Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Kadi Kark
Määruse tegemise aeg ja koht
12.09.2018.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-7289
Tsiviilasi
A V (V , isikukood xxx, elukoht xxx) avaldus STARTERO GROUP OÜ (registrikood 12836152, asukoht Peterburi tee 57a 11415 TALLINN) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse raugemine
Kohtuistungi toimumise aeg
21. august 2018.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlausaldaja lepinguline esindaja Janno Perv Võlgniku lepinguline esindaja Taivo Arniste Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper
OÜ
pankroti
menetluse
lõpetamise
kohta
väljaandes
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud
A V esitas 10.05.2018 avalduse STARTERO GROUP OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Töövaidluskomisjoni 20.12.2016 otsusega 4-1/2269/16 võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud kokku 2 434,80 eurot. Võlgnik on tasumisega viivituses, viivisenõue on 452,59 eurot. Võlausaldaja on pöördunud otsusega väljamõistetud summade sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes algatas 20.02.2017 täitemenetluse, kuid see ei ole toonud oodatud resultaati. Võlgnikul puudub vara. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse 15.05.2018. 30.05.2018 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 14 209,66 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga (võlgniku kontodelt võeti majandamiskulude tasumise selgitusega välja olulised summad võrreldes müügikäibega) ja maksejõuetus tekkis hiljemalt 2016.a esimeses kvartalis. Kindlaid tagasivõitmise võimalusi ei esine, kuid vajab kontrollimist, kas võlgniku arvelt võetud summasid kasutati majandustegevuses ning seejärel saab anda hinnangu rahaliste nõuete esitamise suhtes. Dokumentide hoidjaks määrata K R. Ajutine haldur palub määrata tasuks 747 eurot (lisandub käibemaks) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 101,84 eurot (lisandub käibemaks). 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest. Tasu ja kulude hüvitise palub haldur kanda B ja Õ OÜ arveldusarvele. 21.08.2018 toimunud kohtuistungil täpsustas ajutine haldur oma aruannet ning leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes ja tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik nõustus pankrotiavaldusega ja ajutise halduri aruandega. 22.08.2018 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 600 eurot ning avaldas 22.08.2018 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 14 209,66 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2016.a esimest kvartalit. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise
maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 747 eurot (lisandub käibemaks) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 101,84 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,3 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad büroo-, side- ja transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 747 eurot (lisandub käibemaks) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 101,84 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu maksta välja B ja Õ OÜ arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Halduri taotlusel jäävad dokumendid juhatuse liikme Kätlin Raagi vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.