Saneerimine › Saneerimisasjad

[email protected], [email protected]); xxxx (lepinguline esindaja xxxx, e-post xxxx); xxxxOÜ xxxx; xxxx, e-post xxxx, xxxx); XxxxOÜ (xxxx; xxxx, e-post xxxx, xxxx;); xxxx OÜ (xxxx, e-post xxxx); xxxxOÜ (xxxx, e-post xxxx, xxxx); xxxxOÜ (xxxx; xxxx, e-post xxxx, xxxx); xxxx OÜ (xxx, e-post xxxx); Kohtutäitur Mati Kadak (Kaupmehe 14-40, 10114 Tallinn, e-post [email protected]); Kohtutäitur Kaire Põlts (Tartu mnt 16b,3.korrus, 10117 Tallinn, e-post [email protected]); xxxx OÜ (xxxx, e-post xxxx); xxxx AB (xxxx, e-post xxxx, xxxx); xxxx OÜ (xxxx, e-post xxxx) Saneerimisnõustaja: Toomas Saarma (OÜ Haldur, Kotzebue 9, postkast 1509, 10412 Tallinn, e-post [email protected]) Menetlusosaliste ärakuulamine

15.08.2016

Resolutsioon

Kohus algatas 18.05.2016 määrusega XxxxASi saneerimismenetluse ning määras saneerimisnõustajaks Toomas Saarma. XxxxAS juhatuse liige xxxx andis 18.05.2016 kohtumääruse alusel 31.mail 2016 vande (SanS § 9 lg 1). Saneerimiskava Saneerimisnõustaja Toomas Saarma esitas kohtule 27.07.2016 kinnitamiseks saneerimiskava, mille kohaselt on saneerimiskava täitmise tähtaeg 30.09.2019. Selleks ajaks on võimalik lõpuni ehitada pooleliolevad objektid ning realiseerida avaldajale kuuluvad kinnisasjad vastavalt saneerimiskavale kas olemasoleval või lõpuni ehitatud kujul. Kui avaldaja majandusseis võimaldab, täidetakse saneerimiskava ennetähtaegselt. Avaldaja (võlgnik) ei ole maksejõuetu, st et maksejõuetuse motiivil puudub alus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneerimismenetluse läbiviimine ja -kava rakendamine peaks tagama võlausaldajate nõuete maksimaalse rahuldamise ning avaldaja jätkusuutlikkuse ning likviidsuse ja kasumlikkuse taastamise ning tagama avaldaja tegevuse stabiliseerimise. Saneerimisnõustaja veendumuse kohaselt tagab saneerimiskava võlausaldajate nõuete rahuldamise oluliselt suuremas mahus, kui see oleks võimalik pankrotimenetluses, milline oleks alternatiiv avaldaja saneerimisele (3-2-1-25-11, p 49). Avaldaja ja saneerimisnõustaja hinnangul ei kataks avaldaja varade kiirmüük pankroti korral võlausaldajate nõudeid täielikult, isegi mitte pandipidajate nõudeid. Suur osa võlausaldajate nõudeid on pandiga tagamata, mis tähendab, et avaldaja pankrotimenetluses jääksid need rahuldamata või saaksid rahuldatud väikeses osas. Seega kaitseb saneerimismenetlus nii avaldaja kui ka võlausaldajate huve. Avaldaja on rakendatavaid abinõusid ja oma võimalusi arvestades suuteline täitma oma kohustused võlausaldajate ees saneerimiskava kohaselt. Saneerimiskava kohaselt on rakendatavateks saneerimisabinõudeks: laenu andmine aktsionäri poolt, mis võimaldaks majandustegevust jätkata, sh pooleliolevad objektid lõpuni ehitada ja realiseerida ning saadud vahendite arvelt kohustused täita ja kasumisse jõuda. Avaldaja sissetulekuks on xxxx ja xxxx kinnistute üüritulu 20 000 eurot kuus, mis kulub avaldaja tegevuskulude ja muude jooksvate kohustuste täitmiseks. 30.06.2016 saabus avaldajal DNB Pank ASga sõlmitud laenulepingu täitmise tähtaeg, mida ei pikendatud seoses avaldaja majandusliku olukorraga. Sellises situatsioonis saab avaldaja majandustegevus jätkuda vaid saneerimisabinõude kasutuselevõtmisel. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel järgneks tõenäoliselt avaldaja pankrotistumine. Majandusseisu eelnevaks parandamiseks on avaldaja rakendanud erinevaid meetmeid: sh võõrandanud talle kuuluvat likviidsemat vara eesmärgiga tasuda intressikohustusi krediidiasutuste ees ning muid jooksvaid kohustusi, et leevendada likviidsuskriisi ning ajutisi makseraskusi (võõrandas xxxx ja xxxx kinnisasjad; avaldaja proovis võõrandada ka xxxx kinnisasja (on leidnud ostuhuvilisi, kuid kinnisasi on müümata kuna DNB Pank ASi arvates on müügihind liiga madal, kinnistu võõrandamise osas läbirääkimised pangaga jätkuvad; avaldaja on teinud kõik endast oleneva, et jätkata xxxx/xxxx objekti ehitusega, ehitustegevus käib, sellele kuluvad avaldaja likviidsed vahendid, valmisehitatult õnnestub kinnisasja lihtsamalt ja kasumlikumalt realiseerida kui pooleliolevalt; xxxx/ xxxx ehituse finantseerimiseks tekkis samuti pankadelt laenu saamiseks raskusi, Nordea Panga finantseerimistingimuste täitmiseks asutas avaldaja 2012. a lõpus tütarühingu, millisele võõrandas objekti, avaldaja sai pangalt laenu xxxx/ xxxxehituseks, objekti lõpuni ehitamise ja/või müümise korral loodab avaldaja saada tagasi tema poolt ehitusse antud raha; osaliselt on saadud laenu võimalik kasutada xxxx/xxxx ehituseks; avaldaja on otsinud kaasinvestoreid, xxxx/ xxxx osas on kokkulepe sõlmitud ja perspektiivis on ehitus 2-3 kuu jooksul lõpetada; ka xxxx/9 objektide osas on võimalik investor leitud ja peetakse läbirääkimisi. Saneerimiaabinõudena on nähtud ette nõuete ümberkujundamine (avaldaja võlakohustuste ajatamise ja vähendamise teel, et vältida likviidsuskriisi süvenemist ja sellest tulenevat võimalikku maksejõuetust); projektide edasi arendamine, lõpuni ehitamine ja kinnisvara müük

(prioriteetideks on xxxx/xxxx, xxxx/xxxx ja xxxx/xxxx projektid, kuna nende õnnestumise korral on võimalik saneerimiskava täita). Saneerimiskava osa „Detailne tegevuskava“ (p-d 4271) hõlmab tegevusplaani kinnistute ( xxxx, xxxx/xxxx, xxxx/xxxx, xxxx, xxxx/xxxx, xxxx kinnistut/, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, xxxx) kaupa. Ka on ettenähtud emaettevõtja poolt vahendite kaasamine (p-d 72-75), võlgade sissenõudmine (p 76), dividendide maksmise keeld (p 77). Saneerimise eesmärgi saavutamiseks on kavandatud nõuete ümberkujundamise kaudu nõuete vähendamine ja ajatamine. Vastavalt SanS § 21 lg-le 2 nähakse kavaga ette võlausaldajate nõuete rahuldamine kahes rühmas: 18.05.2016 seisuga (saneerimismenetluse algatamine) pandiga tagatud nõuded ja tagamata nõuded. Võlausaldajate grupeerimise aluseks on, et üks rühm hõlmaks sarnaste õigustega võlausaldajad (sarnaste võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte). Tagatud nõuded rahuldatakse tagatise realiseerimise läbi saadu ulatuses; kui tulem ei kata kogu nõuet rahuldatakse tagatise realiseerimisjärgne nõue põhinõude osas 65% ulatuses, kõrvalnõudeid ei vähendata; ümberkujundatud nõuetelt arvestatakse intressi aastas 3%+EURIBOR, ümberkujundatud nõuetelt saneerimiskava kehtimise ajal viivist ei arvestata). Kõik pandiga tagatud nõuded rahuldatakse hiljemalt 31.08.2017. Tagamata põhinõuet vähendatakse saneerimiskava alusel 35% ulatuses. Kõrvalnõuded vähendatakse 100% ulatuses ehk 0-ni. Ümberkujundatud nõuetelt ei arvestata intressi ega viivist ka saneerimiskava kehtimise ajal. Kõrvalnõuded vähendatakse 0-ni, et tagada põhinõuete võimalikult maksimaalne täitmine ning võlausaldajate võrdne kohtlemine. Kavandatud on võlakohustuste põhiosa maksete puhkus kõikidele võlausaldajatele, v. a tagatud nõuetega võlausaldajad, kuni 31.03.2017. Põhiosade maksete puhkus on vajalik, et säilitada avaldaja likviidsus ja maksevõime jooksvate kohustuste täitmiseks ning hüpoteegiga tagatud nõuete teenindamiseks. Tagamata nõuded kuuluvad täitmisele kuue võrdse osamaksega perioodil 2017-2019 järgnevalt: I osamakse tähtaeg 31.03.2017, II osamakse tähtaeg 30.09.2017, III osamakse tähtaeg 31.03.2018, IV osamakse tähtaeg 30.09.2018, V osamakse tähtaeg 31.03.2019 ja VI osamakse tähtaeg 30.09.2019. Arvestada tuleb, et tegemist on konservatiivse hinnanguga ning on võimalus, et nõuded rahuldatakse kiiremini. Tagamata nõuete osas on nõudeid, mida avaldaja ei tunnista ja mille üle käib kohtuvaidlus (XxxxAS - Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi 2-16-491, XxxxOÜ - Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi 2-16-2426 /menetlus peatatud kuni käesolevas asjas lähendi jõustumiseni/, xxxx OÜ – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu menetluses, xxxx AS Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi 2-16-8166). Nimetatud nõuete täpne suurus ei ole teada, see selgub menetluse lõppemisel kohtulahendist. Nimetatud nõudeid on saneerimiskavas käsitletud tingimuslike nõuetena, mille suuruseks on võetud iga võlausaldaja arvates temal avaldaja vastu oleva ning kohtumenetluses esitatud nõude suurus ning tingimus saabub/jääb saabumata kohtumenetluse lõppemisel jõustunud lahendiga. Kuni menetluse lõppemiseni jõustunud lahendiga võlausaldajale väljamakseid ei tehta. Küll aga deponeeritakse kohtuvaidluses esitatud nõudesumma. Pärast menetluse lõppemist jõustunud kohtulahendiga maksab saneerimisnõustaja välja jõustunud lahendiga määratud summa 7 tööpäeva jooksul. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kujundada kohtumenetluses olevaid nõudeid ümber tingimuslike nõuetena, palub avaldaja käsitleda neid nõuetena, mida ei kujundata saneerimiskavaga ümber. Saneerimiskava allkirjastas avaldaja volitatud esindaja ja see on saneerimiskavva märgitu kohaselt koostatud avaldaja juhtkonna poolt koostöös saneerimisnõustajaga. Saneerimisnõustaja arvamus saneerimiskava kohta Kohtu poolt nimetatud saneerimisnõustaja on esitanud saneerimiskava kohta kirjaliku arvamuse. Arvamuse kohaselt saatis saneerimisnõustaja avaldaja võlausaldajatele saneerimisteated, milles palus nõude summaga mittenõustumise korral märkida, mis osas võlausaldaja nõudega ei nõustu ja esitada vastavad tõendid; saneerimiskava saadeti kavaga hõlmatud võlausaldajatele tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks, võlausaldajatele saadeti ka saneerimisteade ja üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks ning hääletussedel. Saneerimiskava

vastuvõtmiseks koosolekut ei peetud, hääletamine toimus koosolekut pidamata vastavalt SanS § 24 lg 1 (saneerimiskava teates ja üleskutses selgitati hääletamise tingimusi, sh hääletamata jätmise tagajärgi). Seisukoha esitamata jätmisel loeti, et võlausaldaja hääletab kava poolt. Saneerimiskavaga hõlmati 61 võlausaldajat; 2 võlausaldaja nõue on pandiga tagatud (I rühm), võlausaldajaid, kelle nõue on tagamata, on 59 (II rühm). Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vaja ühe I rühma võlausaldaja poolthäält. I rühma kõik võlausaldajad hääletasid saneerimiskava poolt. II rühma võlausaldajatelt olnuks vaja 30 poolthäält. Saneerimiskava poolt hääletas 51 võlausaldajat. Saneerimiskava koostamisel ja prognooside kujundamisel arvestati ettevõtja prognoose ja tegevusala (kinnisvara arendus ja müük, rentimine) spetsiifikat ning väljakujunenud tava. Saneerimiskava annab ülevaate avaldaja tänasest majanduslikust olukorrast, saneerimise vajaduse tekkimise põhjustest, rakendatavatest saneerimisabinõudest ja saneerimismenetlusest ning tuleviku väljavaadetest. Kavas märgitud abinõud ja tegevused võimaldavad avaldajal toime tulla tekkinud makseraskustega ja taastada ettevõtte igapäevane majandustegevus. Saneerimisnõustaja seisukoha kohaselt on võlausaldajate nimekiri tõendatud ja õiguspärane. Saneerimiskava on välja töötatud selgelt ja detailselt ning annab täielikku ülevaate saneerimismenetluse jooksul tehtavatest toimingutest ja võimalikest alternatiividest. Saneerimiskava vastab SanS-le ja Riigikohtu praktikale (3-2-1-25-11, p-d 37, 39). Saneerimisnõustaja hinnangul on avaldaja saneerimine tõenäoline, saneerimiskava täitmine realistlik ja realiseeritav. Nõuded, mida ümber kujundatakse, on tõendatud ja õiguspärased. Tegemist on olulise ettevõtjaga. Saneerimisnõustajat on informeeritud muudatustest saneerimiskavas. Võlausaldajate AS DNB Pank ja xxxx nõuded ei ole kavaga hõlmatud. Tingimuslik ei ole AB xxxx nõue. AB xxxx nõue on saneerimiskavaga hõlmatud põhinõude summas 51 516,84 eurot ja kõrvalnõue (viivis) 4057,76 eurot. Saneerimisnõustaja ja avaldaja vahel on saavutatud kokkulepe saneerimisnõustaja tasu osas. XxxxAS avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks Võlausaldaja XxxxAS esitas 28.07.2016 kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneerimiskava ei vasta seaduse nõuetele ja selle koostamisel on rikutud seadust. - SanS § 12 lg-st 1 tuleneva teavitamiskohustuse tähtaegselt täitmata jätmisega on oluliselt rikutud võlausaldajate õigusi saneerimismenetluses (sh õigust olla tähtaegselt informeeritud saneerimismenetlusest). - SanS § 16 lg 3 p-ga 4 on vastuolus saneerimisnõustaja seisukoht, et saneerimisnõustaja ei ole kohustatud võlausaldajaid kava vastuvõtmisest või vastu võtmata jätmisest informeerima. - Saneerimiskava vastuvõtmise tulemustega (sh hääletamisprotokolliga) tutvumine on oluline, et võlausaldajal oleks võimalik hinnata, kas tema õigusi on rikutud saneerimismenetluse käigus ning koheldud oluliselt halvemini teiste võlausaldajatega võrreldes. Saneerimisnõustaja tegevus rikub otseselt võlausaldaja õigusi ja huve saneerimiskava koostamise ja vastuvõtmise menetluses (SanS §26 p 2, 3). - SanS § 13 lg 1, 2 – kui võlausaldaja ei nõustu saneerimisteates esitatud andmetega nõude kohta ning kui saneerimisnõustaja ei nõustu võlausaldaja võlausaldaja seisukohaga nõude osas, peab ta esitama nõude kohtule otsustamiseks. Saneerimisnõustaja ei ole võlausaldajale avaldanud, et ta nõustuks võlausaldaja seisukohaga nõude osas ning puuduvad andmed kohtu poole pöördumisest nõude üle otsustamiseks. Võlausaldaja ei saa aru, millises suuruses tema nõue saneerimiskavaga hõlmatud on. - SanS § 20 lg 1 kohaselt peab saneerimiskava koostama ettevõtja nimel saneerimisnõustaja. Võlausaldaja sai Urve Lihtmaa (võlausaldajale tundmatu isik) allkirjaga saneerimiskava. Seda nõuet ei kõrvalda märge, et saneerimiskava on koostatud koostöös saneerimisnõustajaga ja on saadetud saneerimisnõustaja e-post aadressilt.

-

-

-

-

Üleskutses on saneerimisnõustaja märkinud, et seisukoha esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja hääletab kava poolt. See ei põhine seadusel ja on selgelt eksitav. Võlausaldaja ei saa SanS § 26 lg-test 2 ja 3 tulenevaid õigusi realiseerida. Võlausaldaja pole hääletamise tulemusi saanud. Kui saneerimisnõustaja loeb hääletamata jätmise poolthääleks kavale, on hääletamistulemused väljaselgitatud ebaõigesti. Kuna võlausaldajal andmed hääletamistulemuste kohta puuduvad ning arvestades SanS § 26 (võlausaldaja saab avalduse kava kinnitamata jätmiseks esitada üksnes kuni saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja (27.07.2016) jooksul, oli võlausaldaja sunnitud avalduse kava kinnitamata jätmiseks kohtule esitama teadmata, kas selleks on sisulist vajadust ja põhjust. Saneerimiskavas ei ole andmeid võlausaldajate ega nende nõuete suuruse kohta. Saneerimiskava ei sisalda isegi koondandmeid kõigi võlausaldajate kohta. Selline andmete varjamine on vastuolus saneerimismenetluse olemusega Osade võlausaldajate nõuded on saneerimiskavas kajastatud tingimuslikena, SanS § 12 ja § 13 seda ei võimalda. SanS § 28 lg 5 p-st 3 tulenevalt peab kava olema koostatud konservatiivsel põhimõttel. Kuna kava sisaldab tingimuslikke nõudeid, on kava seadusega vastuolus. SanS § 21 lg 1 p-de 2, 4 rikkumiseks on konkreetse analüüsi ja arvestusliku ülevaade prognoositavatest rahavoogudest puudumine, mis üldse võimaldaks hinnata saneerimise edutõenäosust. Kava sisaldab vaid deklaratiivseid üldsõnalisi väiteid ja kirjeldusi.

Avaldaja esitas 01.08.2016 kohtule seisukoha XxxxASi avalduse kohta. Avaldus tuleb jätta läbi vaatamata – SanS § 26 koosmõjus § 10 lg 2 p 3. Avaldus tulnuks esitada hiljemalt 27.07.2016. XxxxAS esitas avalduse 28.07.2016. SanS § 26 näeb ette õiguse esitada saneerimiskava kinnitamata jätmise avalduse, kui võlausaldaja õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud vi teda koheldakse saneerimiskava alusel oluliselt halvemini võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. Sisulised vastuväited võlausaldaja avaldusele on järgmised: - Saneerimisnõustaja ei viivitanud saneerimismenetluse algatamisest ja nõuete suurusest teavitamisega (SanS § 12 lg 1). Saneerimisnõustaja ei rikkunud avaldajale 17.06.2016 saneerimisteate saatmisega tema õigusi ega huve. Seda tõendab XxxxASi poolt juba 30.06.2016 vastuväide tema nõude tingimuslikuna käsitlemisele. - XxxxAS eksitab kohut esitades faktilisi asjaolusid valikuliselt ja moonutades seeläbi tegelikkust. XxxxAS 28.07.2016 avalduse lisast 5 nähtub, et ta küsis 21.07.2016 saneerimisnõustajalt kas saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud. Saneerimisnõustaja selgitas, et kohus pikendas kava esitamise tähtaega kuni 26.07.2016. Seega ei saanud saneerimisnõustaja anda XxxxASle informatsiooni 21.07.2016. Ebaõige on, et saneerimisnõustaja peab andma võlausaldajatele teavet saneerimiskava vastuvõtmise kohta, kuna sellest sõltuks avalduse esitamine kava kinnitamata jätmiseks. Saneerimiskava kinnitamata jätmise avalduse esitamise eelduseks ei ole saneerimiskava vastuvõtmine (SanS § 30). SanS § 16 lg 3 p 4 kohaselt annab saneerimisnõustaja võlausaldajale mõistliku aja jooksul pärast taotluse saamist teavet saneerimiskava koostamise kohta, mitte aga kava vastuvõtmise ja hääletustulemuste kohta. - Arvestades saneerimiskava esitamise tähtaega 26.07.2016 (õige 27.07.2016), koostati hääletusprotokoll alles 26.07.2016. Saneerimisnõustaja ei saanud anda XxxxASle 21.07.2016 protokolli ja hääletamistulemusi edastada. Arvestades protokollis sisalduvaid andmeid, ei võimalda see hinnata, kas XxxxASi õigusi on rikutud ning kas teda on koheldud teistega võrreldes oluliselt halvemini.

-

-

-

-

-

-

XxxxASi tingimusliku nõude suurusena on arvestatud tema enda poolt 30.06.2016 vastuväites öeldud nõude summat, millest pole vaja võlausaldajat eraldi teavitada. On kohtu otsustada, kas XxxxASi nõuet saab käsitleda tingimusliku nõudena saneerimiskavas kirjeldatud viisil kuni nõude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumiseni. Ebaõige ja seadusega vastuolus on seisukoht, et saneerimiskava peab koostama saneerimisnõustaja. Seda võib teha ka ettevõtja üksi. Praegusel juhul tegid seda saneerimisnõustaja ja ettevõtja koostöös. Lisaks on saneerimisnõustaja esitanud kava juurde oma arvamuse, kus see on kirjas. Allkirjastas saneerimiskava avaldaja volitatud esindaja U. Lihtmaa, volikiri on kohtule edastatud saneerimiskava kinnitamise avalduse lisana. SanS ei sätesta, et seisukoha esitamata jätmisel ei või lugeda seisukoha esitamata jätnud võlausaldajat kava poolt hääletanuks. Sellisest korrast teavitas saneerimisnõustaja kõiki võlausaldajaid üleskutses hääletada saneerimiskava üle. XxxxAS esitas kavale vastuhääle. Saneerimiskava oleks vastu võetud ka juhul, kui arvesse oleks võetud üksnes sõnaselgelt pooltehääle andnud võlausaldajate hääled. Seega on saneerimiskava võlausaldajate poolt igal juhul vastu võetud. Saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks ei ole ka asjaolu, et saneerimiskava projektile ei lisatud võlausaldajate nimekirja. Sellist kohustust SanS-st ei tulene ning XxxxAS sellist nimekirja ei küsinud. XxxxAS õigusi ega huve ei mõjuta teiste võlausaldajate nõuded, nende suurus ega pandiga tagatus. Nõuete olemasolu, suurust ja tagatust kontrollib saneerimisnõustaja (SanS § 16 lg 3 p-d 6,7) ning kohus kontrollib, et hääletamisel ei oleks rikutud võlausaldajate õigusi ega kedagi ei koheldaks ebavõrdselt (SanS § 28 lg 2 p 5). SanS ei keela saneerimiskavas võlausaldajate nõudeid tingimuslikena. Tingimuslikena käsitleti saneerimiskavas nõudeid, mille üle käib kohtuvaidlus enne saneerimismenetluse algatamist. Nende nõuete suurus selgub jõustunud kohtulahendist. Põhjendamatu on etteheide saneerimiskavas rahavoogude analüüsi, prognoosi ja selle põhjenduse puudumise ning saneerimiskava edutõenäosuse hindamise võimatuse kohta. SanS ei kohusta ettevõtjat lisama saneerimiskavasse ülevaadet prognoositavatest rahavoogudest. Sellele vaatamata sisaldab saneerimiskava (p 2.3.2) kinnisvaraobjektide kaupa detailse tegevuskava ja prognoosi objektist ettevõtjale laekuda võiva raha ja selle kasutamise kohta. Esitatud on ka objektide lõpuni ehitamiseks vajalikud prognoositavad kulutused.

Saneerimisnõustaja esitas kirjaliku seisukoha XxxxASi avalduse kohta 15.08.2016. Avaldus kava kinnitamata jätmiseks tuleb jätta läbi vaatamata kuna ei ole esitatud tähtaegselt. Peale selle on avaldus põhistamata. SanS § 26 alusel võis võlausaldaja (XxxxAS) vaidlustada saneerimiskava vastuvõtmise, selleks on sätestatud 4 eeldust (avalduse tähtaegne esitamine, kava vastu hääletamine, oluline õiguste rikkumine kava koostamise või vastuvõtmise käigus ja teiste samasse gruppi kuuluvate võlausaldajatega võrreldes oluliselt halvemini kohtlemine). XxxxAS on avalduses viidanud saneerimiskava seadusele mittevastamisele, kuid mitte põhjendusi oma õiguste rikkumise kohta saneerimiskava koostamisel või vastuvõtmisel. Võlausaldaja ise on märkinud oma avalduses, et oli sunnitud avalduse põhjendused esitama teadmata, kas selleks on vajadust ja põhjust. Seega on avaldus esitatud nn igaks juhuks. Avalduse põhjendused ja etteheited on väärad, alusetud ja kohut eksitavad. Saneerimisnõustaja täitis oma seadusest tulenevaid ülesandeid kooskõlas SanS-s sätestatuga, sh võlausaldajate teavitamisel ja informatsiooni edastamisel (§ 12). Kõik teated võlausaldajatele edastati selliselt, et neile jäi seaduses sätestatud periood seisukohtade esitamiseks. XxxxASi esindaja esitas seisukoha 30.06.2016, s o 1 päev enne vastamise tähtaega. XxxxASi ja ettevõtja vahel on kohtuvaidlus (2-16-491). Menetlus ei ole lõppenud. SanS §-st 16 lähtuvalt saneerimisnõustaja kontrollis kõiki nõudeid ja nende aluseks olevaid dokumente, mille tulemusel

kõrvaldati koostöös ettevõtjaga ebatäpsusi juba enne teadete väljasaatmist, et vältida põhjendamatuid vaidlusi nõuete suuruste üle. Tegelikkusel ei põhine väide teabe mitteandmise kohta. Et saneerimisnõustaja on vastanud ja edastanud olemasolevat ja võimalikku teavet saneerimismenetluse kohta nähtuv võlausaldaja enda poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest. XxxxAS ei ole selgitanud, milles seisneb konkreetse etteheite puhul tema õiguste ja huvide oluline rikkumine, millest tulenevalt tuleks jätta saneerimiskava kinnitamata. 21.07.2016 teabenõude alusel ei olnud võimalik XxxxASile hääletusprotokolli edastada, milline teave XxxxASile edastati. SanS p 2 kohaselt võlausaldaja hääletusprotokolli vaidlustada ei saa. Kõik seadusest tulenevad dokumendid ja teave XxxxASile edastati. Arusaamatuks jääb XxxxAS põhjendus SanS § 13 alusel avalduse esitamata jätmisega seoses tulenevalt tema etteheitest SanS-s sätestatust ning XxxxAS käitumisest saneerimismenetluse jooksul. XxxxAS esitas saneerimisnõustajale avalduse nõudega mittenõustumise kohta, millega ettevõtja ja saneerimisnõustaja nõustusid, saneerimisnõustajal puudus kohustus edastada SanS § 13 alusel avaldust kohtule ja teateid võlausaldajale selle kohta, et ta nõustub võlausaldaja poolt esitatud andmetega. Vaidlus võlausaldaja poolt esitatud andmete osas puudub. Võlausaldaja ei palunud volikirja väljastamist saneerimismenetluse jooksul. XxxxAS etteheites märgitud asjaolusid kontrollib kohus SanS § 28 alusel, mh seda, kas saneerimiskava on allkirjastatud selleks õigustatud isiku poolt. Saneerimisnõustajal puudub kohustus võlausaldajale saadetava saneerimiskava projekti allkirjastamiseks (SanS § 20 lg 3). Saneerimisnõustaja ülesanne on abistada ettevõtjat saneerimiskava koostamisel (SanS 16 lg 3 p 3). Arvestades, et saneerimisnõustaja peab andma arvamuse ja põhjendatud hinnangud saneerimiskava projekti osas (SanS § 27), tekiks olukord, kus saneerimisnõustaja arvustab iseenda tööd juhul, kui saneerimiskava peaks koostama saneerimisnõustaja. XxxxAS esitas tähtaegselt oma vastuhääle. SanS § 13 lg-st 1 ja § 26 p-st 1 ning SanS põhimõtetest tuleneb võlausaldajate nn passiivsuse võrdsustamine kava poolt hääletamisega. SanS ei nõua võlausaldajate nimekirja ja detailsete andmete kajastamist saneerimiskava projektis (§ 21). Kohtule on esitatud kõigi ettevõtja saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nimekiri, mille kohus saab lisada saneerimiskava kinnitavasse kohtumäärusesse (nt asjas 2-16-1195 19.07.2016 tehtud määrus). Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule andmed võlausaldajate nõuete kohta hääletusprotokollis vastavalt SanS § 28 lg-le 1. Võlausaldajate nõuete kajastamine tingimuslikena on asjakohane ja õiguspärane. See on ka kõigi võlausaldajate huvides ning vajalik korrektsete arvestuste tegemiseks arvestades seda, et on käimas kohtuvaidlused. SanS selleks piiranguid ette ei näe. Kui kohus leiab, et XxxxAS nõuet ei ole võimalik saneerimiskavaga hõlmata tingimuslikuna, tuleb XxxxAS nõue saneerimiskavast välja jätta. Saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks ei saa olla väide, et saneerimiskava ei saa olla täitedokument, kuna selles ei ole võlausaldajate nimekirja. SanS § 45 lg 5 kohaselt on kohtu kinnitatud saneerimiskava täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks kohtumäärus. Saneerimiskava kinnitavasse määrusesse on võimalik lisade võlausaldajate nimekiri. SanS § 21 lg 1 p-des 2ja 4 nimetatu on kajastatud saneerimiskava II ja IV peatükis. Saneerimisnõustaja palub jätta XxxxASi avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Saneerimisseaduse (SanS) § 28 lg 2 p 4 järgi kontrollib kohus saneerimiskava kinnitamisel, kas saneerimiskava vastab SanS § 21 sätestatud nõuetele. SanS § 28 lg 5 sätestab juhud, mille olemasolul jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse. Võlausaldaja XxxxAS esitas kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks põhjusel, et saneerimiskava ei vasta seaduse nõuetele ning saneerimiskava koostamisel on oluliselt rikutud seadust (SanS § 28 lg 5 p 4). Kohus kuulas XxxxASi ja XxxxASi ning saneerimisnõustaja ära 15.08.2016.

XxxxAS võlausaldajana esitas kohtule avalduse avaldaja saneerimiskava kinnitamata jätmiseks 28.07.2016. SanS § 26 kohaselt võib võlausaldaja esitada kohtule SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui esinevad viidatud sättes märgitud 3 eeldust. § 10 lg 2 p 3 alusel on avalduse esitamise tähtajaks saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg. Saneerimiskava tuli kohtule kinnitamiseks esitada ja esitati 27.07.2016. Seega esitas XxxxAS kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks seaduses sätestatud tähtaga rikkudes ja kohus jätab avalduse läbi vaatamata. Saneerimisnõustaja esitas kohtule kinnitamiseks saneerimiskava koos selgitusega, saneerimiskava allakirjutanud xxxx volikirjaga, võlausaldajate nimekirjaga, saneerimisnõustaja arvamusega saneerimiskava kohta, tegevuse ja kulutuste aruandega, saneerimisnõustaja poolt võlausaldajate jaoks koostatud dokumentidega (hääletusprotokoll, saneerimisteade, saneerimisteate edastamise e-kirjad, hääletussedelid, saneerimiskava teade ja üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks). Kohus kinnitab saneerimiskava arvestades saneerimise tõenäosust (ettevõtja majanduslikku olukorda on kohtu arvates võimalik parandada saneerimiskavas märgitud abinõude rakendamisega); seda, et võlausaldajate enamus on saneerimise poolt; alternatiiv saneerimisele oleks tõenäoliselt ettevõtja pankrot, mille tagajärjed võlausaldajatele oleksid negatiivsemad kui saneerimise tagajärjed. Saneerimisperiood on mõistlik, ei ole ülemäära pikk (kuni 30.09.2019). SanS § 21 lg 1 sätestatu kohaselt peab saneerimiskavas muuhulgas sisalduma ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse (p 1); ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist (p 2); saneerimiskava täitmise tähtaeg (p 3); rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus (p 4); saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale ( 5). § 21 lg 2 järgi võib saneerimiskava ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas. Kohtule esitatud saneerimiskava sisaldab §-s 21 nõutut. Saneerimiskava (I kd lk 80-98) punktis I esitatud ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus ja saneerimise vajaduse tekkimise põhjused, punktis II rakendatavad saneerimisabinõud, sh kasutatavate saneerimisabinõude kirjeldus (alapunkt 2.3) ja nõuete ümberkujundamine, grupeerimine (alapunkt 2.4), punktis III saneerimiskava täitmise tähtaeg, punktis IV prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist. Puudub vaid kava mõju töötajatele, kuid kava sisaldab teavet (punkt V), et ettevõttel töötajaid ei ole, teenust osutatakse teenuslepingute alusel. Selgituse saneerimiskava juurde on andnud ettevõtte juhatuse liige ning arvamuse saneerimisnõustaja. SanS § 20 lg 1 järgi pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimiskava ettevõtja nimel saneerimisnõustaja. Samas SanS § 16 lg 3 p 3 sätestab saneerimisnõustaja ülesandena ettevõtja abistamise saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga. Seega ei välista seadus saneerimiskava koostamist ettevõtja enda poolt saneerimisnõustaja abil. SanS § 20 lg 2 sõnastusest tulenevalt on võimalik saneerimiskava koostamine ka enne saneerimismenetluse algatamist. Sel ajal ettevõttele aga saneerimisnõustajat veel määratud ei ole, mistõttu saneerimiskava ei saaks saneerimisnõustaja koostada. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas (4.ptk) märgitu kohaselt tuleneb § 20 lõikest 1 viide sellele, et ettevõtja võib saneerimiskava koostada enne või pärast saneerimismenetluse algatamist ning § 27 selgitusest, et saneerimiskava ei pea koostama saneerimisnõustaja. Seega ei muuda saneerimiskava seadusevastaseks asjaolu, et selle allkirjastas ettevõtja poolt volitatud isik. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, et saneerimiskava on koostatud saneerimisnõustaja osavõtul ning saneerimisnõustaja on andnud kava kohta arvamuse (SanS § 27; I kd lk 106-112). Kohtule koos saneerimiskavaga esitatud hääletusprotokoll vastab SanS § 25 lg 2 nõuetele (hääletamine toimus koosolekut pidamata).

Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamist reguleerib SanS § 28, mille lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kohus kontrollis SanS § 28 lg 2 p-des 1-5 nimetatut, vastavad tõendid on kohtule esitatud koos saneerimiskavaga. Rikkumisi kohus ei tuvastanud. Avaldaja saneerimine on tema majandusseisu arvestades tõenäoline; avaldaja ei ole maksejõuetu; kuigi avaldaja ei ole oluline tööandja, on ta oluline ettevõtja SanS § 27 lg 1 p 3 tähenduses. Kohtul puudub alus kahelda saneerimisnõustaja poolt saneerimiskava kohta antud arvamuses (saneerimisnõustaja oli kava koostamise juures ja oskab põhjendada kava tugevusi ja esile tuua nõrkusi). Ettevõtte saneerimine on tõenäoline, kava tähtaeg on mõistlik. Kohus peab õigeks nõuete, mille üle käib kohtuvaidlus, tingimuslike nõuetena arvestamist. Kuna nende nõuete olemasolu ja suurus selguvad eraldi kohtuvaidluses, ei oleks põhjendatud jätta nõuded saneerimismenetluses arvestamata ning määrata nõuete suurus enne, kui see selgub vastavas asjas jõustunud kohtulahendist. Kohus ei nõustu seisukohaga, et võlausaldajad, kes jätsid seisukoha esitamata, loeti saneerimiskava kohta poolthääle andnuks. See aga ei muuda asjaolu, et saneerimiskava poolt andnud võlausaldajate häälte arvuga võeti saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu. Vastavalt SanS §-le 14 on ettevõtjal kaasaaitamiskohustus, mille kohaselt peab ettevõtja andma kohtule ja saneerimisnõustajale teavet, mida nad vajavad seoses saneerimismenetlusega (lg 1); osutama saneerimisnõustajale abi tema ülesannete täitmisel (lg 2). Kui ettevõtja nimetatud kohustusi ei täida, lõpetab kohus saneerimismenetluse (§ 14 lg 3). Saneerimisnõustaja kulutused Aruande (I kd lk 113-114) kohaselt on saneerimisnõustaja teinud toiminguid perioodil 18.05.2016-27.07.2016 (analüüsinud saneerimisavaldust lisadega, suhelnud ettevõtte juhtkonna ja esindajatega mh saneerimismenetluse läbiviimise kavandamiseks, edastanud saneerimisteated võlausaldajatele, analüüsinud võlausaldajate tagasisidet, edastanud selle ettevõttele, vastanud võlausaldajate küsimustele, koostanud saneerimiskava, pidanud nõupidamisi ettevõtte juhtkonnaga, koostanud saneerimiskava teate, üleskutse ja hääletussedeli ning saatnud need võlausaldajatele e-kirjadega, süstematiseerinud hääletustulemused, kontrollinud volitused, analüüsinud hääletustulemused, ettevalmistanud saneerimiskava hääletusprotokolli, täiendanud seda jooksvalt ja vormistanud lõplikult, komplekteerinud saneerimiskava lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud arvamuse. SanS § 18 lg-te 2, 3, 4 ning Justiitsministri 09.01.2009 määruse nr 1 § 2, 4, 5 alusel leppisid avaldaja ja saneerimisnõustaja kokku saneerimisnõustaja tasus 18.05.-27.07.2016 perioodi eest 4000 eurot+käibemaks 800 eurot, kokku 4800 eurot. Nimetatud summa on avaldaja tasunud deposiiti. Lisaks leppisid saneerimisnõustaja ja avaldaja kokku saneerimiskava täitmise järelevalve tasus 1500 eurot+käibemaks 300 eurot, kokku 1800 eurot kuus saneerimiskava kinnitamisest kuni 30.09.2010. Tasu makstakse igakuiste maksetena kuu 10ndaks kuupäevaks. Kulude hüvitamist saneerimisnõustaja ei nõua. Saneerimisnõustaja palub kanda tasu OÜ Haldur arvelduskontole . SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Kohtu arvates on saneerimisnõustaja tasu suurus põhjendatud ja vastab tehtud toimingutele. Saneerimisnõustajale kuulub väljamaksmisele avaldaja poolt deposiiti tasutud 4800 eurot (sh käibemaks, I kd lk 54). alates 24.augustist 2016 kuni 30.09.2019 peab avaldaja saneerimisnõustajale maksma iga kuu 10ndaks kuupäevaks tasu 1800 eurot (sh käibemaks) saneerimisnõustaja ülesannete täitmise eest. Saneerimisnõustaja ülesanneteks alates 25.08.2016 on avaldaja nõustamine, et kaitsta võlausaldajate huve, esitada kohtule ja võlausaldajatele aruandeid kohtu määratud tähtaegadeks ja teha muid Saneerimismenetluse eesmärgiga kooskõlas olevaid ja SanS-st tulenevaid toiminguid. Igakuise tasu suurus 1800 eurot kuus on kohtu arvates

põhjendatud. Saneerimisnõustaja tasu tuleb kanda OÜ Haldur, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb, arvelduskontole .

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.