Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-5126/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.09.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1213

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5126

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi A K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 574,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

esindajad

Hageja esindaja: Marilin Palts (e-post [email protected]) Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista A K Osaühing Aktiva Finants kasuks kokku 1 196,65 eurot, millest põhivõlg 991 eurot, intress 98,11 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 67,54 eurot.

3.Välja mõista A K Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2018. a kuni põhivõla (so 991 eurot) tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 298,26 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja P G OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest nr Sr556059, 31002229906, Sr569487 ja Sr576874. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingulistele intressimääradele järgmiselt: lepingu nr Sr556059 järgi perioodi 02.06.2017. a – 04.04.2018. a eest võlasummalt 158,13 eurot viivisemääraga aastas 46,05% summas 61,25 eurot; lepingu nr 31002229906 järgi perioodi 30.05.2017. a – 04.04.2018. a eest võlasummalt 258,14 eurot viivisemääraga aastas 41,70% summas 91,42 eurot; lepingu nr Sr569487 järgi perioodi 27.05.2017. a – 04.04.2018. a eest võlasummalt 274,73 eurot viivisemääraga aastas 45,08% summas 106,20 eurot; lepingu nr Sr576874 järgi perioodi 28.05.2017. a – 04.04.2018. a eest võlasummalt 300 eurot viivisemääraga aastas 41,70% summas 106,93 eurot. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (tsiviilasi nr 3-2-1-25-16, p 13). Käesoleval juhul ületavad nõutud viivisemäärad 46,05%, 41,70%, 45,08% ja 41,70% seadusjärgset viivisemäära enam kui 5 korda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 esitatud Riigikohtu seisukohad ei ole kohaldatavad antud kohtuasjale, sest kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 oli tegemist olukorraga, kus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras. Hageja märgib, et käesolevas olukorras on poolte vahelistes

lepingutes kokku lepitud just intressimääras, kuid mitte kohalduvas viivisemääras, mistõttu tuleb ja peab praeguses kohtuasjas viiviste arvutamisel vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ja § 113 lg 1 kolmandale lausele lähtuma lepingujärgsetest intressimääradest, kuigi hagiavaldusele lisatud lepingutest nr Sr556059, 31002229906, Sr569487 ja Sr576874 nähtub, et pooled on nimetatud lepingutes kokku leppinud nii intressi, kui ka viivise määrades. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud kokku summas 67,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 67,54 eurot ja jätab rahuldamata summas 298,26 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 1 494,91 eurot, mille kohus rahuldas 1 196,65 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh riigilõiv summas 225 eurot ja õigusabikulud 950 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 315 eurot, so riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 80% ulatuses, so summas 252 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.