Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

maha. Võlgniku suhtes on kohtutäiturite menetluses 6 täiteasja, millised on alustatud 2016. kuni 2018.a ja millised ajutine haldur peatas. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega ka taotluse algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku kinnitusel tal märkimisväärset kinnis- või vallasvara ei ole, samuti puudub sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi vastu. Ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara võlgnikul leidnud. Võlgnikul on konto AS-s Swedbank, mille jääk 12.07.2018.a seisuga oli 102,69 eurot ja võlgnevus hooldustasude näol 37,12 eurot. Pangal on võlgnikuga sõlmitud laenuleping, mille periood on 14.07.2015 kuni 13.07.2019, limiit on 1923,5 eurot ja laenujääk on 706,12 eurot. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Inbank AS on võlgnikuga sõlminud 16.11.2015.a osamaksete tasumise müügilepingu nr TT13705 summas 649,9 eurot. Kuna võlgnik osamakseid korrektselt ei tasunud, siis pank müüs lepingust tulenevad nõuded OÜ-le AF Võlamenetlus. BigBank AS andmeil on võlgnikuga 06.10.2015 sõlmitud järelmaksuleping ja väljastatud talle krediidisumma 773,9 eurot, samuti on sõlmitud järelmaksuleping perioodiga kuni 15.10.2020, mille alusel on väljastatud krediidisumma 1273,9 eurot. BigBank AS on nõuded võlgniku vastu loovutanud PlusPlus Capital AS-le. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju. AS Pensionikeskus andmeil võlgnik täiendava kogumispensioniga ei ole liitunud. Aruande eelmistes alajaotustes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 27 000 euro, kuid reaalse likviidse vara olemasolu, mille arvel oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei ole teada. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Igakuisest laekumisest kehtiva alampalgamäära ulatuses kinnipidamisi teha ja pankrotivarasse arvata ei saa. Seega võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, mida saaks kasutada pankrotimenetluse mõistlike kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis PankrS § 30 lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. PankrS § 171 lg 1 1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on võlgniku poolt laenude ja kohustuste võtmine, milliseid ta ei suutnud aga teenindada. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Arvestades laenude võtmise ja täiteasjade avamise aega on tõsised makseraskused võlgnikul tekkinud ligikaudu 2016. aasta keskel. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku U. I. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 27 000 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutused summas 42 eurot, millele lisandub käibemaks summas 8,4 eurot, kokku 50,4 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutused summas 42 eurot, millele lisandub käibemaks summas 8,4 eurot, kokku 50,4 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.