ASSA ABLOY Baltic AS hagi Altenberg-Reval Aktsiaselts vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
122 871,80 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja ASSA ABLOY Baltic AS (registrikood 10116821,), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma esindajad Kostja Altenberg-Reval Aktsiaselts (registrikood 10205654), seaduslik esindaja vandeadvokaat C M A Kohtuistung Kohtuistungil isikud
14.08.2018 osalenud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja seaduslik esindaja C M A
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Altenberg-Reval Aktsiaselts hageja ASSA ABLOY Baltic AS kasuks tagatisraha 7920 eurot ja leppetrahv 94 000 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Altenberg-Reval Aktsiaselts hageja ASSA ABLOY Baltic AS kasuks viivis tagatisraha tasumisega viivitamise eest seisuga 12.01.2016 5464,80 eurot ja alates 13.01.2016 viivis 1% päevas tagastamata tagatisrahalt kuni tagatisraha täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7920 eurot.
4.Välja mõista kostjalt Altenberg-Reval Aktsiaselts hageja ASSA ABLOY Baltic AS kasuks leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivis leppetrahvilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2016 kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Altenberg-Reval Aktsiaselts kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ASSA ABLOY Baltic AS palub kostjalt Altenberg-Reval Aktsiaselts välja mõista tagatisraha 7920 eurot, leppetrahvi 94 000 eurot, viivise tagatisraha tasumisega viivitamise eest seisuga 12.01.2016 5464,80 eurot ja alates 13.01.2016 viivise 1% päevas tagastamata tagatisrahalt kuni tagatisraha täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7920 eurot ning leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivise leppetrahvilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2016 kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.22.12.2014 sõlmisid kostja üürileandjana ja hageja üürnikuna üürilepingu nr 1, millega kostja kohustus hagejale üürima xxx asuvad äriruumid kogupindalaga 1230 m2 (esimesel korrusel asuv laopind 740 m2 ja teisel korrused asuvad bürooruumid 490 m2). Lepingu esemeks olev hoone ja ruumid ei olnud lepingu sõlmimise hetkeks valminud ning ei ole valminud ka käesolevaks hetkeks. Kostja kohustus äriruumid koos parkimisplatsidega andma hagejale üle hiljemalt 15.06.2015. Hageja tasus kostjale tagatisraha 7920 eurot. Pooled leppisid kokku, et juhul, kui lepingu objektiks olevaid äriruume koos parkimisplatsidega ei anta tähtaegselt üle, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 1000 eurot päevas lepingu objektiks olevate äriruumide üleandmisega iga viivitatud päeva eest. Kostja hagejale äriruume koos parkimisplatsidega 15.06.2015 ega hiljem üle ei andnud.
3.14.10.2015 sõlmisid pooled 22.12.2014 sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks oleva kokkuleppe, millega muutsid lepingut ning leppisid kokku äriruumide üleandmise uueks tähtajaks 15.02.2016. Lisaks leppisid pooled kokku uues üürimääras, lepingu uues tähtajas, täiendavates lepingu lõpetamise alustes ja tingimustes ning muudes täiendavates tingimustes. 14.10.2015 kokkuleppe preambula punktides (i)-(vi) kinnitas kostja muuhulgas, et: (i) Pooled on 22.12.2014 sõlminud xxx asuvate äriruumide üürimiseks lepingu, mille kohaselt kostja kohustus lepingu objektiks olevad ruumid andma hagejale üle hiljemalt 15.06.2015, kuid hoolimata hageja soovist ja valmisolekust ruumid vastu võtta, ei ole kostja hagejale ruume üle andnud; (ii) Vastavalt lepingule on kostjal kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 1000 eurot päevas lepingu objektiks olevate ruumide ülendamisega iga viivitatud päeva eest; (iii) Hageja on tasunud kostjale lepingu tagatisrahana 7920 eurot; (iv) Hageja on korduvalt kostjalt nõudnud lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sh nõudnud leppetrahvi tasumist. Kokkuleppe punkti 8 kohaselt kohustus kostja esitama hagejale iga 2 nädala järel kirjaliku detailse ülevaate lepingu objektiks olevate ruumide ehitustööde arengust. Kokkuleppe punkti 10 kohaselt ei pidanud hageja tasuma kostjale tagatisraha ning kokkuleppe punkti 9 kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale hageja poolt lepingu alusel juba tasutud tagatisraha summas 7920 eurot hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul kokkuleppe sõlmimisest, s.o hiljemalt 04.11.2015.
4.Kokkuleppe punktis 4 leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus leping kirjaliku avaldusega 5 päevase ette teatamistähtajaga lõpetada muuhulgas juhul, kui kostja viivitab kokkuleppe punktis 8 nimetatud kohustuse täitmisega üle 2 nädala (kokkuleppe punkt 4 (v)) või kui kostja ei täida tähtaegselt kokkuleppe punktis 9 nimetatud tagatisraha tagastamise kohustust (kokkuleppe punkt 4 (vi)). Kostja ei esitanud hagejale ühtegi kokkuleppe punktis 8 sätestatud ülevaadet. Samuti ei tagastanud tagatisraha. 07.12.2015 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ning nõudekirja, milles palus kostjal tasuda Hagejale: (a) 94 000 eurot leppetrahvina ruumide üleandmisega viivitamise eest; (b) 7920 eurot tagatisraha; (c) 2613,60 eurot leppetrahvina tagatisraha tagastamisega viivitamise eest (seisuga 08.12.2015); (d) alates 09.12.2015
leppetrahvina 1% tasumata tagatisraha summalt kuni tagatisraha täieliku tasumise hetkeni. Kostja kohustusi täitnud ei ole.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja on tunnistanud, et ei ole suutnud lepingut täita ega ruume tähtaegselt valmis ehitada. Arusaamatud on kostja väited, et hageja ei ole esitanud kostjale sisekujunduse täpsustavaid spetsifikatsioone. Sellist kohustust ei tulene ei lepingust ega seadusest. Pooled ei ole ka lepinguväliselt kokku leppinud spetsifikatsioonide esitamise tähtajas. Kostja ei ole spetsifikatsioone hagejalt ka küsinud.
6.Hageja ei nõustu, et hageja oleks pidanud lepingust taganemisega ootama kuni saabud lepingu eseme üleandmise uus kuupäev. Lepingus olid sätestatud lepingu ühepoolse lõpetamise alused, millised eeldused olid täidetud. Lisaks oli hagejal tulenevalt seadusest õigus leping lõpetada, kuna kostja ei olnud hagejale õigeaegselt ruume üle andnud. Kostja möönab ka ise samas, et kuna 15.02.2016 seisuga ega käesolevaks ajaks ei ole lepingu eset üle antud ning ei oleks saanud ka anda, siis nimetatud kuupäevast alates on lepingust taganemise alus igaljuhul olemas ja leping on lõppenud.
7.Põhjendamatu ja ebaloogiline on kostja väide, et hageja ei soovinudki lepingut täita ja lepingu esemeks olevaid ruume saada. Kui hageja ei oleks soovinud ruume saada ega neid hiljem vastu võtta, ei oleks hageja kostjaga üldse kokkulepet sõlminudki, vaid oleks koheselt lepingu lõpetanud. Hageja tuli vastu kostja palvetele. Kostja on lepingut rikkunud. Usaldamatus kostja osas sundis hagejat loobuma soodsa üüriga lepingust. Tähendust ei oma asjaolu, et hageja on käesolevaks ajaks sõlminud uue üürilepingu teises asukohas. Kui see väide vastaks ka tõele, siis hagejal nagu igal teisel äriühingul on oma majandustegevuseks vaja ruume ja olukorras, kus kostja rikub lepingut ning seab sellega ohtu hageja majandustegevuse jätkumise, oleks hageja tegevus teise üüripinna leidmisel igati põhjendatud ja õiguspärane. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja tunnistab, et hilines lepingu täitmisega nii majanduslikel kui ka ilmast tingitud põhjustel. Pooled muutsid 22.11.2014 sõlmitud rendilepingut 14.10.2015. Hageja ei ole esitanud kostjale rendipinna sisekujunduse spetsifikatsiooni. Vaatamata sõlmitud kokkuleppele esitas hageja juba 07.12.2015 kostjale kirjaliku avalduse lepingust taganemiseks ehk rohkem kui kaks kuud enne plaanitavat rendipinna valmimist. See näitab, et hageja ei soovinudki asuda rendipinda kasutama, mida kinnitab ka asjaolu, et hageja soovis sõlmitud kokkuleppes tagatisraha tagastamist. Kostja leiab, et hagejal puudus õigus lõpetada leping kaks kuud enne lepingu tähtaega. Kostja peatas ehitustegevuse detsembris 2015, muidu oleks rendipind valminud aprill-mai 2016 ehk ligikaudu hilinemisega 1,5-2,5 kuud. Kostja hinnangul ei ole rendileping hageja poolt korrektselt lõpetatud. Kostja oli vastavalt uuele kokkuleppele nõus langetama üürihinda 4400 euroni kalendrikuus, seega jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja ei olnud nõus ootama rendipinna valmimist. Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: 22.12.2014 sõlmisid kostja üürileandjana ja hageja üürnikuna üürilepingu nr 1, millega kostja kohustus üürima hagejale xxx asuvad äriruumid kogupindalaga 1230 m2 (esimesel korrusel asuv laopind 740 m2 ja teisel korrusel asuvad bürooruumid 490 m2) (tl 21-37); Lepingu esemeks olev hoone ja ruumid ei olnud lepingu sõlmimise hetkeks valmis; Kostja kohustus lepingu objektiks olevad äriruumid koos parkimisplatsiga andma hagejale üle 15.06.2015; Pooled leppisid kokku, et kui lepingu objektis olevaid äriruume koos parkimisplatsiga tähtaegselt üle ei anta, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 1000 eurot päevas iga viivitatud päeva eest; Kostja hagejale ruume 15.06.2015 üle ei andnud; 14.10.2015 sõlmisid hageja ja kostja 22.12.2014 sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks oleva kokkuleppe, millega muutsid lepingut ja leppisid kokku uues tähtajas 15.02.2016; leppisid kokku, et kostjal on kohustus tasuda leppetrahvi 1000 eurot päevas lepingu objektiks olevate ruumide üleandmisega iga viivitatud päeva eest; leppisid kokku, et kostja tagastab hagejale tagatisraha 7920 eurot hiljemalt 04.11.2015 (tl 7-8, tõlge 38-40); Kostja kohustus iga 2 nädala tagant andma hagejale kirjaliku detailse ülevaate lepingu objektiks olevate ruumide ehitustööde arengust; 07.12.2015 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse (tl 10-12), millise kostja on kätte saanud.
13.Poolte vahel sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestatud üürilepingule. VÕS § 271 alusel üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu.
14.VÕS § 277 lg 1 alusel, kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. VÕS § 188 lg 1 ja 2 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele; kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Pooled ei vaidle, et hageja lepinguline esindaja on edastanud kostjale 07.12.2015 dateeritud avalduse lepingust taganemiseks, mille kätte saamist on kostja kinnitanud oma 04.04.2016 vastuses kohtule ja 14.08.2018 toimunud kohtuistungil. 14.1 Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus taganeda üürilepingust enne selle täitmise kuupäeva ja ette teatamata. Seega tuleb kohtul hinnata esmalt, kas hageja tehtud taganemisavaldus on kehtiv. 14.2 VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 4 alusel lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Poolte vahel 14.10.2015 sõlmitud kokkulepe punkti 4 alusel üürnikul on õigus üürileping lõpetada sellest
üürileandjale 5 päeva ette teatades, kui: (v) üürileandja on hilinenud oma käesoleva kokkuleppe punktist 8 tuleneva teavitamiskohustuse täitmisega rohkem kui kaks nädalat; (vi) üürileandja on viivitanud oma käesoleva kokkuleppe punktist 9 tuleneva tagatisraha tagastamise kohustuse täitmisega rohkem kui 1 kuu. Kokkuleppe punkti 8 alusel kohustus üürileandja kirjalikult teavitama üürnikku vähemalt üks kord iga 2-nädalase perioodi jooksul üüripinna ehitustööde arengutest, andes detailse ülevaate. Kokkuleppe 9 järgi kohustus üürileandja tagastama üürnikule tagatisraha 21 kalendripäeva jooksul kokkuleppe allakirjutamise hetkest. Kokkulepe allkirjastati 14.10.2014, seega pidi kostja tagastama tagatisraha hiljemalt 04.11.2015. 14.3 Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks täitnud kokkuleppe punktidest 8 ja 9
tulenevaid kohustusi. Kostja on tunnistanud 14.08.2017 toimunud istungil, et tagatisraha 7920 eurot on tagastamata. Kostja on oma 04.04.2016 vastuses kohtule tunnistanud, et ruumid ei oleks valminud ka 15.02.2016, vaid oleks võib olla valminud 1,5-2,5 kuuse hilinemisega. Kostja on tunnistanud 14.08.2018 istungil, et ruumid ei ole valminud käesoleva ajani. Seega on kohus seisukohal, et hageja oli õigustatud lepingust taganema 07.12.2015. Asjakohatud on kostja väited, et hageja ei teavitanud kostjat lepingu lõpetamisest ette. Hageja on täitnud kokkuleppe punkti 4 ja esitanud 07.12.2015 taganemisavalduse 5 päevase ette teatamisega. Taganemisavaldusest nähtub, et hageja taganeb lepingust 5 päeva möödumisel avalduse kättesaamisest kostja poolt. Puudub vaidlus, et kostja on avalduse kätte saanud, mida kostja on ka kinnitanud 14.08.2018 toimunud istungil. Asjakohatud on kostja väited, et hageja oleks pidanud ära ootama, millal lepingu esemeks olevad ruumid lõpuks kätte saab. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal olid lepingu lõpetamiseks, lisaks lepingust ja kokkuleppest tulenevatele eeldustele, täidetud ka seadusest tulenevad eeldused. Üürileandja üürilepingujärgseks põhikohustuseks on üürilepingu eseme üürnikule õigeaegne üleandmine ning selle kohustuse rikkumine on oluline rikkumine (VÕS § 276 lg 1 ja VÕS § 277 lg 1). Arvestades, et kostja ei esitanud hagejale detailset ülevaadet üüripinna ehitustööde arengutest, siis oli detsembris 2015 selge, et kostja ei suuda oma kohustusi üüripinna üleandmiseks täita, mida kostja on ka ise kinnitanud. Seega oli hageja õigustatud lepingust taganema ilma täiendavat tähtaega andmata, kuna kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Tõendamata ja asjakohatud on kostja väited, et hageja ei ole esitanud kostjale sisekujunduse täpsustavaid spetsifikatsioone. Sellist kohustust ei tulene hagejale ei lepingust ega seadusest. 14.4 Eeltoodust tulenevalt on formaalsed ja materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks täidetud ning hageja on kehtivalt taganenud lepingust 07.12.2015 taganemisavaldusega.
15.Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 15.1 Tulenevalt poolte vahel sõlmitud üürilepingust kohustus hageja tasuma kostjale tagatisraha 6600 eurot + käibemaks. Pooled ei vaidle, et hageja on tasunud kostjale tagatisraha 7920 eurot, milline asjaolu on tõendatud ka poolte vahel 14.10.2015 sõlmitud kokkuleppe punktiga (v). Tulenevalt kokkuleppe punktist 9 kohustus kostja tagastama hagejale tagatisraha 21 kalendripäeva jooksul kokkuleppe allakirjutamise hetkest ehk hiljemalt 04.11.2015. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale tagatisraha 7920 eurot tagastanud. 14.08.2018 toimunud istungil kinnitas kostja, et tagatisraha on tagastamata. 15.2 Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 189 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagatisraha 7920 eurot.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 94 000 eurot vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingule ja kokkuleppele üüripinna ja parkimiskohtade üleandmise hilinemise eest. VÕS §
158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 16.1 Pooled on üürilepingus kokku leppinud, et kostjal on kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 1000 eurot päevas kui kostja hilineb üüripinna ja parkimiskohtade üleandmisega (tl 22 (üüripinna üleandmine esimene lõik), tl 31). Kokkuleppe punktis 7 (i) on pooled kokku leppinud, et juhul kui üürnik lõpetab üürilepingu vastavalt kokkuleppe punktile 4, siis tekib üürnikul õigus saada täies ulatuses leppetrahvi ja kahju hüvitist perioodi 15.06.2015-17.09.2015 ees vastavalt üürilepingus sätestatud tingimustele ja määradele, mis kehtisid kuni kokkuleppe sõlmimiseni. 16.2 Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on lepingust taganenud kehtivalt ning lepingust taganemiseks olid täidetud kokkuleppe punktis 4 alapunktides (v) ja (vi) täidetud eeldused. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi perioodi 15.06.2015-17.09.2015 eest 1000 eurot päevas ehk kokku 94 000 eurot (94 päeva x 1000). Kostja ei ole leppetrahvinõudele vastuväiteid esitanud. 16.3 Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepptrahv 94 000 eurot.
17.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja viivis tagatisraha ja leppetrahvi maksmisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltel on õigus esitada oma seisukohad viivisenõude osas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tagatisraha tasumisega viivitamise eest seisuga 12.01.2016 5464,80 eurot ja alates 13.01.2016 viivise 1% päevas tagastamata tagatisrahalt kuni tagatisraha täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7920 eurot. Välja mõista kostjalt leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivise leppetrahvilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2016 kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et viivisenõude puhul on tegemist põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele. 17.1 Eeltoodus tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis tagatisraha tasumisega viivitamise eest seisuga 12.01.2016 5464,80 eurot ja alates 13.01.2016 viivis 1% päevas tagastamata tagatisrahalt kuni tagatisraha täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7920 eurot ning leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivis leppetrahvilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2016 kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni.
18.Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kohus on selgitanud kostjale oma 27.02.2018 kirjas (tl 152-153) tõendamiskoormist, milles antud tähtaegasid pikendas kohus kostja taotlusel (tl 158159), kuid kostja ei ole pidanud vajalikuks esitada ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.