nende Hageja: B2 Kapital SIA (registrikood xxx; asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riia, Läti Vabariik); Hageja lepinguline esindaja: [email protected]);
Carlo
Kask
(e-post
Kostja: A A (isikukood xxx; elukoht xxx; elektronposti aadress xxx). Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A A hageja B2 Kapital SIA kasuks 225,86 eurot, millest põhinõue on 215,69 eurot ja 09.05.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 10,17 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A A hageja B2 Kapital SIA kasuks viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.05.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt A A välja hageja B2 Kapital SIA kasuks menetluskulud summas 215 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal A A tasuda hagejale B2 Kapital SIA-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (215 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-18-7270 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 16.02.2017.a sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr xxx mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja on jätnud lepingu alusel esitatud arved tasumata. Tele2 ütles lepingu üles 29.07.2017.a, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. 14.09.2017.a loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 9 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 267,64 eurot, millest 215,69 eurot on põhivõlg, 34,99 eurot on sissenõudmiskulu, 16,96 eurot on viivis.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus, summas 215,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 16,96 eurot, sissenõudmiskulu, summas 34,99 eurot, viivis põhinõudelt alates 10.05.2018.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas.
3.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja teatas, et on tasunud kaks arvet otse Tele2-le 08.06.2018 kokku summas 41,78 eurot (18,09+23,69). Hageja teatab, et nimetatud summad on laekunud Tele2-le ja Tele2 on summad edastanud hagejale ning hageja peab vajalikuks nimetatud summad arvestada nõudest maha. Nimetatut on ka kostjale selgitatud. Lähtudes VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust, arvestab hageja sissenõudmiskulu 34,99 euro ulatuses tasutuks ning arvestab ülejäänud raha maha viivise summast 16,96 eurot. Seega jääb kostjal viivist tasuda veel 10,17 eurot.
4.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 215,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10,17 eurot ning viivis põhinõudelt alates 10.05.2018.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2-18-7270
5.Kostja märgib hagivastuses, et on Tele2 Eesti AS-ile tasunud kaks arvet, kuid Tele2 Eesti AS ei ole nõustunud tema makseid vastu võtma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Käesoleva asja hind on 284,90 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 16.02.2017.a sõlmitud Tele2 liitumisleping nr 30193875 kostja telefoninumbrile nr xxx mobiilsideteenuse osutamiseks (tl 5); Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud arved nr 15100218739 summas 58,47 eurot (tl 13); nr 15100464052 summas 38,94 eurot (tl 14); nr 15100692514 summas 43,99 eurot (tl 15); nr 15100923909 summas 40,05 eurot (tl 16); nr 15101154354 summas 17,99 eurot (tl 17); nr 15101385673 summas 16,25 eurot (tl 18), kokku 215,69 eurot. Kostja arveid nõuetekohaselt tasunud ei ole; 14.09.2017.a loovutas Tele2 Eesti AS nõude kostja vastu hagejale B2 Kapital SIA-le (tl 20-21, nõude loovutamise leping); Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 9 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks (tl 19, toimingute raport); Kostja tasus 08.06.2018.a Tele2 Eesti AS-le 41,78 eurot. Nimetatud summad on laekunud Tele2-le ja Tele2 on summad edastanud hagejale ning hageja on nimetatud summad arvestanud nõudest maha.
10.Kostja märgib üksnes, et on osaliselt võlgnevuse tasunud. Haginõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
11.Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja põhinõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 215,69 eurot, mis seisneb lepingu alusel esitatud arvete mittetasumises. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas
2-18-7270 võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) sätteid. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumise tingimustega, Tele2 teenuse kasutamise tingimustega, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 Järelmaksu tingimustega, Tele2 hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Tele2 teenuste tingimuste (tl 7-12) p 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt, kehtestatud hinnakirja ning arvelduskorra kohaselt. Tele2 teenuste tingimuste p 6.5 sätestab, et arveldusperioodi pikkus on 1 kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Punktist 6.7 tuleneb, et Tele2 edastab arve kliendile erinevate kanalite kaudu ning punktist 6.8 tuleneb, et arve mittekättesaamine ei vabasta klienti kohustusest tasuda kasutatud teenuste eest. Punkt 6.13 sätestab, et klient kohustub arve tasuma hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäeval.
12.Tele2 Eesti AS on oma sideteenuse lepingust tulenevad kohustused täitunud: osutanud kostjale sideteenust vastavalt poolte vahel kokku lepitud tingimustele ning edastanud kostjale vastavad arved. Kostja on aga teenuse eest tasumise kohustuse jätnud täitmata. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks arveid vaidlustanud või et ta ei ole nimetatud arveid kätte saanud.
13.Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust, et lepingust tulenevad rahalised kohustused on muutunud sissenõutavaks, kuivõrd arvetel kajastatud maksetähtpäevad on möödunud, kusjuures viimase arve maksetähtpäev oli 18.08.2017.a. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja tarbitud teenuste eest ettenähtud tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
14.Järgnevalt analüüsib kohus, kust tuleneb hageja õigus esitada kostja vastu hagi olukorras, kus leping, millest rahalised nõuded tulenevad, oli sõlmitud Tele2 Eesti AS ja kostja vahel. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtule esitatud tõenditest (vt tl 20-21) nähtub, et Tele2 Eesti AS on kostja vastu olnud nõude loovutanud hagejale, mille tulemusel on hageja astunud kõnealuses võlasuhtes Tele2 Eesti AS-i asemele. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
15.Kohus on ülal leidnud, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel oli leping, kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on kehtivast nõude loovutamisest tulenevalt õigus kohustuse täitmist nõuda. Kohus rahuldab põhinõude kogu ulatuses, s.o summas 215,69 eurot.
2-18-7270
16.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist määras alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 09.05.2018.a summas 16,96 eurot. Kohus märgib, et hageja on ebaõigesti märkinud viivituses oldud päevade veerus perioodi lõppkuupäeva (iga arve puhul 07.03.2018). Kohus on siiski viivituses oldud päevade arvu kontrollinud ning kinnitab, et viivisearvestus (tl 1 pöördel - 2) on lõpptulemi osas siiski korrektne. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tele2 teenuste tingimuste p 6.13.2 sätestab, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Puudub vaidlus, et kogu arvetel kajastatud võlgnevus on muutunud sissenõutavaks ning seda ei ole tänaseni täidetud. Kuivõrd kostja on kohtumenetluse vältel võlgnevuse katteks teinud makseid, on hageja vähendanud viivisenõude 10,17 euroni. Tuginedes eeltoodule, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 09.05.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 10,17 eurot.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 10.05.2018.a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.05.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
18.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 225,86 eurot, millest põhinõue on 215,69 eurot ja 09.05.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 10,17 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.05.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus selgitab, et on käesoleval juhul rahuldanud hagi täielikult. Seega käesoleval juhul leiab kohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
21.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
2-18-7270 kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
22.Hageja esindaja esitas 11.09.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 140 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 215 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
23.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
26.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 75 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 07.03.2018.a hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
27.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: tõendite kogumine, korrastamine, hagiavalduse koostamine ja kohtule estamine. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Esindajakulu summas 140 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 kajastatud seisukohaga: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.
2-18-7270 Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“ Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind 284,90 eurot ning esindaja kulude kogusuurus on 140 eurot (s.o vähem kui 50% tsiviilasja hinnast), siis leiab kohus, arvestades sealjuures ka esindaja poolt tehtud toiminguid, et esindajakulud on nimetatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
28.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 140 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 215 eurot (lepingulise esindaja kulu 140 eurot + kohtukulud 75 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 215 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (215 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.