissetunge. Antud asjaolu kinnitab seda, et hoones ei ole vandaalitsenud kõrvalised isikud. Lisaks eelpooltoodule on hoone endine omanik Tiit Muller kinnitanud, et hoone oli valve all ning hoonesse ei ole kõrvalised isikud perioodil 18.03 – 29.06.2016 tunginud ning keegi ei ole hoones vandaalitsenud.
14.Hageja tuginemine kindlustushüvitise nõudes Kingdom Ehitus OÜ kalkulatsioonile on täiesti põhjendamatu. Selgusetuks jääb, millisele kostja esindaja poolt teostatud ülevaatusele kalkulatsioon tugineb. Kostja rõhutab, et kahjuavalduse kohaselt oli hoone küljest eemaldatud siseviimistlus. Juhul kui hoone siseviimistlus, mööbel ja seadmed puuduvad, siis ei ole võimalik ainult ülevaatusega kahju suurust kindlaks teha. Kahju suuruse kindlaks tegemiseks peaks esmalt teadma eemaldatud ehitusmaterjali kvaliteedi ja hinnaklassi, seadmete kohta tootjat ning mudeli nimetust. Uus Maa OÜ hindamisakti kohaselt ei ole hoones siseviimistlustöid lõpetatud - osaliselt on lõppviimistluseta sanitaarruumid (katuse- ja soklikorrusel ning teisel korrusel), pooleli on basseini ehitus, väiksemaid viimistlustöid on pooleli ka muudes ruumides. Selgusetuks jääb, millisel põhjusel nõuab hageja hüvitist ka nende tööde osas, mida ei ole lõpetatud. Kostja on seisukohal, et Kingdom Ehitus OÜ kalkulatsioon ei saa tõendada kahju suurust, sest sellel puudub seos tegeliku kahju suurusega. Kostja on seisukohal, et kahju suuruse kindlakstegemisel oleks abi kriminaalasja materjalidest (n Tiit Mulleri ülekuulamise protokollid). Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et kriminaalmenetluse raames on näiteks tekkinud kahju suuruseks loetud 51 735 eurot, mitte hagiavalduses toodud 80 563 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 2, tl 72). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 10.03.2016 Kirilase 6 kinnistu kordusenampakkumise akti (tl 35-36) alusel on hageja kantud 24.03.2016 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse (kinnistusraamatu väljavõte, tl 75). Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja juhatuse liikme Kristjan Sild ja kostja If P&C Incurance AS vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping (poliis nr 3X1011001306108-2 kindlustusperioodiga 18.03.2016 kuni 17.03.2017 (tl 60-62). Kindlustusobjektiks on Tallinnas Kirilase 6 asuv elamu ja kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kodukindlustuse tingimused TH-A-20131 (tl 46-53). Peale Kirilase 6 kinnisasja omandamist seda kinnistu endise omaniku Tiit Muller’i poolt ei vabastatud ja hageja pöördus 01.04.2016
2-17-10930 täitmisavaldusega (tl 37-38) kinnistu vabastamiseks kohtutäituri poole. Faktiliselt sai hageja kinnisasja otsese valduse endiselt omanikult 29.06.2016 (kinnisasja valduse üleandmise akt, tl 3940). Hageja esindaja on 01.07.2016 teavitanud kostjale võimalikust kahjujuhtumist (kahjuavaldus, tl 74), mille kohta on kostja 15.07.2016 teinud kahjuotsuse nr E42163453Q (tl 41).
17.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest hagejale ja kas hagejal on üldse õigus nõuda hüvitise väljamaksmist endale. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kahju on tekitanud kinnistu endine omanik või muu isik (kolmas isik) ja kas kahjujuhtum toimus kindlustusperioodil.
18.Kostja leidis, et kindlustusvõtjaks on Kristjan Sild, mitte hageja ning hageja peaks tõendama, et tal on õigus nõuda kindlustushüvitist endale. Kostja selgitas, et kindlustuslepingu järgi on hüvitise saamise õigus soodustatud isikutel (hüpoteegipidajatel) Estateguru Tagatisagent OÜ ja Capitalia Finansia OÜ, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda hüvitise väljamaksmist endale. Kostjal puuduvad andmed, et hüpoteegipidajad oleks andnud nõusoleku hüvitise ülekandmiseks hagejale. Hageja esitas seisukoha, et kuigi algselt oli kindlustusvõtjaks Kristjan Sild, siis pärast kindlustatud kinnistu omandi üleminekut hagejale (24.03.2016) läksid hagejale seaduse kohaselt üle kõik õigused ja kohustused.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Soodustatud isikul on õigus kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusandja täitmisele, kuid VÕS § 425 lg-st 1 ei tulene, et soodustatud isikul oleks täitmise nõue kindlustusandja vastu. Kindlustusvõtja peab esitama kindlustusandja vastu nõude, et see täidaks soodustatud isikule (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn 2007, lk 451).
20.VÕS § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Kindlustusandja täitmiseks õigustatud isik võib olla kindlustusvõtja või kindlustatud isik, kui nad on samal ajal ka soodustatud isikuks, või eraldiseisev kolmas isik, kes on soodustatud isikuks (Varul, P jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn 2007, lk 515). Käesolevas asjas on kindlustuspoliisi nr 3X1011001306108-2 kohaselt kindlustusvõtjaks märgitud Kristjan Sild (tl 60) ning soodustatud isikuteks Estateguru Tagatisagent OÜ ja Capitalia Finansia OÜ (vt tl 61). Kindlustusvõtja ise ega Kirilase 6 omanik kindlustuspoliisil soodustatud isikuna märgitud ei ole. Seetõttu kohus leiab, et hagejal Tellis 49 OÜ-l oli iseenesest õigus tulenevalt VÕS § 476 lg 1 esitada kindlustusandja vastu nõue, kuid mitte nõuda hüvitise maksmist endale. Kuna VÕS § 425 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist soodustatud isikul, mitte kindlustusvõtjal (vt Riigikohtu 07.11.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-12 p 10), siis ei saaks kohus isegi hageja muude väidete põhjendatuse korral välja mõista hüvitist hageja kasuks, mistõttu ainuüksi seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele.
21.Hagi tuleb lisaks eeltoodule jätta rahuldamata ka sisulistel põhjustel. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks kindlustushüvitise summas 80 563 eurot väljamõistmist, kuivõrd hageja arvates kindlustusandja ei ole tõendanud, et kinnistu kahjustamine toimus kinnistu endise omaniku Tiit
2-17-10930 Mulleri poolt. Hageja väidab, et talle ei ole teada, kes on olnud isikuks, kes on Kirilase 6 kinnistut kahjustanud ja hagejal puudub teadmine, kas tegemist oli Kirilase 6 endise omaniku Tiit Muller’iga. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ehitusmaterjale ja seadmeid oleks demonteerinud isik, kes oleks kindlustustingimuste mõttes kolmas isik ehk kellel ei olnud vaba sissepääs Kirilase 6 hoonesse.
22.Kohtule nähtub tsiviilasjas esitatud tõenditest, et hageja on nii kahjukäsitluse käigus kui kriminaalmenetluses selgelt kinnitanud, et hoonest on ehitusmaterjale ja seadmeid kõrvaldanud kinnistu endine omanik Tiit Muller, kes on seega kahju põhjustajaks. 01.07.2016 kahjujuhtumist teavitamise avalduses (tl 74) on hageja esindaja poolt märgitud, et kindlustusjuhtumi sisuks on eelmise omaniku poolt võimalik vandalism ja elamu kahjustamine. Ka kriminaalasja nr 16730000335 uurimisalluvusse saatmise 11.08.2016 teate kohaselt „aadressil Kirilase 6, Tallinn asuva kinnisasja omaniku Tellis 49 OÜ esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas esitas Põhja Ringkonnaprokuratuurile teavet selle kohta, et Kirilase 6, Tallinn asuva kinnistu endine omanik Tiit Muller on kahjustanud nimetatud kinnisasja. [--] Avaldaja arvutuste kohaselt põhjustas Tiit Muller avaldajale varalist kahju ca 87 960 euro ulatuses, sest kinnisasja valduse üleandmise ajaks oli elamust omandamise ajahetkega võrreldes puudu põrandaliistud, käsipuud, radiaatorid, köögimööblid, kaminad, maaküttekatlad, siseuksed ja osad valgustid“ (tl 42). Ka Tiit Muller’ile esitatud kahtlustuse kohaselt (tl 98) on Tiit Muller Kirilase 6 kinnisasja valdajana võtnud ebaseaduslikult tema faktilises valduses olnud eramajas võõra vara, s.o kahtlustuses loetletud asjad enda kasuks pööramise eesmärgil. Alles hagiavalduse esitamisel on hageja tuginenud väitele, justkui talle ei oleks teada, kes on olnud isikuks, kes on Kirilase 6 kinnistut kahjustanud. Kohus leiab, et hageja sellekohased väited on vastuolus kohtule esitatud tõenditega, millest nähtub Tiit Müller kui isik, kes on Kirilase 6 kinnisasja kahjustanud. Hageja ei ole suutnud tõendada vastupidist, et kahju on põhjustanud kolmas isik. Lisaks juba käsitletud tõenditele viitab kohus ka sellele, et 20.09.2017 USS Security Eesti AS-i e-kirja kohaselt (tl 96) ei ole 01.01.2016 – 01.07.2016 Kirilase 6 kinnistu turvateenuse pakkuja poolt registreeritud objektil ühtki häireteadet. Samuti on Tiit Muller 04.10.2017 e-kirjas (tl 97) kinnitanud, et Kirilase hoone oli valve all ning perioodil 18.03.2016 kuni 29.06.2016 ei ole kõrvalised isikud objektilt midagi kõrvaldanud, vaid endine omanik Tiit Muller ise on teinud remondi ettevalmistustöid. Seega puuduvad asjas igasugused viited sellele, et Kirilase 6 kinnisasja oleks saanuks kahjustada kolmas isik.
23.Kodukindlustuse koguriskipaketi tingimuste TH-A-20131 punkti 7 kohaselt If hüvitab tahtlikult tekitatud kahju, kui kahju tekitas kolmas isik. Kolmandaks isikuks loetakse inimest, kes ei ole kindlustusvõtja, kindlustuskoha elanik (sh üürnik), omanik või külaline (vt tl 47). Tingimuste punkti 8 kohaselt samuti ei loeta kolmandaks isikuks inimest, kes viibib kindlustuskohas kindlustusvõtja teadmisel sõltumata sellest, kas kindlustuskohas viibimine on õiguspärane (üürnik ei koli välja pärast üürilepingu lõppemist, kinnisasja müüja ei lahku tähtaegselt jms) (tl 47). Käesolevas asjas on esitatud arvukalt tõendeid, millest nähtub, et Kirilase 6 objekti väidetav kahjustamine ei ole toimunud kolmanda isiku poolt, vaid kinnistu endise omaniku Tit Müller’i poolt (vt kohtuotsuse p 22). Seega ei ole hagejal alust vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule nõuda kostjalt kahju hüvitamist. 15.07.2017 kahjuotsuse nr E42163453Q kohaselt on kostja põhjendatult märkinud, et „kuivõrd kahju oli tekitatud tahtlikult ning tegemist ei olnud kolmanda isikuga, vaid kinnisasja endise omanikuga, kes omas ligipääsu hoonesse, kuhu pääses takistusteta ning eelpool loetletud hoone osad ära viis, siis johtuvalt eeltoodud tingimusele ei ole võimalik If-il Teile tekkinud kahju hüvitada (tl 41).“
24.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgnevat. VÕS § 423 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kostja leidis, et hageja kohustuseks on tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, sh kas kahjujuhtum on aset leidnud kindlustusperioodi käigus. Hageja viitas, et tal puudub teadmine, millisel konkreetselt ajahetkel võis toimuda
2-17-10930 kindlustusjuhtum ja ta pöördus politseisse nimetatud asjaolu tuvastamiseks. Kindlustusperioodiks on kindlustuspoliisis märgitud 18.03.2016 kuni 17.03.2017. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kinnisasja ülevaatamisel kohtutäituri poolt pildid tehtud juba 12.02.2015 (tl 5-18) ja Kirilase 6 kinnistu eksperthinnang (tl 19-30) on koostatud aastal 2015. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades väidetavate kahjude ulatust ja seda, kui suures ulatuses on hoones ehitusmaterjale demonteeritud, siis pidi see toimuma pikema aja jooksul. Ka hageja ise on kriminaalasja nr 16730000335 uurimisalluvusse saatmise 11.08.2016 teate kohaselt väitnud, et kinnisasja kahjustamine leidis aset ajavahemikul pärast kinnisasja arestimist täitemenetluses ja enampakkumise läbiviimist kuni kinnisasja valduse üleandmiseni Tellis 49 OÜ esindajale 29.06.2016 (tl 42). Seega on hageja möönnud, et kahju võis tekkida enne kindlustuslepingu sõlmimist. Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kahjujuhtumi toimumist kindlustusperioodil, st et hoone kahjustamine oleks toimunud peale seda, kui kindlustuspoliis kehtima hakkas ja hageja 24.03.2016 kinnisasja omanikuks sai, mistõttu ka sellel põhjusel ei ole kostja kohustatud kindlustushüvitist välja maksma.
25.Eeltoodud põhjendusi arvestades jätab kohus hagi rahuldamata ja ei pea seetõttu vajalikuks hinnata nõutava kahjuhüvitise suurust. Kuna hagejal puudub õigus kahjuhüvitisele, siis ei oma poolte vaidlus võimaliku kahjuhüvitise suuruse üle tähtsust. Kohus ei hinda ka eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas (TsMS § 238 lg 5).
26.Kostja on 04.10.2017 menetlusdokumendis esitanud vastuväite kohtu tegevusele seoses 19.09.2017 määrusega, milles kohus jättis kõik kostja esitatud taotlused rahuldamata. Kostja leidis, et hoone tegelikud taastamisdokumendid on vajalikud kahju suuruse tõendamiseks; samuti, kui kostja peab tõendama näiteks kahju tekitamist Kirilase 6 endise omaniku Tiit Muller’i poolt, siis on kohus kostja arvates võtnud kostjalt võimaluse oma väidet tõendada ning seetõttu võib olla tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Kostja arvates peaks kriminaalasja materjalidest selguma, kas ehitusmaterjali demonteeris kinnistu eelmine omanik Tiit Muller või kolmas isik ning olulised on ka kohtutäituri fotod. Kohus jätab rahuldamata eelviidatud kostja vastuväite kohtu tegevuse kohta asja menetlemisel, leides, et kostja vastuväide kohtu tegevusele on põhjendamatu. Kohus jääb käesolevas asjas 19.09.2017 tehtud kohtumääruses väljendatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata (vt tl 84-85).
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas kostjal menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.