2-18-102443/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista V Ult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital palub mõista kostjalt V U hageja kasuks välja põhivõlgnevues 295,91 eurot, intresis 31,5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 74,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,053% päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata kindlaks 350 euro ulatuses, millest riigilõiv moodustab 100 eurot ja õigusabikulu 250 eurot ning millele lisandub viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja väitel kostja ja Pank sõlmisid 15.09.2014 järelmaksulepingu Nr. 1436309/96sa. Lepingu kohaselt võimaldas Pank kostjale Järelmaksu 453,89 eurot kauba ostmiseks. Järelmaksu summa andis Pank kostja soovil üle müüjale (Klick Eesti AS) ning kostja kohustus järelmaksu summa tagastama Pangale maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 16,73 eurot alates 15.10.2014 kuni viimase osamakseni 15.09.2017. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,4026% aastas. Lepingu üldtingimuste (lisa 1) punkti 6.1 järgi krediidisumma tagasimakse, sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist krediidiintressiga võrdses määras. Kostja rikkus lepingu p.1.1., s.t ei tasunud osamakseid alates 15.08.2016. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1. oli Pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale

2-18-102443 tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 22.12.2016. 27.11.2017 loovutas Pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 295,91 eurot; järelmaksu summast 453,89 eurot tagastas kostja 157,98 eurot alates 15.10.2014 kuni 15.12.2015. 2) intressid 31,5 eurot; kokku lepingu kestvuse ajal tasus kostja intressi 105,44 eurot. Seega intressi võlgnevus on arvestatud alates 15.03.2016 kuni 15.12.2016. 3) viivised summas 74,71 eurot; hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,053% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja seisukohad Kostja ei vaidlusta hageja faktiväiteid, kuid annab mõista, et ta ei ole võimeline hagejale oma sissetuleku suurusest tulenvalt võlga tasuma. Kostja liikumispuudest tulenevalt on kostja töötamine raskendatud. Kohtu põhjendused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja ja panga vahel on sõlmitud 15.09.2014 järelmaksulepingu 1436309/96, millest kostja on jätnud täitmata põhinõude 295,91 euro ulatuses ja intressi 31,5 euro ulatuses. Hageja esitatud viivise arvestus vastab VÕS § 113 lg 1 nõuetele. Kuna pooltel puudub vaidlus võlausaldaja lepingust tuleneva nõude olemasolu ja suuruse osas, siis kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja väited madala sissetuleku ja töövõime piiratuse osas ei ole võlaõigusseaduse kohaselt asjaoludeks, mis vabastaksid kostja lepingust tuleneva kohustuse täitmisest.