Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Elteks Group OÜ hagi Tempare OÜ ja Tempera OÜ vastu 70 800 euro ja viivise saamiseks. Elteks Group OÜ hagi tagamise taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-10190
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elteks Group OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Elteks Group OÜ (registrikood 11390665), esindajad vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile Kostja Tempare OÜ (registrikood 11297581), esindaja vandeadvokaat Gerly Kask
Asja läbivaatamise kuupäev
20. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-10190. Jätta jõusse Harju Maakohtu 17. aprilli 2014. a määrus samas tsiviilasjas, millega rahuldati Elteks Group OÜ hagi tagamise avaldus ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr 014/2014/90 kuni tsiviilasjas nr 2-14-10190 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
2.
Rahuldada Elteks Group OÜ määruskaebus.
3.Tagastada Elteks Group OÜ-le (arvelduskonto EE922200221037481426) 4. juunil 2014 määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elteks Group OÜ (hageja) esitas 5. märtsil 2014 Harju Maakohtule Tempare OÜ (kostja I) ja Tempera OÜ (kostja II) vastu hagi. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks 70 800 eurot ja viivise 8448 eurot 28 senti.
2.Hageja esitas 11. aprillil 2014 Harju Maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 6 alusel või alternatiivselt p 10 alusel hagi tagamise korras peatada täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevas
täiteasjas nr 014/2014/90 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Hagi tagamise avalduse kohaselt on kostjal I Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2013. a otsuse alusel rahaline nõue hageja vastu (50 023 eurot 25 senti). Selle otsuse alusel on alustatud täitemenetlust nr 014/2014/90. Hageja palus hagi tagada alltoodud põhjustel. Kostja I majandustegevus on alates 12. septembrist 2012 lõppenud, mistõttu ei ole tal ilmselt vara, mille arvel praeguses menetluses tehtavat kohtuotsust täita. Esitamata on 2012. a majandusaasta aruanne ning kostjal I on pikaajaline maksuvõlgnevus, mis ulatub ca 12 800 euroni. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu kostjale I kinnisvara ega ka muud likviidset vara, mille arvel kohtuotsust täita. Ka ei ole kostjal I hagejale teadaolevalt piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvel hageja nõue rahuldada. Kostja II ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, talle ei kuulu kinnistusraamatu andmetel ühtegi kinnisasja ning kostja II maksuvõlg on taotluse esitamise seisuga ca 2800 eurot. Hagi tagamata jätmise korral oleks kohtuotsuse täitmine tõenäoliselt võimatu. Ainus teadaolev varaliselt hinnatav õigus, mis kostjatele kuulub, on Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2013. a kohtuotsusest tulenev kostja I nõue hageja vastu. Kui hageja nõue praeguses asjas rahuldatakse, on hagejal võimalik see osaliselt rahuldada kostja I nõude arvel. Täitemenetluse jätkamine toob kaasa hagejale pöördumatu kahju tekkimise ohu, kuna puudub kindlus, et pärast praeguses asjas tehtava lahendi jõustumist on enam kui poolteist aastat tagasi majandustegevuse lõpetanud kostjal I rahalisi vahendeid kohustuse täitmiseks.
3.Harju Maakohus jättis 15. aprilli 2014. a määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna TsMS § 378 lg 1 p-st 6 tulenevad täitemenetluse peatamise eeldused ei olnud täidetud ning puudub ka võimalus TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaldamiseks.
4.Hageja esitas 16. aprillil 2014 korduva taotluse hagi tagamiseks. Hageja leidis jätkuvalt, et täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 014/2014/90 on kostjaid kõige vähem koormav ning ainus teadaolev abinõu peale arvelduskontode arestimise. Täitemenetluse peatamine on kohtu diskretsiooni kohaldamisel võimalik ka TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel muu abinõuna.
5.Harju Maakohus rahuldas 17. aprilli 2014. a määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 014/2014/90 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtu määruse põhjenduste järgi tuleb täitemenetlus peatada TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel. Maakohtu hinnangul on võimalik täitemenetlus peatada muu abinõuna, ilma et oleks vajalik TsMS § 378 lg 1 p-s 6 toodud eelduste täitmine. Arvestades, et hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajalikkuse ning asjaolu, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu ning muid kohaseid ja proportsionaalseid meetmeid hagi tagamiseks rakendada ei ole võimalik, tuleb täitemenetlus peatada. Maakohus kontrollis hageja taotluse väiteid ning registriandmetest on selgunud, et kostja I maksuvõlg on määruse tegemise ajal 12 719 eurot 68 senti, millele lisandub arvestuslik intress 5119 eurot 89 senti. Samuti nähtub äriregistrist, et esitamata on 2012. a majandusaasta aruanne. Lisaks on kohus kontrollinud, et kostjal I ei ole kinnisvara. Maakohus viitas Riigikohtu kohtuasjas nr 3-2-1-10-10
avaldatud seisukohale, mille kohaselt ainuüksi majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks, sest see võib anda alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Registriandmetest nähtub, et kostjal II ei olnud määruse tegemise ajal maksuvõlga. Samas ei ole kostja II esitanud äriregistrile veel ühtegi majandusaasta aruannet, mille põhjal saaks kostja II majanduslikku seisundit hinnata. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kostjal II kinnisvara, mille arvel hageja nõuet täita. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne ega ole kostjaid ülemäära koormav.
6.Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. mai 2014. a määrusega maakohtu määruse ja jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse järgi on maakohus põhjendamatult kohaldanud TsMS § 378 lg 1 p 10, kuna menetlusseadustik näeb ette, et täitemenetlust saab peatada vaid TsMS § 378 lg 1 p-s 6 toodud eelduste olemasolul. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on täitemenetluse peatamine hagi tagamise korras lubatud juhul, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud. Praegune hagi on esitatud töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudes ning TsMS § 378 lg 1 p-st 6 tulenevad eeldused täitemenetluse peatamiseks ei ole täidetud. Täitemenetluse peatamine (ja selle kui hagi tagamise abinõu kohaldamise tingimused) on märgitud TsMS § 378 lg 1 p-s 6, mistõttu sama hagi tagamise abinõu hindamine TsMS § 378 lg 1 p-s 10 märgitud kohtu vajalikuks peetava „muu abinõuna" on asjakohatu ja ebaõige.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja jätta jõusse Harju Maakohtu määrus, millega hagi tagamise taotlus rahuldati. Hageja leiab, et ringkonnakohtu tõlgendus TsMS § 378 lg 1 p-le 10 ei ole õige. See säte ei seo kohut üksnes lg 1 p-des 1−9 nimetatud abinõudega, vaid annab kohtule diskretsiooniõiguse. Ringkonnakohtute praktika TsMS § 378 lg 1 p 10 sisustamisel on erinev – Tartu Ringkonnakohus on nt tsiviilasjas nr 2-11-3352 leidnud, et TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel on võimalik kohaldada ka pde 1−9 modifikatsioone.
10.Kostjad palusid ühises vastuses määruskaebusele jätta hageja määruskaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada
TsMS § 695, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel tuleb jõusse jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2014. a määrus samas tsiviilasjas. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab kohtul hagi tagamise korras peatada täitemenetluse, kui hageja ei ole esitanud TsMS § 378 lg 1 p-s 6 nimetatud hagi täitedokumendi vaidlustamiseks, vaid lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise hagi täitemenetluses sissenõudjaks oleva isiku vastu. Kolleegium märgib kõigepealt, et Riigikohus on varem leidnud, et kuigi TsMS § 378 lg 1 p 6 on sõnastuslikult mõnevõrra ebatäpne, seades hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamise tingimuseks täitedokumendi vaidlustamise hagi esitamisega, on siiski silmas peetud sissenõudjale kuuluva materiaalõigusliku nõude vaidlustamist täitemenetluse seadustiku §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (vt 8. detsembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10 tehtud määruse p 9). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, kuid lisab, et see täpsustus ei mõjuta TsMS § 378 lg 1 p 10 sisu hindamist.
13.TsMS § 378 lg 1 p 10 järgi on hagi tagamise abinõuks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu, st muu abinõu, kui on kirjeldatud lg 1 p-des 1−9. Selliselt sõnastatuna võimaldab TsMS § 378 lg 1 p 10 kohtule diskretsiooniõiguse hagi tagamise abinõu valikul, kui abinõu ei ole kirjeldatud lg 1 p-des 1−9. Seega ei ole TsMS § 378 lg 1 p-de 1−9 korral tegemist suletud loeteluga hagi tagamise abinõudest. Diskretsiooniõiguse kasutamine ei tähenda siiski täielikku valikuvabadust hagi tagamise üle otsustamisel, sh nt täitemenetluse peatamiseks juhul, mil sissenõudja ja võlgnik on erinevad isikud kui hageja ja kostja hagi tagamise menetluses. Diskretsiooniõiguse sisustamisel on kohtud seotud mh hagi tagamise instituudi üldise olemusega ning piirangutega, mis on välja kujunenud kohtupraktikas. Samuti peaks TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõul olema vähemalt üldjuhul üldine seos lg 1 p-des 1−9 sätestatud abinõudega, vt näiteid määruse p-s 14.
14.Riigikohus on mitmes lahendis tuginenud TsMS § 378 lg 1 p-le 10 ja täiendavalt tõlgendanud nt TsMS § 378 lg 1 p-de 1, 4 ning 5 sisu. Nii on Riigikohus jaatanud TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel hagi tagamise asendamise korras hüpoteegi seadmist kolmanda isiku varale viimase nõusolekul, kuigi TsMS § 378 lg 1 p 1 näeb ette võimaluse seada kohtulik hüpoteek üksnes kostjale kuuluvale kinnisasjale (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 23). Samuti on Riigikohus tuletanud TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel võimaluse lubada kohtutäituril müüa talle hagi tagamise korras üleantud asi (ja hoiustada saadud raha), kuigi TsMS § 378 lg 1 p 4 ega 5 kohtutäiturile üleantud asja müümisvõimalust ette ei näe (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 22). Lisaks on Riigikohus pidanud võimalikuks TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaldamist TsMS § 368 lg 2 järgse tuvastushagi esitamise korral (vt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 21).
15.Praeguses asjas on hageja huvi suunatud sellele, et kasutada hagi võimaliku rahuldamise korral saadavat rahalist nõuet tasaarvestamiseks kostja I nõudega, mille alusel on alustatud hageja vastu
täitemenetlust. Kõige laiemas tähenduses soovib hageja seega esitatud hagiga saavutada tulevikus sundtäitmise osaline või täielik lubamatuks tunnistamine. Riigikohus on osaliselt sarnasel juhtumil (viivise vähendamise hagi esitamine pärast hageja vastu täitemenetluse alustamist hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks) leidnud, et kui hagiga soovitakse saavutada eesmärki, mis on omane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile, on võimalik täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel sellekohase avalduse esitamisel peatada (vt 8. detsembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10 tehtud määruse p 9). Kuigi praeguse hagi eesmärk ei ole ilmselt sama omane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile kui tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10 tehtud lahendi korral, on kolleegiumi hinnangul praeguses olukorras võimalik TsMS § 378 lg 1 p 10 ja 6 koostoimes kohaldada ja täitemenetlus peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud. Kuna Harju Maakohus on ka muude eelduste olemasolu tuvastanud, on võimalik jõusse jätta maakohtu määrus hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise kohta.
16.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, lahendatakse menetluskulude jaotus põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. Kolleegium märgib ka seda, et kostja II ei ole menetlusosaline Riigikohtu menetluses, sest maakohtu määruse vaidlustas ringkonnakohtus vaid kostja I. Maakohtu määrus kitsendas vaid kostja I õigusi. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.