Agnesa Songi hagi Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Vastuapellatsioonkaebuse hind puudub
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Agnesa Songi apellatsioonkaebus ja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellatsioonkaebuses:
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: Agnesa Song (hageja), vandeadvokaadi abi Lily Sandel
ik
XXX;
esindaja
Vastustaja: Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu (kostja), rk 80391629; esindaja vandeadvokaat Piret Pallo Vastuapellatsioonkaebuses: Apellant: Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu (kostja), rk 80391629; esindaja vandeadvokaat Piret Pallo Vastustaja: Agnesa Song (hageja), ik XXX; esindaja vandeadvokaadi abi Lily Sandel
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2018 otsus osas, millega maakohus jättis kehtetuks tunnistamata üldkoosoleku otsuse punkti 3.3, jaotas menetluskulud ja mõistis menetluskulude katteks Agnesa Songilt välja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kasuks 1592,35 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada kehtetuks Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu 17. mai 2017 üldkoosoleku otsuse punkt 3.3. („trepi katuse kulud kannab selle omanik“) ja jätta Agnesa Songi menetluskulud 80% ulatuses Mulgi vald, AbjaPaluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kanda ja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu menetluskulud 20% ulatuses Agnesa Songi kanda ja mõista Agnesa Songilt välja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kasuks menetluskude katteks maakohtus 318,47 eurot.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta rahuldamata vastuapellatsioonkaebus.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Tunnistada kehtetuks Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu 17. mai 2017 üldkoosoleku otsuse punkt 3.3. („trepi katuse kulud kannab selle omanik“).
5.2.Rahuldada hagi osaliselt.
5.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus Agnesa Songi menetluskulud 80% ulatuses Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kanda ja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu menetluskulud 20% ulatuses Agnesa Songi kanda.
5.4.Mõista Agnesa Songilt välja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks maakohtus 318,47 eurot. Ülejäänud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Agnesa Song (hageja) esitas 15.08.2017 hagi korteriühistu Nuia tee 1 (kostja) vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu Nuia tee 1 liige. 17.05.2017 toimus üldkoosolek, kus hageja ei osalenud. Päevakorrapunktis 3 („Trepp“) arutati maja küljel oleva varikatusega trepi üle ning võeti vastu järgmised otsused: 3.1. Trepp tuleb omanikul korda teha 30-ndaks
juuniks ja trepi alumise ääre viimistluseks tuleb kasutada samas toonis kattematerjali nagu ülejäänud maja soklil; 3.2. allesjäänud puitaknad tuleb värvida valget värvi; 3.3. trepi katuse kulud kannab selle omanik. Hageja leidis, et üldkoosoleku otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Üldsõnalisest päevakorrapunktist „Trepp“ ei saa järeldada, et arutusele tulevad sellised sisulised küsimused, mille üle üldkoosolekul otsustatud on. Alternatiivselt on otsused tühised TsÜS § 38 lg 2 alusel otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korra olulise rikkumise tõttu. Rikutud on korteriühistu põhikirja sätteid: hagejale teadaolevalt osalesid kuue ühistu liikme asemel nende esindajad, ent registreerimislehel on märgitud kõigi liikmete isiklik osavõtt, mistõttu registreerimisleht ei vasta põhikirja punktile 7.7.2. Õiguspäraselt osales 18 üldkoosolekul osalenud liikmest seega 12, mistõttu ei olnud koosolek otsustusvõimeline (ühistul on 24 liiget, osalema pidanuks vähemalt 13). Hageja leidis, et trepp ei ole korteriomandi reaalosa, vaid kaasomandi ese. Raul Songile ei saa panna kohustust trepp omal kulul korda teha, kuna Raul Song ei ole trepi omanik. Üldkoosoleku otsused on seetõttu vastuolus KOS § 13 lõigetega 1 ja 2: ühele korteriomanikule on häälteenamusega pandud kohustus kanda kulutused kaasomandi esemele suuremas ulatuses, kui tema kaasomandi osa ette näeb. Otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel vastuolus heade kommetega. Ehkki vaidlusalune trepp on kaasomandi ese, on ühele ühistu liikmele pandud kohustus trepp omal kulul korda teha. Raul Song peab osalema oma reaalosale vastavas summas kõigi teiste trepikodade renoveerimises, mida tema ei kasuta, kuid ainuisikuliselt tegema kulutusi selle trepi renoveerimiseks, mida tema kasutab. Alternatiivselt taotleb hageja otsuste kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 lg 1 alusel seadusega vastuolu tõttu. Otsuste vastuvõtmisel rikuti KOS § 13 lõiget 1.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Päevakorrapunkti nr 3 sõnastus oli „Trepp? (dokumendid, mis edasi?)“, millest kõik korteriühistu liikmed saavad järeldada, et otsustamisele tulevad Raul Songi korteriomandi juurde kuuluva trepiga seotud küsimused. Raul Song on ise 17.05.2017 üldkoosolekul nõustunud trepile kulutuste tegemisega. 09.06.2017 üldkoosolekul otsustati minna Raul Songi vastu kohtusse 17.05.2017 üldkoosolekul sõlmitud kokkuleppe täitmata jätmise tõttu, mille poolt hääletas ka hageja ise. Hageja õigusi ei riiva see, kui Raul Songile pannakse kohustus trepile kulutusi teha. Otsuste vastuvõtmisel ei rikutud selleks põhikirjaga ette nähtud korda. 17.05.2017 koosolekul ühistu liikmeid esindanud isikutele olid antud tähtajatud volitused, mida vastavalt 21.06.2016 üldkoosoleku otsusele ei lisata eraldi registreerimislehele. Üldkoosolek oli seega otsustusvõimeline. Maja küljel asuva varikatusega trepi kaudu pääseb üksnes Raul Songi korterisse ning trepp on ehitatud tema tarbeks. Raul Song ise ei ole vaidlustanud 17.05.2017 üldkoosoleku otsuseid, ehkki temal on ainsana selleks õigustatud huvi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 12. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Üldkoosoleku otsused ei ole MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Trepi küsimus oli päevakorras märgitud. Päevakorrapunktist ei pea nähtuma, mille üle konkreetselt otsustatakse. Üldkoosoleku registreerimisleht erines mõnevõrra korteriühistu põhikirja p 7.7.2 nõuetest: registreerimislehel ei olnud volitatud isikute nimesid, küll aga olid olemas tähtajatud volitused. Rikkumine ei ole piisavalt oluline, et tuua kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust TsÜS § 38 lg 2 alusel. Menetlusosalised ei soovinud kohtus kuulata kostja poolt tõendina esitatud 17.05.2017 üldkoosoleku helisalvestist, mistõttu ei saa kohus vastavalt TsMS § 243 lõikele 1 seda tõendina arvestada. Tõendatud ei ole üldkoosoleku päevakorra punktis 3 vastu võetud otsute tühisus vastuolu tõttu heade kommetega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus ebaõigesti tõendina arvestamata kostja esitatud üldkoosoleku helisalvestise. Kostja istungil tõendist ei loobunud. Kohus küsis pooltelt istungil, kas nad peavad helisalvestise kuulamist vajalikuks; kohtu tegevusest jäi mulje, et pooled võiksid tõendi juba uurituks lugeda. Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomanik on üldkoosolekul andnud nõusoleku talle teistest erineva kohustuse panemiseks, on helisalvestis oluline tõend; 2) maakohus ei ole kohaldanud materiaalõigust. Päevakorrapunkt peab olema selge ja andma piisavalt informatsiooni otsustamisele tulevate küsimuste kohta; 3) jättis maakohus analüüsimata hageja väited seoses registreerimislehe kannete põhikirjaga vastuoluga. Kostja ei ole esitanud volitusega osalenud isikute kohta lisalehte, mis põhikirja kohaselt tuleb sel puhul registreerimislehele lisada. Seetõttu on võimatu kindlaks teha, kas ühistu liikme asemel osales üldkoosolekul volitatud isik või keegi muu. On võimalik, et on toimunud allkirjade võltsimine; 4) ei võtnud maakohus seisukohta üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude osas vastuolu tõttu KOS § 13 lõigetega 1 ja 2. Maja küljel olev varikatusega trepp ei ole reaalosa, vaid korteriomandi osa ning selle majandamise kulud jagunevad vastavalt KOS § 13 lõikele 1 korteriomanike vahel. Üldkoosoleku otsus, millega kohustatakse üht kaasomanikku kandma kaasomandi majandamise kulusid sellest suuremas ulatuses, on vastuolus seadusega; 5) jättis maakohus analüüsimata täiendava otsuste kehtetuse aluse, millele hageja tugines 03.10.2017 menetlusdokumendis ning kohtuistungil. Päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsused on vastuolus korteriühistu liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega vastavalt KÜS § 1 lõikele 2 ja MTÜS § 22 lõikele 5;
6) ei ole Raul Song andnud nõusolekut trepile tehtavate kulutuste hüvitamiseks. Isegi, kui kohus leiab, et Raul Song sellise nõusoleku andis, on Raul Song esitanud kõigile ühistu liikmetele avalduse nõusoleku tühistamiseks TsÜS § 92 lg 1 alusel eksimuse tõttu.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Põhjenduste kohaselt: 1) saavad kõik ühistu liikmed üldkoosoleku päevakorrapunktist „Trepp? (dokumendid, mis edasi?)“ järeldada, millisest trepist jutt käib. On tõendatud, et hageja teadis, mis selle päevakorrapunkti all arutusele tuleb. KÜS ei sätesta nõuet esitada päevakorras otsuse projekt, kust nähtuks täpselt, mille üle üldkoosolekul otsustatakse; 2) on maakohus õigesti leidnud, et kuna ühistu liikmetel, kes osalesid koosolekul esindajate kaudu, olid kehtivad tähtajatud volitused, oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused ei ole seetõttu kehtetud; 3) nõustus Raul Song ise vabatahtlikult trepile kulutuste tegemisega ega olnud vastava üldkoosoleku otsuse vastu. Võimalik hilisem kokkuleppest taganemine ei oma tähtsust. Raul Song ei ole ise 17.05.2017 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 2249,95 eurot. Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hagejalt välja mõistetavat kostja menetluskulu 1592,35 euroni. Maakohus leidis, et menetlusdokumendi koostamisele ja istungil osalemisele kulunud aeg on põhjendatud, ent märkis põhjendamatult, et neile tegevustele kulunud aeg on 10 tundi ja 53 minutit tegeliku 12 tunni ja 9 minuti asemel. Maakohtu väitel ei ole põhjendatud esindaja kulu dokumentidega tutvumisele, e-kirjade lugemisele ja saatmisele, telefonikõnedele jms. Hageja ei ole neile kuludele vastu vaielnud ning kohtul puudub alus kulude vähendamiseks, kuna tegemist on põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel ületanud diskretsiooni piire.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12. märtsi 2018 otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kehtetuks tunnistamata kostja üldkoosoleku punkti 3.3, jaotas menetluskulud ja mõistis need hagejalt välja kostja kasuks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastuapellatsioonkaebuse.
8.Puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Otsuse tühisusel ja kehtetuks tunnistatavusel on erinevad materiaalõiguslikud alused. Üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1 kohaselt tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sellisel
juhul võib MTÜS § 24 lg 3 teise lause järgi otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et üldkoosoleku otsus ei ole tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (vt ka RKTKo 3-2-1-181-12, p 14). Päevakorrapunkt „trepp, dokumendid, kuhu edasi“ viitab sellele, et treppi puudutav tuleb arutlusele. Trepi remontimine on tavapärane tegevus ja mõistlik ühistu liige pidi mõistma, et ka trepi remondiküsimused võivad vajada otsustamist. Kuna treppi nõustus remontima üks ühistu liige, on õiguste riive teistele ühistu liikmetele vähene. Sellist otsust oli üldkoosolek pädev selle päevakorrapunkti raames tegema. Üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Tehing on TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde, ühiskonnale objektiivselt oluliste väärtuste ja õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. See, et üldkoosolekuga pandi ühistu liikmele kohustus trepp korda teha ja selle katuse eest maksta, ei ole heade kommete vastane. Küsimus, kas kolmas isik on tehingu hiljem tühistanud, ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja see ei too kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kolmas isik saab oma õigusi kaitsta ise.
10.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kaasomandi kulud peavad kandma kaasomanikud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1). Maakohus rikkus menetlusõigust tõendite hindamisel ja selgitanud välja, kas korteriühistu liige Raul Song andis nõusoleku kulude kandmiseks. Maakohus ei ole otsuses uurinud helisalvestist tõendina ja rikkus sellega TsMS § 232 lõiget 1. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Helisalvestise esitas maakohtule kostja (lk 44). Hageja viitas helisalvestisele kui tõendile, mis tõendab tema poolt väidetud asjaolu (lk 51). Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid üldkoosoleku helisalvestisest kui tõendist loobunud. Pooled ei soovinud istungil helisalvestise taaskuulamist uurimise käigus. Maakohus järeldas valesti, et pooled loobusid tõendist. Maakohus pidi tõendit hindama, kuna ta ei olnud tõendi asja materjalide juurde võtmisest keeldunud. Seetõttu hindab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel helisalvestist tõendina ise.
11.Kostja 5. septembril 2017 esitatud üldkoosoleku helisalvestis kinnitab, et Raul Song ei andnud selgesõnalist nõusolekut trepi katuse kulude ainuisikuliseks kandmiseks. Samuti ei ole üldkoosoleku helisalvestisest selgelt eristatav selle küsimusele hääletusele panemine ja hääletustulemus. Üldkoosolekul avaldati trepi katuse osas vastuolulisi seisukohti. Ringkonnakohus hindab salvestist kui täiendavat tõendit, kuna lisaks helisalvestisele kinnitab nõusoleku puudumist kostja üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt jäi R. Song katuse kulude kandmise osas erapooletuks (tl 8). KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 22 lg 5 koostoimest tulenevalt peab korteriühistu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks olema selle liikme selge nõusolek. Kuna R. Songi nõusolek puudub, tuleb tunnistada üldkoosoleku p 3.3. MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks.
Seejuures puudub alus üldkoosoleku otsuse p 3.1. kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku helisalvestisel möönis R. Song valmidust trepi korda tegemiseks. Samuti nähtub üldkoosoleku protokollist, et sellega olid nõus kõik koosolekul osalejad, sh R. Song. Puudub informatsioon ja tõendid, et trepp on R. Songi korteriomandi reaalosa.
12.Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusreegleid ja menetlusnorme. TsMS § 175 lg 1 alusel on kohtul diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Ringkonnakohus selgitab, et diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda muuhulgas diskretsiooni nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude mittekaalumist ja nendega mitte arvestamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-6-16 p 14). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Kaalutlusreeglite rikkumine on ka kohtulahendi ebapiisav põhjendamine. Kuna maakohus põhjendas menetluskulude kindlaksmääramist piisavalt ja kaalus olulisi asjaolusid, ei saa ringkonnakohus maakohtu otsustatusse sekkuda.
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb jätta 80% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 20% kostja menetluskuludest hageja kanda. Sellist menetluskulude jaotust õigustab asjaolu, et hageja jõudis hagiga suuremas osas sihile, kuna ringkonnakohus tunnistas kehtetuks rahalise kohustuse ühele ühistu liikmele panemise ja rahuldas suuremas osas hagi alternatiivse nõude.
14.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks hageja menetluskulude rahalist suurust ja ringkonnakohus muutis oluliselt menetluskulude jaotust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1592,35 eurot menetluskulude katteks. Kuna 20% kostja menetluskuludest jäeti hageja kanda, tuleb mõista kostja menetluskulude katteks maakohtus hagejalt välja kostja kasuks 318,47 eurot (20% 1592,35-st).
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.