2-14-10190/86 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Hageja esitas hagi Tempare OÜ ja Tempera OÜ vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks. 22.09.2017 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja kostja Tempare OÜ pankroti. 20.10.2017 määrusega (III kd lk 196) jättis kohus läbi vaatamata hageja poolt Tempare OÜ vastu esitatud hagi seoses viimase pankrotiga. Seega lahendab kohus käesoleva kohtuotsusega hageja poolt Tempera OÜ vastu esitatud hagi. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Piscor OÜ-ga 01.02.2011 töövõtulepingu, mille p 3.1 kohaselt kohustus hageja peatöövõtu korras ehitama korduvveekasutusega kalakasvatushoone ja süsteemid xxx. Ehitamiseks sõlmis hageja alltöövõtulepingud. Betoonitööde tegemiseks sõlmis hageja alltöövõtulepingu xxx OÜ-ga, kes omakorda sõlmis alltöövõtulepingu Tempare OÜ-ga (pankrotis). Tempare OÜ (pankrotis) lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ei lõpetanud töid tähtaegselt. Valminud töödes esines olulisi puuduseid, mida Tempare OÜ (pankrotis) ei kõrvaldanud. Hageja kahju on puuduste parandamise maksumus. Tempare OÜ (pankrotis) keeldus töid parandamast. Hageja taotles Tempare OÜ-lt (pankrotis) ja Tempera OÜ-lt solidaarselt kahjuhüvitise väljamõistmist 70 800 euro suuruses ja viivise väljamõistmist 8448,28 euro suuruses ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS §-s 113 ja §-s 94 sätestatud määras. Hagiavalduses leidis hageja, et Tempera OÜ vastutab Tempare OÜ-ga (pankrotis) solidaarselt VÕS § 183 lg 1 esimese lause alusel. Tempare OÜ (pankrotis) on ehitustöödega tegutseva ettevõtte üle andnud Tempera OÜ-le - toimus ettevõtte varjatud üleminek VÕS § 180 lg 1 tähenduses, mille ainsaks eesmärgiks oli vabaneda Tempera OÜ-l lasuvatest kohustustest viies sisuline äritegevus üle uude samade isikutega seotud ja samal tegevusalal tegutsevasse äriühingusse (3-2-1-20-11, p 11). Tempare OÜ (pankrotis) ja Tempera OÜ ainuosanik on M M, kattuvad sisuliselt juhtimist korraldavad isikud, mõlemas äriühingus on võtmeisikuteks M M ja A K; ärinimed on peaaegu identsed, kontaktandmed samad; Tempera OÜ asutati 12.09.2012, so üks päev pärast lepingu ülesütlemisavalduse koos kahju hüvitamise nõudega esitamist hageja poolt Tempare OÜ-le (pankrotis); tegevusala - elamute ja mitteluhoonete ehitus, täpsemalt betoonitööd on sama; Tempera OÜ on end määratlenud avalikult Tempare OÜ (pankrotis) õigusjärglasena. 06.08.2018 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 alusel ja taotluse asja arutamise uuendamiseks. 02.08.2018 kohtuistungile ei lubanud kohus hageja nõustajana Kaido Kt, mistõttu jäid mitmed hageja seisukohad esitamata, kuna hageja seaduslik esindaja ei olnud vaidluse detailidega kursis. TsMS §-s 217 sätestatud isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada asjas esindajat või nõustajat. TsMS § 228 järgi võib nõustajaks olla tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, kes võib kohtuistungil esineda koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Kohus rikkus TsMS §-des 217 ja 228 sätestatud korda, mistõttu jäid hageja õigused kaitseta. See nähtub ka kohtuistungi protokollist, kus hageja seaduslik esindaja vastas küsimustele, et ta ei ole asjas kompetentne kuna ei ole kursis vaidluse sisuga. TsMS § 437 kohaselt võib kohus asja arutamise uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist kohus tuvastab menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada.

Kostja vastuväited Hagi rahuldamise välistab tsiviilasjas 2-13-2598 tuvastatu. Kõik hagi aluseks olevad asjaolud on selles asjas kontrollitud. Tulenevalt VÕS § 664 lg-st 3 ei saa tellija puudustele hiljem tugineda. Vaidlust ei ole, et tööd anti üle 18.05.2012. Hageja esimene pretensioon on ajast pärast tööde üleandmist ehk 11.09.2012-st. Pretensioonid esitas hageja pärast mõistlikku tähtaega. Hageja ei ole väitnud, et olid varjatud puudused, pretensiooni esitamise tähtaeg hakkab kulgema tööde üleandmisest. Tempare OÜ (pankrotis) ja kostja vahel ettevõtte üleminekut ei toimunud. Hageja on otsinud ettevõtete vahel sarnasusi (seotud füüsilised isikud, ärinimi, tegevusala), üleminek ei põhine sarnasuste väljatoomisel vaid majandusüksuse üleminekul. Hageja ei ole määratlenud, milline varakogum moodustab tema arvates ettevõtte, mille Tempare OÜ (pankrotis) kostjale andis (3-21-129-11, p 11). Lisaks on hageja jätnud tähelepanuta, et ettevõtte ülemineku oluliseks kriteeriumiks on majandusüksuse identiteedi säilimine. Seejuures ei väljenda identiteet ainult majandustegevuse sarnasust, vaid on seotud ka muude elementidega (personal, töö korraldus, tegevusmeetodid, kasutatavad töövahendid jne; 3-2-1-45-12, p 21). Isegi kui eeldada hageja viidatud asjaoludest ettevõtte võimalikku üleminekut, siis vähemalt juhtorganite ja järelikult ka töö korraldusliku poole pealt ei ole majandusüksuse identiteet säilinud. Juhatuse liikmed on erinevad, sellega on loogiliselt seotud töökorralduse erisus. See, et A K oli hagejaga sõlmitud töövõtulepingus kontaktisikuks, ei oma ettevõtte ülemineku kontekstis tähendust. Ettevõtetel on erinevad asukohad: Tempare OÜ-l (pankrotis) Tehnika 3, Saku alevik, kostjal Astangu 54-25, Tallinn. Tempare OÜ (pankrotis) ja kostja ärinime sarnasus tähtsust ei oma. Ärinime ei ole VÕS § 189 mõttes üle antud. Tähtsusetu on ka kostja asutamispäev. See, et kostja asutamispäev langes kokku Tempare OÜ-le (pankrotis) edastatud nõude dateerimise kuupäevaga, on juhuslik. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Arvestada tuleb, et Tempare OÜ (pankrotis) hinnang temale esitatud kahju- ja leppetrahvinõudele oli läbivalt see, et hageja ise soovis kunstlikult koostatud nõuete läbi vabaneda maksekohustuste täitmisest. Samale seisukohale asus Harju Maakohus (asjas 2-13-2598 tehtud kohtuotsuse lk 11 alt II lõigu viimane lause). Järelikult ei saa kostja asutamise ning kahju- ja leppetrahvinõude vahel olla mistahes seost. Tempare OÜ (pankrotis) ja kostja tegevusala on küll sarnane, kuid ainuüksi tegevusala sarnasusest ei saa järeldada ettevõtte üleminekut. Ebaõige on ka väide, et kostja on ennast määratlenud Tempare OÜ (pankrotis) õigusjärglasena läbi internetilehekülje hange.ee tehtud reklaamteksti. Tekstis on kirjas meeskonna koostöötamine 10 a, kuid ei ole ühtegi avaldust õigusjärgluse kohta. Lisaks ei ole konkreetselt viidatud, kes on 10 a koos töötanud. Õigusjärglusena ei kvalifitseeru ka kostja poolt hange.ee lehele kalakasvatuse piltide üles riputamine. Kalakasvatuses teostas betoonitöid ka xxx OÜ, hageja loogika järgi peaks kostja olema ka xxx OÜ õigusjärglane, mis on aga ometi vale. Hagis esitatud asjaoludel ei ole ettevõtte üleminek võimalik. Kostja arvates ei ole hageja vastuväide kohtu tegevusele põhjendatud. K. K (õige K) mittelubamine protsessi oli õiguslikult põhjendatud. K. K ei kvalifitseerunud nõustajana. TsMS § 228 järgne nõustaja institutsioon sarnaneb asjatundja institutsioonile, samas kui K. K soovis tegelikult olla menetlusosalise esindaja. K. Ke väited, et tema oleks nõustanud menetlusosalist, s. o juriidilist isikut eesti keele osas ning ehitusprojekti osas, on sisult arusaamatu. J. Sile tagati tõlk, kes „nõustas“ J. Sit eesti keele osas ning ehitusprojektiga kohtuvaidlus ei seondunudki. Vaidlus käis kahju tekitamise üle, s. o kas Tempare OÜ (pankrotis) rikkus töövõtulepingut ja tekitas kahju ning kui jah, siis, kas väidetav õigusjärglane, kostja, peaks selle eest vastutama. Seega poleks K. K saanud asjas midagi ega kedagi nõustada. Arusaamatu on hageja väide, et kohus jättis hageja ilma õigusest esindajale, sest J. S oli menetlusosalise esindaja. Asjaolu, et ta ei valmistanud end protsessiks ette ega teadnud asjast midagi, on kohtumenetluse võistlevuse printsiipi arvestades õiguslikult tähtsusetu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, esitatud tõenditega, jätab hagi rahuldamata.

Pärast Tempare OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist hageja Tempera OÜ vastu esitatud nõuet ei muutnud ega täpsustanud, mistõttu arvestades, et algselt oli hageja nõue esitatud 2 kostja vastu solidaarselt, menetleb kohus Tempera OÜ vastu nõuet hagiavalduses esitatud suuruses. Hageja nõuab kostjalt kahju, milleks on ebakvaliteetselt teostatud töös esinenud puuduste kõrvaldamise maksumus ehk otsene varaline kahju 60 000m eurot ja xxx OÜ-le leppetrahvi tasumise kohustusest tulenev otsene varaline kahju 10 800 eurot, kokku 70 800 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 8448,28 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni viivised VÕS § 113 ja §-s 94 sätestatud määras põhinõudelt. Kuivõrd kostja kanti äriühinguna registrisse 12.09.2012 ning kostja ei ole teinud 15.05.2012 üleantud töid hagejale, ei saa kostja vastutada tööde tegijana hagejale tekitatud kahju eest. 02.08.2018 kohtuistungil kinnitas asjas ekspertiisi teinud riiklikult tunnustatud ekspert H K, et ehitustööde päevikute järgi tegi tööd Tempare OÜ (pankrotis). Päevikus puuduvad andmed selle kohta, et töövõtjaks oleks kostja (protokolli lk 2, t lk 256 pöördel). Ehitustehnilise ekspertiisi aktis (III kd lk 5-119) nähtuvast saab järeldada vaid seda, et tööde tegijaks oli Tempare OÜ (pankrotis), mitte kostja. Ekspertiisi akti osaks on ülalviidatud ehitustööde päevik (akti lk 11-25, III kd lk 15-29). Ehitustööde päeviku kohaselt tehti tööd 2011 ja 2012 veebruaris, märtsis, aprillis, mais. Seega ajal, mis kostjat juriidilise isikuna ei eksisteerinud. Kostja tööde teostajaks mitteolemine tuleneb ka ekspertiisi akti p-st 2.3 ning hagiavaldusest. Järgmisena kontrollib kohus, kas kostjale on tekkinud kahju hüvitamise kohustus hageja poolt väidetud ettevõtte üleminekust. VÕS § 180 lg 1 sätestab, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Kohus asub seisukohale, et VÕS § 180 lg 1 kohast ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Puudub sellekohane leping ning üleminekut ei ole toimunud ka seaduse alusel. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud Tempare OÜ (pankrotis) kui varakogumi tervikliku tehingulist üleandmist. Riigikohtu 04.01.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 antud selgitusest tulenevalt on ettevõtte üleminekuks vaja, et vara läheks üle kogumis (p 11) ning Riigikohtu 20.10.2009 otsusest tsiviilasjas 3-2-1-105-09 tulenevalt tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (p 12). Käesoleval juhul sellist üleandmist ei ole toimunu. Asjas nr 3-3-1-45 p 21 on Riigikohtu halduskolleegium viidanud seoses ettevõtte ülemineku tuvastamisega Euroopa Kohtu praktikale. Euroopa Kohus on leidnud, et ettevõtte ülemineku tõendamise otsustav kriteerium on asjaolu, kas üleantav majandusüksus säilitab oma identiteedi, mis tuleneb eelkõige sellest, et tema tegevus reaalselt jätkub. Üksnes asjaolu, et üleantava ettevõtte ning selle omandaja osutatavad teenused on sarnased, ei võimalda veel üheselt järeldada majandusüksuse üleminekut üksteisele järgnevate ettevõtjate vahel. Majandusüksuse identiteet on seotud ka muude elementidega, nagu selle personal, töö korraldus, tegevusmeetodid või kasutatavad töövahendid (vt nt Euroopa Kohtu 10. detsembri 1998. a otsus liidetud kohtuasjas C-173/96 ja C-247/96, p 30, ning Esimese Astme Kohtu 9. septembri 2009. a otsus kohtuasjas nr T-437/05, p-d 91–94. Tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16 on Riigikohus sedastanud, et VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. VÕS § 179 lg 2 järgi loetakse lepingu ülevõtmisega, et kõik lepingust tulenevad õigused ja

kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud (p 12). Käesolevas asjas ei ole sellist üleandmist väidetud ega toimunud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab ettevõtte üleminekut tõendama hageja. Hageja ei ole tõendanud käsutustehinguid, poolte kokkuleppeid, lepingute üleandmist jms. Kohus asub seisukohale, et ettevõtte üleminek ei ole tõendatud, mistõttu ei vastuta kostja hagejale töölvõtuepingust tekkinud kahju eest. Kohus jätab rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse menetluse uuendamiseks. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 alusel põhjusel, et kohus ei lubanud hageja nõustajana kohtuistungil esineda K K. Nõustaja tegevusel on kohtumenetluses osaliselt menetlusosalise esindajaga võrreldav mõju, kui ta ei ole siiski menetlusosalise esindaja (TsMS § 228 lg-d 2 ja 3). K K selgitas 02.08.2018 kohtuistungil enda kui nõustaja rolli hageja nõustamisega eestikeeleliselt ja projekti, mille üle vaidlus käib, sisu osas. Nõustaja ei saa kohtuistungil täita tõlgi ülesandeid. Kohtuistungile oli kutsutud ja asja arutamisel viibis kohtu tõlk seoses sellega, et hageja seaduslik esindaja eesti keelt ei valda ja soovis tõlgi abi. Puudus alus K. K nõustajana menetluses kasutamiseks, kuna nõustaja funktsiooniks ei ole tõlgi ülesannete täitmine ja asjaolusid arvestades ei tulnud istungil hageja seaduslikku esindajat nõustada ja selgitusi anda seonduvalt projektiga. TsMS § 228 sisuks on õigus kasutada menetluses enese abistamiseks ka oma usaldusaluseid või eriteadmistega tugiisikuid, kes ei pea sealjuures tingimata olema juristid või advokaadid (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1231). Viidatud TsMS kommenteeritud väljaandes on märgitud seoses nõuetega nõustaja isikule (lk 1231), et nõustaja peab olema võimeline oma TsMS § 228 lõikes 2 sätestatud õiguste kasutamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium ja halduskolleegium on nõustajale esitatavate nõuete osas erineval seisukohal. Tulenevalt sõna „nõustaja“ tähendusest eesti keeles – nõuandja - tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht, et nõustajaks saab olla üksnes spetsialist kohtuasja lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses, lugeda põhjendatuks. Kuivõrd hageja ei vajanud kohtuistungil nõustajat küsimustes, mille K. K kohtuistungil avaldas, ei rikkunud kohus mittelubades hagejat K. Kt kohtuistungil nõustajana kasutada, hageja õigusi. Kuivõrd hageja taotlus menetluse uuendamiseks on seostud sellega, et kohus ei lubanud K. Kt kohtuistungil hagejat nõustama ja kohus jätab hageja sellekohase vastuväite rahuldamata, puudub alus asjas menetluse uuendamiseks. Kui kohus oleks lubanud K. Ke kohtuistungil hagejat nõustama ja/või uuendaks asja menetlemise, ei muutuks sellest asjaolud, mille tõttu kohus hagi rahuldamata jätab – kostja poolt töövõtulepingus ettenähtud tööde mittetegemine ja ettevõtte mitteüleminek. Hagi tagamiseks peatas kohus 17.04.2014 (määruses 15.04.2014) määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 014/2014/90. TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise seoses hagi rahuldamata jätmisega. Tsiviilasja hind on 85 089,28 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. Menetluskulud Kostja esitas menetluskulude nimekirja 02.08.2018 kohtuistungil (III kd lk 258-259) ja taotles kohtuistungiga seostud menetluskulu määrata protokolli alusel. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud käesoleva asjaga ja kostja nõuab menetluskulusid käibemaksuta. Õigusabi tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Esindaja on kostja esindamiseks teinud toiminguid kokku 43 tunni ja 6 minuti ulatuses, mille eest tasu on kostja arvestuse ja kohtutoimiku kohaselt 5462 (5380+82) eurot.

Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu (IV kd lk 5 pöördel-6). Kostja menetluskulude nimekirja p-des 1-19 nimetatud kulud on tehtud tsiviilasjas nr 2-13-2598, p-des 20 ja 21 on tasu sama asja eest, kusjuures 23.04.2018 istungit ei toimunud, seega järgmiseks istungiks (02.08.2018) ei olnud vaja ette valmistada samas ajamahus. Teistkordne ettevalmistus ei ole põhjendatav ega vajalik. Peale selle kostja menetluskulude nimekirja p-des 1-19 märgitud kulud on seotud Tempare OÜ (pankrotis) pankrotiasja kuludega ning on põhjendamatult suured. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele. Tulenevalt hageja vastuväidetest ja TsMS § 175 lõikest 1 saab kohus kostja menetluskulud, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest, välja mõista hagejalt põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õige ei ole hageja väide, et Tempare OÜ pankrotimenetlusega seotud kulud on kostja menetluskulude nimekirjas p-de 1-19 all (nt esitas kostja p-s 2 märgitud 25.04.2014 määruskaebuse käesolevas asjas hagi tagamise määruse peale). Kostja menetluskulude nimekirjas on Tempare OÜ pankrotimenetlusega seotud kulud märgitud p-des 16, 17, 18. Kohus vähendab ajakulu 2 tunni ja 25 minuti võrra. Kohus vähendab ajakulu ka menetluskulude nimekirjas p 19 märgitud toimingu puhul. Kirjutatust ei nähtu, et tegemist oleks käesoleva asjaga seonduva kuluga. K K (õige K) ei ole asjas hageja esindajana kunagi esinenud. Kohus vähendab ajakulu 15 minuti võrra ehk 0-ni. Õige ei ole hageja väide, et kostja menetluskulude nimekirjas p-de 1-19 all on kulud seoses tsiviilasjaga nr 2-13-2598. Nimetatud tsiviilasjas tegi Harju Maakohus otsuse 27.06.2013, Tallinna Ringkonnakohus 26.11.2013 ning Riigikohus otsustas 05.03.2014 määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. Kostja menetluskulude nimekirja p-des 1-19 märgitud toimingud on tehtud pärast tsiviilasjas nr 2-13-2598 menetluse lõppemist. Käesolevas asjas esitas hageja hagiavalduse 05.03.2014. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja esimeseks menetlustoiminguks hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, vastuse koostamine. Käesoleva tsiviilasja I köitest nähtuvalt esitas kostja vastuse hagile 09.04.2014 (lk 52-62). Seega ei sisalda kostja menetluskulude nimekiri tasu toimingute eest, mis on tehtud tsiviilasjas nr 2-13-2598. Kostja menetluskulude nimekirja p-des 20 ja 21 märgitud toimingutega seonduvalt vähendab kohus ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Õige on, et 23.04.2028 istungit ei toimunud. See aga ei tähenda, et kostjal ei olnud põhjendatud valmistuda uuesti 02.08.2018 istungiks. Arvestades kahe istungivahelist aega, asja mahtu ja keerukust, loeb kohus põhjendatuks, et kostjal oli uuesti vaja istungiks valmistuda ja asjaolud meelde tuletada, kuid kohus vähendab ajakulu. Kokku vähendab kohus ajakulu 4 tunni ja 10 minuti võrra ning määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks arvestades põhjendatud ajakuluks 38 tundi ja 56 minutit, mille eest tasu on 4672 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud 4672 euro suuruses.