2-17-13565/8 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2.Tartu Maakohus rahuldas 14.09.2017. a määrusega Siim Ausmehe taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas Põlva kohtutäitur Aive Kolsari menetluses oleva täitemenetluse nr 170/2017/1315 kuni antud tsiviilasjas otsuse jõustumiseni. 25.09.2017. a määrusega võttis kohus Siim Ausmehe kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari XX.XX.XXXX. a otsusele täiteasjas nr 170/2017/1315 menetlusse ja kohustas kohtutäiturit kaebusele vastama. Kohtutäitur Aive Kolsar on esitanud kaebusele vastuse 07.09.2018. a. Kohtutäitur on seisukohal, et kaebus tuleb TsMS lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata või kui kohus ei pea kaebuse läbivaatamata jätmist põhjendatuks, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul ei ole kaebajal võimalik kaebusega kohtutäituri tegevuse peale saavutada soovitud eesmärki. Antud juhul on kaebuse esitajale kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 221 alusel sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Täitemenetluses saab võlgnik tugineda täitedokumendi puudumisele, mitte vaidlustada täitedokumendis sisalduva kohustuse puudumist. Kui võlgnik leiab, et tal ei ole sissenõudja vastu kohustust või see on muul põhjusel ära langenud, siis selliseid vastuväiteid saab ta esitada hagimenetluses, mitte täitemenetluses. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse alustamise tingimused olid täidetud ning seega oli kohtutäitur kohustatud täitemenetluse alustama ning menetluse läbi viima. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Harju Maakohtu 21.11.2016. a otsus on täitedokument ning oli täitmisavalduse esitamise ajaks jõustunud. Seega olid täidetud formaalsed eeldused täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlusaluse Harju Maakohtu otsusega ei ole kohus kaebuse esitajat kohustanud kohtuotsuses nimetatud rahasummat tasuma. Kohtutäitur on seisukohal, et sõnadega “määrata”, “peab” ja “maksma” on selgelt väljendatud kohtu otsustus, millega kaebuse esitajal on rahaline kohustus sissenõudja ees. Kohtutäitur ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid ning ei saa kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu, seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kirjas otsuses.

4.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi vormikohase sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas ka jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et täitedokumendiks on jõustund vormikohane kohtuotsus, tuleb hinnata, kas täitedokumendi sisu oli täitemenetluse alustamiseks selge. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13207, p 11; 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8). TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (Riigikohtu 16.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-14, p 10; 23.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-12, p 9; 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11). Harju Maakohtu 21.11.2016. a otsuse tsiviilasjas 2-14-21828 resolutsiooni p 5 on sõnastatud järgmiselt: määrata, et Siim Ausmees peab Ulvi Eylantile maksma hüvitisena 5821,11 eurot. Kohtu hinnangul on täitedokumendiks oleva otsuse resolutsiooni vaidlusalune punkt üheselt mõistetav. Resolutsiooni p-st 5 nähtub nii kohustatud kui õigustatud isik, kohustuse sisu kui ka tasumisele kuuluv summa. Avaldaja hinnangul tuleneb ainuüksi sõnast „määrata“ järeldada, et tegemist on pelgalt tuvastamisnõude lahendamisega, mistõttu tasumiskohustus puudub. Kohtu hinnangul oleks niisugune tuvastamisnõue sisutu.

6.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur on Siim Ausmehe suhtes täitemenetluse alustanud nõuetekohase täitedokumendi alusel õiguspäraselt ning kohtutäituri XX.XX.XXXX otsuse tühistamiseks puudub alus. Avaldaja ei saavutaks oma eesmärki täitemenetluse lõpetamiseks ka juhul, kui kohus rahuldaks avaldaja alternatiivse nõude kohustada kohtutäiturit Siim Ausmehe 16.08.2017 kaebust uuesti läbi vaatama, kuna ka uuel läbivaatamisel puudub kohtutäituril põhjus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata, tühistab kohus ka esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse nr 170/2017/1315 peatamise. Kohus selgitab, et avaldajal on oma eesmärgi saavutamiseks eelkõige võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi, kui avaldaja hinnangul esinevad alused sellise hagi rahuldamiseks või TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagi. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohtutäitur ei ole esitanud hüvitamisele kuuluvate menetluskulude nimekirja ega taotle menetluskulude hüvitamist. Kaebuse rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik