Elteks Group OÜ hagi Tempera OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. septembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elteks Group OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Elteks Group OÜ (registrikood 11390665), seaduslik esindaja YS Kostja (vastustaja) Tempera OÜ (registrikood 12344615), lepinguline esindaja advokaat Sulev Tammemäe
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 13. septembri 2018. a otsus muutmata.
2.Elteks Group OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. 1(5)
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 1. veebruaril 2011 töövõtulepingu Piscor OÜ-ga, mille p 3.1 kohaselt kohustus hageja peatöövõtu korras ehitama korduvveekasutusega kalakasvatushoone ja süsteemid Parmu maaüksusel Jõeküla külas Käru vallas Raplamaal. Ehitamiseks sõlmis hageja alltöövõtulepingud. Betoonitööde tegemiseks sõlmis hageja alltöövõtulepingu IKM OÜ-ga, kes omakorda sõlmis alltöövõtulepingu Tempare OÜ-ga (pankrotis). Tempare OÜ (pankrotis) lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ei lõpetanud töid tähtaegselt. Valminud töödes esines olulisi puuduseid, mida Tempare OÜ (pankrotis) ei kõrvaldanud. Hageja kahju on puuduste parandamise maksumus.
2.Hageja leiab, et Tempera OÜ (kostja) vastutab puuduste maksumuse hüvitamise kohutuse eest solidaarselt Tempare OÜ-ga (pankrotis) VÕS § 183 lg 1 esimese lause alusel. Tempare OÜ (pankrotis) on ehitustöödega tegutseva ettevõtte üle andnud Tempera OÜ-le ning toimunud on ettevõtte varjatud üleminek VÕS § 180 lg 1 tähenduses, mille ainsaks eesmärgiks oli vabaneda Tempera OÜ-l lasuvatest kohustustest viies sisuline äritegevus üle uude samade isikutega seotud ja samal tegevusalal tegutsevasse äriühingusse.
3.Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja kahju hüvitis 70 800 eurot ja viivis 8448 eurot ja 28 senti ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivis VÕS §-s 113 ja §-s 94 sätestatud määras. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul välistab hagi rahuldamise tsiviilasjas 2-13-2598 tuvastatu, kuna kõik hagi aluseks olevad asjaolud on selles tsiviilasjas juba kontrollitud. Tempare OÜ (pankrotis) ja kostja vahel ettevõtte üleminekut ei ole toimunud ning hagis esitatud asjaoludel ei ole ettevõtte üleminek võimalik. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 13. septembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, määras kostja menetluskulude suuruseks 4672 eurot ja mõistis menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt asus maakohus seisukohale, et VÕS § 180 lg 1 kohast ettevõtte üleminekut ei ole toimunud ja seepärast ei vastuta kostja hagejale töövõtulepingust tekkinud kahju eest.
7.Menetluskulude kindlaksmääramisel nõustus maakohus osaliselt hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele. Maakohtu hinnangul ei ole õige hageja väide, et Tempare OÜ pankrotimenetlusega seotud kulud on kostja menetluskulude nimekirjas p-de 1-19 all. Kostja menetluskulude nimekirjas on Tempare OÜ pankrotimenetlusega seotud kulud märgitud p-des 16, 17, 18 ja kohus vähendas seetõttu ajakulu 2 tunni ja 25 minuti võrra. Kohus vähendas ajakulu ka menetluskulude nimekirjas p 19 märgitud toimingu puhul. Kirjutatust ei nähtu, et tegemist oleks käesoleva asjaga seonduva kuluga. KK (õige K) ei ole asjas hageja esindajana kunagi esinenud. Kohus vähendas ajakulu 15 minuti võrra ehk 0-ni.
8.Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja menetluskulude nimekirjas p-de 1-19 all on kulud seoses tsiviilasjaga nr 2-13-2598. Nimetatud tsiviilasjas tegi
2(5)
Harju Maakohus otsuse 27. juunil 2013, Tallinna Ringkonnakohus 26. novembril 2013 ning Riigikohus otsustas 5. märtsi 2014. a määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. Kostja menetluskulude nimekirja p-des 1-19 märgitud toimingud on tehtud pärast tsiviilasjas nr 2-13-2598 menetluse lõppemist. Käesolevas asjas esitas hageja hagiavalduse 5. märtsil 2014. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja esimeseks menetlustoiminguks hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, vastuse koostamine. Asja materjalist nähtuvalt esitas kostja vastuse hagile 9. aprillil 2014 (I kd, tl 52-62). Seega ei sisalda kostja menetluskulude nimekiri tasu toimingute eest, mis on tehtud tsiviilasjas nr 2-13-2598.
9.Kostja menetluskulude nimekirja p-des 20 ja 21 märgitud toimingutega seonduvalt vähendab kohus ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Õige on, et 23. aprillil 2018 istungit ei toimunud. See aga ei tähenda, et kostjal ei olnud põhjendatud valmistuda uuesti 2. augusti 2018 istungiks. Arvestades kahe istungi vahelist aega, asja mahtu ja keerukust, luges kohus põhjendatuks, et kostjal oli uuesti vaja istungiks valmistuda ja asjaolud meelde tuletada, kuid kohus vähendas ajakulu.
10.Kokku vähendas maakohus ajakulu 4 tunni ja 10 minuti võrra ning määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4672 eurot, arvestades põhjendatud ajakulu 38 tundi 56 minutit. Apellatsioonkaebus
11.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis need hagejalt välja.
12.Maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks täiesti ebamõistlikus ja alusetult suures ulatuses. Maakohus ei ole analüüsinud piisava põhjalikkusega oma lahendit tehes hageja esitatud vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele, mis kokkuvõttes on viinud ebaõige lahendi tegemiseni.
13.Kostja menetluskulude nimekirja punktides 1-19 nimetatud kulud on tegelikkuses tehtud tsiviilasjas nr 2-13-2598, mille menetluskulude nõude oleks pidanud esitama nimetatud tsiviilasja raames ning mis antud menetlust ei tohiks puudutada. Kohus on nimetatud väidet analüüsinud väga lühidalt ning märkinud üksnes, et kulude punktis 2 märgitud määruskaebus oli esitatud käesolevas tsiviilasjas, kuid ülejäänud menetluskulude punktide osas kohus analüüsi tegelikkuses läbi ei viinud. Samuti on kohus jätnud nimetatud punktides analüüsimata selle, milliseid koosolekuid on väidetavalt peetud, kas sellised nõupidamised on vajalikud ning kas on vajalik läbi viia büroosiseseid nõupidamisi.
14.Menetluskulude nimekirja punktides 20 ja 21 on praktiliselt sama asja eest küsitud kaks korda tasu, kusjuures 23. aprillil 2018 istungit ei toimunud, seega järgmiseks istungiks, mis toimus 2. augustil 2018 ei olnud vaja ette valmistada samasuguses ajamahus. Kohtu põhjendus, et kahe istungi vahel oli pikk aeg ja ette valmistamine oli vajalik, ei vasta tõele ning kindlasti ei olnud vajalik istungiks ette valmistamine samas ajalises ulatuses. Kahe kohtuistungi vaheline aeg oli kolm kuud ning selle aja jooksul ei saa eeldada, et esindaja “unustab ära” kõik vaidlusega seonduvad asjaolud. Ühtlasi arvestades asja mahtu ja seda kui mitu istungit asjas oli juba toimunud, ei ole kuidagi põhjendatud, et nii 23. aprilli 2018. a istungiks kui
2.augusti 2018. a istungiks ettevalmistamise aeg oli kolm tundi.
15.Hageja toob välja ka kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulutuste osas detailsemad vastuväited vastavalt kostja menetluskulude nimekirjas toodud nummerdusele. Punktides 1 – 14 ja punktides 16 – 18 märgitud kulud ei ole seotud
3(5)
antud tsiviilasjaga vaid Tempare OÜ (pankrotis) tsiviilasjaga ja need kulud tuleb esitada pankrotiprotsessis. Kulude suurus on põhjendamatult suur. Punktis 14 märgitud kohtumine peale istungit ei ole tõendatud ega põhjendatud. Punktis 19 märgitud vestlus toimus, kuid kulud ei ole seotud antud tsiviilasjaga vaid Tempare OÜ (pankrotis) tsiviilasjaga ja need kulud tuleb esitada pankrotiprotsessis. Punktis 20 märgitud 23. aprilli 2018. a kohtuistungiks ettevalmistusaeg ja tulenevalt kulu on põhjendamatult suur. Antud kohtuistungit ei toimunud. Punktis 21 märgitud
1.augusti 2018. a kohtuistungiks ettevalmistuskulu on topelt kulu, kuna antud ettevalmistus on juba teostatud 23. aprilli 2018. a kohtuistungiks, mida ei toimunud. Teistkordne ettevalmistus ei ole kuidagi põhjendatav ega vajalik.
16.Lisaks on kohus jätnud analüüsimata selle, kas kostja välja toodud toimingute ajaline maht vastab üldse toimingu tegelikule ajalisele mahule ehk võrdlemata on jäänud, kas kostja poolt märgitud toimingute tegemiseks sai kuluda kulude nimekirjas märgitud aeg või oli lähtuvalt menetlusdokumendi pikkusest toiminguks kulunud aeg ebaproportsionaalselt ja ülepaisutatult pikk.
17.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et ta tegeles ka määruskaebuse koostamisega 2 tundi ja vastuse koostamisega Riigikohtule 3 tundi, kuid nimetatud määruskaebus jäi rahuldamata. Seega nimetatud toiming oli õiguslikult ebavajalik ja seega ei peaks kostja kandma nimetatud toiminguga seonduvat menetluskulu. Vastustaja seisukoht
18.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool praegusel juhul vaidlustanud osas, millega maakohus hagi rahuldamata jättis. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas.
20.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11. veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui
4(5)
maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
22.Kolleegium leiab, maakohtu otsus vastab TsMS § 175 lg 1 esimese lause nõuetele ning kohus on rahuldanud kostja menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatud ulatuses. Maakohus on vaidlustatud otsuses kostja kantud menetluskulu vajalikkust piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja töö mahtu ning õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu otsuses märgitud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav.
23.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud, v.a kliendiga peetud nõupidamised, on toimikus sisalduvaid materjale kõrvutades tuvastatavad. Need toimingud on tehtud praeguses tsiviilasjas, mitte tsiviilasjas nr 2-13-2598, kuna menetlus viidatud asjas lõppes 5. märtsi 2014. a määrusega, s.t samal päeval, kui esitati hagi käesolevas tsiviilasjas. Kulud, mis seonduvad Tempare OÜ pankrotimenetlusega, jättis maakohus välja mõistmata, s.t maakohus vähendas punktides 16 – 18 märgitud menetlustoimingute ajakulu 2 tunni 25 minuti võrra ehk 0-ni. Samuti jättis maakohus välja mõistmata punktis 19 nimetatud menetlustoimingu kulu (vähendas ajakulu 0-ni) ning vähendas punktides 20 – 21 märgitud istungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tunni 30 minuti võrra. See tähendab, et vastupidiselt kaebuses esile toodule, on maakohus hageja poolt menetluskulude suurusele esitatud vastuväidetega arvestanud.
24.Küsimuse osas, kas nõupidamisi kliendiga saab pidada vajalikuks toiminguks, on kolleegium maakohtuga ühte meelt. Maakohus on õigesti leidnud, et kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Seejuures on maakohus põhjendatult hinnanud, millises ulatuses saab praeguses asjas peetud nõupidamiseks tehtud kulutusi hüvitada, et mitte koormata vastaspoolt üleliigse menetluskulude hüvitamise kohustusega. Kostja menetluskulude nimekirjast ei saa järeldada, et kostja esindaja on kliendiga suhelnud üleliia palju. Nõupidamised on üldjuhul kajastatud muude menetlusdokumentide koostamise raames ja ajakuluga 10-20 minutit korraga. Ringkonnakohus ei arva, et sellise kuluga oleks kostja esindaja menetluskulude hüvitamise taotlemisel ajakulu ülepaisutanud.
25.Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on kostja menetlustoimingud seoses hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisest olnud kaebuse rahuldamata jätmise tõttu põhjendamatud. Asjaolu, et määruskaebemenetlus ei olnud kostjale edukas, ei muuda tõsiasja, et hagi on jäänud tervikuna rahuldamata. See tähendab seda, et hagi esitamine ja ka selle tagamise taotlemine oli lõppkokkuvõttes siiski põhjendamatu ning tsiviilasjast tekkinud menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab kostja määruskaebuse esitamisega seotud kulusid hüvitatavate kuludena arvesse võtta.
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada, kui menetluskulude summa ületab 200 eurot.
27.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.