Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

„KOHTUMÄÄRUS

27.04.2018 pankrotikuludeks ts asi 2-18-4864 R B“ tasutud 1000 eurost ajutise halduri tasu summas 630 eurot AT Kontor OÜ arveldusarvele nr xxx.

Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgniku arvelduskontod on tühjad. Isegi juhul, kui kontole laekub näiteks töötasu, siis sellest 500 eurot ei saaks arvata pankrotivara koosseisu, kuna TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida (ega arvata pankrotivarasse) sissetulekut, mis ei ületa kuupalga alammäära, mis 2018. aastal on 500 eurot. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga alates 01.01.2006, kuid kodaniku eluajal tema pensionifondi osakuid pankrotivarasse arvata ei saa. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara arvelt ei saa katta isegi pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku järgmised kohustused: Maksu- ja Tolliameti nõue summas 150 252 eurot; AS-i SEB Pank nõue summas 8,25 eurot; Politsei- ja Piirivalveameti nõue summas 1 080 eurot; Aktiva Finants OÜ nõue summas 464,74 eurot, kokku nõuded summas 151 804,99 eurot. Täiteasjade registris kajastub ka Danske Bank AS nõue võlgniku vastu summas 28 920 eurot, kuid Danske Bank AS teatas, et neil nõue puudub. Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Menetluse edasises käigus vajavad veel täpsustamist täitemenetluste kulude nõuded. Halduril pole vastuväiteid menetluse alustamise tasu ja täitemenetluse läbiviimisega seotud otseste kulude osas, kuid kohtutäituri põhitasu nõuded vajavad kontrollimist. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad jätkuvalt viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, kuna võlgnikul on võlgnevusi summas 151 805 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku vale (maksu)käitumine viisil, mille eest Maksu- ja Tolliamet esitas vastutusotsusel põhineva nõude ja lisaks kandis võlgnik selle käitumise eest ära ka kriminaalkaristuse. Võlgniku enda kinnitusel tekkis tema maksejõuetus hetkest, kui Maksu- ja Tolliamet vastutusotsusel põhineva nõude esitas Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku R B pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku vale (maksu)käitumine, mille eest on võlgnikku ka juba kriminaalkorras karistatud. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 151 805 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on tasunud kohtu deposiitkontole 2000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 630 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks ning võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on tasunud kohtudeposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1000 eurot 02.05.2018 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega

„KOHTUMÄÄRUS

27.04.2018 pankrotikuludeks ts asi 2-18-4864 R B“, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 630 eurot (sh käibemaks) kohtudeposiidi arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.