lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-3449/120

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-3449/120
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5784
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING VIRESTEX10161129

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-3449

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtukoosseis

Tartu Maakohus kohtunik Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-3449

Tsiviilasi

Ivar

Menetlusosalised ja nende esindajad

Nurste avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks Avaldaja: Ivar Nurste (isikukood: XXX; elukoht: XXX; epost:

XXX);

Puudutatud isikud: Tatiana Epifantseva (isikukood XXX, elukoht XXX); Olga Tasa (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Triin Nurmsalu (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Reet Raudvere (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Merili Umbleja (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Rando Pitkäärt (isikukood XXX, elukoht XXX; epost: XXX); Roman Pšenitšnõi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX; lepinguline esindaja Agu Eichenbaum, e-post: [email protected]); Alexey Bosov (isikukood XXX, elukoht XXX); Silver Peepmaa (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Maire Tiirik (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Liilian Joost (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Rauno Tiimann (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Õie Rosin (isikukood XXX, elukoht XXX); Maie Viktor (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Jana Hoffmann (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX; lepinguline esindaja Agu Eichenbaum, e-post: [email protected]); Aleksandr Hoffmann (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX; lepinguline esindaja Agu Eichenbaum, e-post: [email protected]); Taavi Ellermaa (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Svetlana Blagodarenko (isikukood XXX, elukoht XXX);

Gennadi Jagomägi (isikukood XXX, elukoht XXX; lepinguline esindaja Helen Pahk, e-post: [email protected]); Liidia Keningi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Grete Ekker (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Toomas Tammeleht (isikukood: XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX);

Natalja Potapova (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX; lepinguline esindaja Helen Pahk, e-post: [email protected]); Kalvi Kõva (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Marju Kõva (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Hillar Peets (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Kaido Värbu (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Triin Kruusla (isikukood XXX, elukoht XXX; seaduslikud esindajad: Piret Kruusla, e-post: XXX) ja Andrus Kruusla, epost: XXX); Mairi Püvi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Ülo Püvi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Tartu linn (Tartu Linnavalitsus, asukoht: Raekoja plats 1a, 50089 Tartu, e-post: [email protected]); Elle Mällmann (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Elena Sügis (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Katrin Tomson-Johanson (isikukood XXX, elukoht XXX; epost:

XXX);

Vostan Azatyan (isikukood: XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX); Heino Lõiveke (isikukood XXX) Linda Saarman (isikukood XXX, elukoht XXX); Gennadi Maksimov (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Viktor Tokarev (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Olga Daveynis (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Hille Karu (isikukood XXX); Eda Tagamets (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Osaühing Virestex (registrikood: 10161129, seaduslik esindaja: Ülla Nõmmik, e-post: XXX); Maris Sarv-Kaasik (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Siim Somelar (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Tiina Unt (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Oleg Zhernak (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Maarja-Liis Rants (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Karl Englas (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Leili Oolo (isikukood XXX, elukoht XXX); Evelyn Eelma (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Milvi Spiegel (isikukood XXX, elukoht XXX); Reet Urbanik (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Heigo Petsi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX; volitatud esindaja Eva Petsi; e-post: XXX); Margarita Gordienko (isikukood XXX, elukoht XXX); Kai Punger (isikukood XXX, elukoht XXX); Üllar Unt (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Gennadi Jõgi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Nikita Koros (isikukood: XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded); Eve Saviauk (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); H. V. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Galina Pšenitšnaja (isikukood XXX, elukoht XXX; lepinguline esindaja Agu Eichenbaum, e-post: [email protected]); Olga Tokareva (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Ivar Nurste avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata Pikk 76, Tartu asuval kinnistul keldriruumide kasutuskord selliselt, et Ivar Nurste (isikukood: XXX) ainukasutusse jääb keldriboks, mis on määrusele lisatud keldri plaanil tähistatud numbriga XXX.
3.Kohustada puudutatud isikuid andma järgmised nõusolekud kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kirjeldatud kasutuskorra kohta kinnistusraamatu vastava registriosa XXX jakku märkuse kandmiseks ja asendada nõusolekud käesoleva kohtumäärusega:
3.1.Tatiana Epifantseva (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.2.Olga Tasa (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.3.Triin Nurmsalu (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.4.Reet Raudvere (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.5.Merili Umbleja (isikukood XXX) ja Rando Pitkäärt (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.6.Roman Pšenitšnõi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX ja XXX;
3.7.Alexey Bosov (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.8.Silver Peepmaa (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.9.Maire Tiirik (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.10.Liilian Joost (isikukood XXX) ja Rauno Tiimann (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.11.Õie Rosin (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.12.Maie Viktor (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.13.Jana Hoffmann (isikukood XXX) ja Aleksandr Hoffmann (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.14.Taavi Ellermaa (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.15.Svetlana Blagodarenko (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.16.Gennadi Jagomägi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.17.Liidia Keningi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.18.Grete Ekker (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.19.Toomas Tammeleht (isikukood: XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.20.Natalja Potapova (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.21.Kalvi Kõva (isikukood XXX) ja Marju Kõva (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.22.Hillar Peets (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.23.Kaido Värbu (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.24.Triin Kruusla (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.25.Mairi Püvi (isikukood XXX) ja Ülo Püvi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.26.Tartu linn nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.27.Elle Mällmann (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.28.Elena Sügis (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.29.Katrin Tomson-Johanson (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.30.Vostan Azatyan (isikukood: XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.31.Heino Lõiveke (isikukood XXX) pärija(te) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.32.Linda Saarman (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.33.Gennadi Maksimov (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.34.Viktor Tokarev (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.35.Olga Daveynis (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.36.Hille Karu (isikukood XXX) pärija(te) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.37.Eda Tagamets (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.38.Osaühing Virestex (registrikood: 10161129) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.39.Maris Sarv-Kaasik (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

Siim Somelar (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX; Tiina Unt (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX; Oleg Zhernak (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX; Maarja-Liis Rants (isikukood XXX) ja Karl Englas (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.44.Leili Oolo (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.45.Evelyn Eelma (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.46.Milvi Spiegel (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.47.Reet Urbanik (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.48.Heigo Petsi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.49.Margarita Gordienko (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.50.Kai Punger (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.51.Üllar Unt (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.52.Gennadi Jõgi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.53.Nikita Koros (isikukood: XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.54.Eve Saviauk (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.55.H. V. (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.56.Galina Pšenitšnaja (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX ja XXX;
3.57.Olga Tokareva (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX.
4.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on määrusele lisatud Pikk 76 Tartu asuva kinnistu XXX sektsiooni keldribokside asendplaan.
5.Jätta menetluskulud Ivar Nurste kanda.
6.Välja mõista Ivar Nurstelt Roman Pšenitšnõi, Galina Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni ja Jana Hoffmanni kasuks kokku menetluskulud summas 1280 eurot järgnevalt: Roman Pšenitšnõile 320 eurot, Galina Pšenitšnajale 320 eurot, Aleksandr Hoffmannile 320 eurot ja Jana Hoffmannile 320 eurot.
7.Välja mõista Ivar Nurstelt Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu kasuks kokku menetluskulud summas 800 eurot järgnevalt: Gennadi Jagomägile 200 eurot, Natalja Potapovale 200 eurot, Birgit Kirotarile 200 eurot ja Tarvo Sarapuule 200 eurot. Menetluskulud summas 800 eurot kanda Helen Pank Õigusbüroo arveldusarvele nr XXX (Swedbank) selgitusega „Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu menetluskulud tsiviilasjas nr 2-173449“.
8.Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Ivar Nurstel tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu lepingulisele esindajale Helen Pahkile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata.

AVALDAJA NÕUE (I kd, tl 56-65; IV kd, tl 64-69)

1.Ivar Nurstele (avaldaja) kuulub alates 1997. aastast korteriomand aadressil XXX, Tartu, (registriosa numbriga XXX). Keldribokside kasutamise korra tingimustes ei ole korteriomanike vahel kokku lepitud ega kasutuskorda kehtestatud. Kortermaja keldrikorrusel on omaaegsed elanikud (nõukogude sõjaväelased) rajanud kaasomandi osale suvalise suurusega keldriboksid, mis on praegu hõivatud erinevate korteriomanike poolt ja võetud isiklikku kasutusse. Avaldajal puudub võimalus kasutada kortermaja keldrikorrusel kaasomandi osal asuvaid keldribokse. XXX sektsioonis, kus avaldaja korter asub, on keldribokside arv väiksem sektsiooni korterite arvust. Avaldajale peaks kuuluma keldriboks nr. XXX, mis eksisteerib hetkel vaid keldriplaanil (XXX sektsiooni keldriplaan), keldriboksi nr. XXX ja nr. XXX vahel puudub eraldav sein, keldriboksil nr. XXX puudub uks ja sellest tulenevalt ühendus vahekäiguga ning mõlemat keldriboksi valdab tegelikkuses keldriboksi nr. XXX kasutaja. Ka kortermaja teistes sektsioonides on korteriomanikke, kes kasutavad samaaegselt mitut keldriboksi. Ajal, mil avaldaja korteri ostis, asus keldriboks nr. XXX selle koha peal, kus plaani järgi asub praegu keldriboks nr. XXX. Kuna avaldaja keldriboksi ei kasutanud ning jättis selle lukustamata, hõivas selle avaldajale teadaolevalt 2006. aastal korteri nr. XXX omanik tähistades kõnealuse keldriboksi numbriga XXX.
2.Avaldaja on seisukohal, et iga kaasomaniku huvile vastab lahendus, kus konkreetse korteri juurde kuuluv keldriboks asub korteriga samas sektsioonis ning keldriboksi pindala on võrdeline vastava korteriomandi pindalaga. Kaasomandisse kuuluvate ühisruumide pindala peaks jagunema võrdselt kõigi sektsioonide vahel. Hetkel on ühisruumid sektsioonide vahel jaotatud ebavõrdselt. Avaldaja kavandatud kasutuskord eeldab keldriruumide ümberehitamist. Avaldaja hinnangul takistab kasutuskorra puudumine keldri tavapärast kasutamist ning leiab, et tema poolt taotletav kasutuskorra kindlaksmääramine on mõistlik ega piira liigselt teiste kaasomanike õigusi.
3.Avaldaja on avaldusele lisanud nii praegusele olukorrale vastavad keldriruumide plaanid sektsioonides XXX (I kd, tl 66, 75-77 ), kui plaanid sektsioonides XXX (I kd, tl 78-81) vastavalt avaldaja väljapakutavale kasutuskorrale ning viimase menetlusdokumendi lisana Rahvusarhiivi keldrikorruse plaani (IV kd, tl 70-71).
4.Avaldaja palub rahuldada avaldus täies ulatuses ja määrata kindlaks korteriomanike keldriruumides asuva kaasomandi kasutuskord vastavalt hagi lisadele nr 7, 8, 9, 10 ja 11 alljärgnevalt: Korterelamu asukohaga Pikk 76, Tartu konkreetse korteri nr XXX juurde kuuluv keldriboks asub vastava korteriomandiga samas sektsioonis ja keldriboksi pindala on võrdeline vastava korteriomandi pindalaga; Korterelamu asukohaga Pikk 76, Tartu ühisruumide (mh nt soojussõlm, veemõõdusõlm, elektrikilp, koristusvahendite ruum, juhatuse ruum, koosolekuruum, spordiruum, saun, jalgrattahoiuruumid jms) pindala jaguneb võrdselt kõigi sektsioonide vahel ja kasutuskord vastab kõikide kaasomanike huvidele; määrata eelnimetatud kasutuskorra täitma hakkamise tähtajaks üks aasta käesolevas asjas otsuse jõustumisest või mõni muu mõistlik tähtaeg kohtu hinnangul; Alternatiivselt palub avaldaja määrata avaldajale keldriboks, mida hetkel valdab korteri nr XXX omanik Galina Pšenitšnaja.
5.Avaldaja palub asendada kohtulahendiga puudutatud isikute nõusolek ning kanda kinnistusraamatusse märkus kaasomandi kasutuskorra kohta. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
6.12.08.2018. a menetlusdokumendis (IV kd, tl 64-69) palub avaldaja rahuldada avalduse resolutsioonis esitatud p 5 ning määrata avaldajale Rahvusarhiivi plaanil keldriboks nr XXX (juhatuse plaanil nr XXX), mida hetkel valdab korteri nr XXX omanik Galina Pšenitšnaja ning asendada kohtulahendiga puudutatud isikute nõusolek ning kanda kinnistusraamatusse märkus kaasomandi kasutuskorra kohta. Avaldaja palub tema menetluskulud jätta perekond Pšenitšnõi kanda.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD AVALDUSELE

7.Galina Pšenitšnaja, Roman Pšenitsnõi, Jana Hoffmann ja Aleksandr Hoffmann (I kd, tl 127132, 177-182; III kd, tl 29-32; IV kd, tl 94-99) avaldusega ei nõustu ja paluvad see jätta rahuldamata või määrata, et avaldajal on võimalus kasutada boksi nr XXX või XXX. Praegune keldribokside süsteem on ajalooliselt välja kujunenud ning vastab enamuse korteriomanike soovidele ja tahtele. Keldribokside suurused vastavad tõenäoliselt maja ehitusaegsele plaanile ning on praeguste korteriomandite suuruste suhtes ebaproportsionaalsed. Avaldaja on Rahvusarhiivi väljavõttega näidanud, et ehitamise aegne keldribokside paigutus ja mõõtmed ei vasta hetkeolukorrale, milleks tänane seadusandlus võimaluse annab, korteriomandi reaalosa suurusele vastav osa. Korteriomanikud on läbi aja üldiselt säilitanud keldribokside kokkuleppelise kasutamise ega ole keldribokside suuruseid sidunud korteriomandite reaalosade suurustega. Keldribokse on vahel vahetatud, kui keegi pole oma senist boksi enam huvitatud kasutama ja keegi vajab suuremat/väiksemat/teises kohas asuvat boksi. Sellised kasutuskokkulepped on kehtinud omanike vahel, kes parasjagu on kasutamisest huvitatud. Puudutatud isikud on investeerinud enda kasutuses olevatesse keldriboksidesse aega ja raha, et see välja ehitada. Ümberpaigutamine on problemaatiline, osad keldriboksi seinad on puidust, kuid osa kandvad ning nõusolekut nende lammutamiseks ei ole ehitustehniliselt võimalik saada. Avaldajale on pakutud võimalust kasutada plaanil nr XXX ja XXX tähistusega vabu keldribokse, mis jäävad XXX sektsiooni ehk mille peal asub avaldaja korter. Samuti on vaba XXX sektsiooni all olevast 48 m2 osa, mida ei kasutata ja kuhu oleks võimalik avaldajal keldriboks rajada. Kasutuskorra puudumine ei ole takistanud avaldajal käesoleva ajani keldri tavapärast kasutust. Puudutatud isikute kasutuses oleva keldriboksi nr XXX avaldajale määramine tooks kaasa ebaõige ja ebaõiglase olukorra, kuna nimetatud boksi suurus on 6,327 m2, kuid avaldajal oleks õigus saada 5,237 m2 suurune boks.
8.Kaido Värbu (I kd, tl 143) avaldusega ei nõustu ja palub see jätta rahuldamata.
9.Olga Tokareva (I kd, tl 146) avaldusega ei nõustu, kuna on rahul keldribokside praeguse jaotusega. Oma boksi on kulutatud raha, ei ole nõus investeerima raha keldribokside ümberehitamisele.
10.Merili Umbleja (I kd, tl 148) ei näe põhjust, miks peaks tegema ümberkorraldusi kogu maja keldriboksides.
11.Triin Kruusla (I kd, tl 153) ei soovi keldribokside kasutuskorra kindlaksmääramist. Avaldajale on pakutud juhatuse poolt vabu keldribokse.
12.Eda Tagamets (I kd, tl 156) palub avaldus jätta rahuldamata, kuna ei soovi kasutuskorra kindlaksmääramist ja on rahul praeguse jaotusega. Kogu keldri ümberehitus on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult koormav asjasse mitte puutuvate majaelanike jaoks ning maja haldamise seisukohast ebaotstarbekas.
13.Heigo Petsi (I kd, tl 163) palub avaldus jätta rahuldamata, kuna kaasomandi ümberjagamine on täiesti ebavajalik, sest praegune korraldus kaasomandi kasutamiseks on vastuvõetav ja kõigiti toimiv. Üldkasutatavate ruumide ümberkorraldamine pole võimalik ilma suurte rahaliste kulutusteta, milleks korteriühistul vahendeid ei jätku. Majal on pooleli tööd, avariilise veetorustiku renoveerimine, küttesüsteemi renoveerimine on hädavajalik ja kavas järgmistel

aastatel. Keldripinna ümberehitamine avaldaja nägemuse järgi on kulukas, aeganõudev, ressurssiraiskav.

14.Maarja-Liis Rants ja Karl Englas (I kd, tl 168) avaldusega ei nõustu ning leiavad, et maja keldris on piisavalt tühje keldribokse, mida saaks avaldaja kasutada. Mõistlik ei ole kulutada raha keldri ümberkorraldusele, kui majas on avariilisi püstakuid ning küttesüsteem vajab vahetust.
15.Reet Raudvere (I kd, tl 187) ei näe põhjust kaasomandi kasutuskorra muutmiseks ning palub käesolev menetlus lõpetada.
16.Eve Saviauk (I kd, tl 189) ei pea otstarbekaks keldribokside ümberehitust, on elanud majas selle valmimisest alates. Praeguseks on maja peaaegu 40 aastat vana ja paljud asjad vajavad remonti. Raha kogutakse torude vahetuseks ja seejärel on plaanis küttesüsteemi remont, mõlemad on kulukad tööd.
17.Maie Viktor (I kd, tl 193-195) on seisukohal, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidluse ese puudutab ainult avaldajat ning avaldaja keldriboksi hõivanud isikut. Korteri omandamisel 1992. a näidati XXX sektsiooni keldrikorrusel asuva keldriboksi (tähistusega XXX) ruumi ning selgitati kaasomandi esemete väljakujunenud kasutuskorda, sealhulgas ka keldriruumide ja muude ühiskasutuses olevate ruumide kasutamist. Selline kaasomandi eseme kasutamise kokkuleppeline kord on toiminud aastakümneid. Avaldaja ise märgib oma avalduses, et on olemas XXX-XXX sektsiooni keldri plaanid kinnitades sellega, et korteriühistul on korteriomanike kokkulepe kaasomandi eseme (keldribokside) kasutamise kohta (nö kokkuleppeline kasutuskord). Kaasomandi eseme kasutuskord on korteriomanike vahel olemas olnud, see on kokkuleppeline ja toiminud aastaid.
18.Liilian Joost (I kd, tl 197) leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kaasomandi ümberjaotamine on ebavajalik, kuna siiani on toiminud praegune korraldus kaasomandi kasutamisel. Majal on pooleli hetkel avariilise torustiku renoveerimistööd. Teiseks planeeritavaks tööks on küttesüsteemide renoveerimine, mis on hädavajalik. Praeguses olukorras keldripinna ümberehitamine oleks liiga kulukas.
19.Gennadi Jõgi (I kd, tl 200) leiab, et avaldus tuleb jätta menetlemata. Keldribokside olemasolev kasutuskord on välja kujunenud juba aastatega. Avaldajal, kes pole päevagi oma korteris elanud võib tõesti tekkida arusaamatus olemasolevast kasutuskorrast. Puudutatud isik on rahul hetkel valitseva keldribokside kasutuskorraga ja ei näe mingit vajadust olukorda muuta. Inimesed on sisustanud ja parendanud nende kasutuses olevad keldriboksid oma vahenditest. Avaldaja trepikojas on olemas vähemalt 2 tühja keldriboksi, mida saaks ta kasutada.
20.Ülo Püvi (II kd, tl 1-2) on seisukohal, et avaldaja kasutusse tuleks anda keldriboks, mida hetkel ei kasutata (kui selline on olemas) või leitakse ruum, mis on võimalik ehitada ümber keldriboksiks. Kui see ei ole võimalik, siis on ainukeseks lahenduseks kõikide keldriruumide ümberehitamine, sest taoline olukord võib tekkida ka hiljem, kuna lisaks avaldajale ei ole ka osa teistel korteritel keldriboksi.
21.H. V. (II kd, tl 5-6; III kd, tl 159-160) leiab, et avaldaja nõue on suunatud korteri nr XXX omaniku vastu. Uus kasutuskord eeldab keldriruumide ümberehitust, mis on mahukas, aeganõudev ja ilmselgelt majaelanikele rahaliselt ülejõukäiv. Maja torustik on ohtlikus seisukorras ja vajab väljavahetamist, töid tehakse etapiviisiliselt püstakute kaupa vastavalt rahalistele võimalustele. Küttesüsteem vajab renoveerimist. Praegune olukord keldrites on rahuldav ja kulukat ümberehitust ei vaja. Avaldaja võiks võtta vastu boksi nr XXX või XXX.
22.Tartu linn (II kd, tl 8-13) palub avaldus jätta läbivaatamata, kuna avaldaja pöördumine kohtusse on olnud ennatlik, sisuliselt ei ole korteriomanikud keldri kasutuskorra ümberjagamist arutanud ja kokkuleppe sõlmimisega tegelenud. Teadaolevalt on avaldajale pakutud kahte vaba keldriboksi, mis on tühjad ja lukustamata. Puudutatud isik ei pea vajalikuks hakata kogu maja keldribokse ja keldris asuvaid ühiskondlikke ruume ümber jagama, kuna see oleks ebamõistlikult töömahukas tegevus ja tooks korteriomanikele kaasa ka märkimisväärselt suure rahalise kulu.

Remonditööd vee- ja kanalisatsioonitorustike väljavahetamiseks on maja rahuldava tehnilise seisukorra tagamiseks tunduvalt olulisemad, kui keldribokside ümberjagamine.

23.Evelyn Eelma (II kd, tl 17) ei pea vajalikuks kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist, kuna on keldribokside praeguse jaotusega rahul. Korteriühistul puuduvad hetkel rahalised vahendid keldribokside ümber jaotamiseks, hetkel on pakilisemaid probleeme vaja lahendada nagu näiteks avariilised torud jms.
24.Linda Saarva (II kd, tl 27) ei pea vajalikuks keldribokside ümber jaotust terve maja ulatuses, on nõus praeguse olukorraga.
25.Gennadi Jagomägi ja Natalja Potapova (II kd, tl 29-34; IV kd, tl 59-61) leiavad, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isikud ei nõustu ümberehitustöödega, keldribokside asukohtade muutmine ning ümberehitustööd ei oleks puudutatud isikute huvides, mistõttu tuleks leida mõistlikum ja kaasomanikke vähem traumeerivam lahendus. Puudutatud isikute huvides ei ole ca paarikümne sentimeetrise suuruse vahe nimel osaleda ulatuslikes ümberehitamise töödes, bokside- ja sisu kolimises. Lisakulud ning muud ebamugavused selles osas oleksid nende suhtes koormavad, puudutatud isikud on olukorraga rahul ja seni on kasutanud oma keldribokse vaikimisi kokkuleppel AÕS § 72 lg 1, 1 lause-mõttes. Alati ei ole kaasomanike huvides lähtuda asja lahendamisel ainuüksi kaasomandi osade suurusest. Puudutatud isikute huvi on, et neile jääks sama keldriboks. Avaldaja uute keldribokside plaanide järgi peaks praktiliselt iga korteriomanik liikuma oma keldriboksi- ja sisuga teise kohta, rääkimata lõhkumis- ja ehitustöödest. Üldise kasutuskorra seadmise ettepanek avaldaja nõudes hõlmab hulganisti ümberehitamise vajadust, mis puudutab kõiki korteriomanikke ja mida korteriomanikud ei ole nõus tegema – kuivõrd selline avaldaja nõue on ebamõistlik ja ebaotstarbekas.
26.Üllar Unt (II kd, tl 47) leiab, et ühistul ei ole vahendeid keldri ümberehituseks, kuna majas on ees avariiliste torude renoveerimine.
27.Maris Sarv-Kaasik (II kd, tl 65-66) leiab, et kõigil korteriomanikel on õigus kasutada kaasomandis olevates ruumides mõttelist osa kokkuleppe alusel. Vaidlus tuleks avaldaja keldriboksi vabastamise ja edaspidise kasutamise üle lahendada tema ja väidetava hõivaja või kõigi XXX trepikoja elanike vahel, kuna avaldaja soovib keldrit kasutada just XXX trepikoja keldris. Ei nõustu, et keldribokside ja ühiskasutuses keldriruumide jaotus tuleks kogu maja ulatuses ümber mõõta ja uuesti välja ehitada. Selline tegevus ja rahaline kulutus oleks ebamõistlik.
28.Elle Mällmann (II kd, tl 90) leiab, et majal on praegu tähtsamaid probleeme, mis vajavad lahendust. Esmatähtis on vahetada veetorustik, mis lekib, seejärel vananenud küttesüsteem. Need on mahukad tööd ja ressurssi pole majal palju.
29.Reet Urbanik (II kd, tl 102) on seisukohal, et poole sajandi vanuses majas ei tuleks hakata ümberehitust korraldama, kuna nii suured kulutused pole põhjendatud.
30.Siim Somelar (II kd, tl 104) leiab, et keldris on vabu bokse, mida saaks kasutada. Kogu keldri ümberehitamine on kallis ettevõtmine, arvestades, et maja vajab torustike ja küttesüsteemi renoveerimist.
31.Rauno Tiimann (II kd, tl 110) leiab, et kaasomandi kasutuskorra ümberjagamine on ebavajalik, sest siiani on praegune korraldus toiminud. Majal on hetkel toimumas avariilise torustiku renoveerimistööd ning keldrite ümberehitamine oleks liiga kulukas ettevõtmine.
32.Toomas Tammeleht (II kd, tl 197) on seisukohal, et keldrite kasutamise plaan ja kord on olemas. Kui korteri nr XXX boksi on hõivanud korter nr XXX, siis vajab see küsimus lahendamist nende kahe vahel, teisi kaasamata.
33.Vostan Azatyan (III kd, tl 65, 76, 131; IV kd, tl 1-2) keldriplaani muutmisega ei nõustu ja on rahul praeguse olukorraga. Keldribokside muutmise plaan tooks kaasa suured kulutused, mille

õiglaselt jaotamises suure tõenä osusega ü ksmeelt ei leita ja nii mõnigi osapool kannataks ebamõistlikult palju kahju.

34.Taavi Ellermaa (III kd, tl 181) avaldusega ei nõustu, kuna leiab, et ümberehitamine ei ole ratsionaalne lahendus, korteriomanikud on oma keldritesse investeerinud ja neid oma käe järgi kohandanud. AVALDAJA SEISUKOHT PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUSTELE (II kd, tl 91-101, 135-140; IV kd, tl 64-69)
35.Avaldaja leiab, et ühise elamise korrastamine, alustades nt keldri õiglase kasutuskorra kehtestamisest, on kõikide kaasomanike huvides, tõstes edaspidi nende elukeskkonna kvaliteeti. Avaldaja nõustub, et arvestades olemasolevate ühisruumide ja bokside suurust ja jaotust, ei ole õiglase kasutuskorra kokkulepe selle baasil võimalik. Ainus õiglane lahendus olekski ühisruumide pindala võimalikult ühesugune jagamine sektsioonide vahel ning keldribokside pindala vastavusse viimine korterite pindalaga. Arvestuste algandmete põhialuseks on korteriühistu juhatuse koostatud ja haldurile esitatud keldriplaanid. Sektsiooni keldri pind(ala) on tuletatud järgmiselt: sektsiooni X. korruse korterite summaarne pind ehitisregistri andmetel, millele on liidetud trepikoja pind 11 m2 ja siseseinte aluspind ümardatult 4 m2 (ilmselt on juba riiklikus ehitisregistris vead, sest XXX. korruse pind ei vasta kõrgemate korruste korterite pinnale, samuti ei vasta omavahel eri sektsioonide XXX. korruse korterite pinnad, mida võib näha tabelist (avalduse lisa nr 11). Ühisruumide pindalad on leitud juhatuse keldriplaanide alusel, mille mastaabitegurid on arvutatud elamu kandevseinte vahekauguse mõõtmete järgi. Uue plaani järgi on ühisruumid jagatud võimalikult ühtlaselt erinevate sektsioonide vahel, mis toob kaasa XXX sektsioonis paikneva (väikese) koristusvahendite ruumi üleviimise XXX sektsiooni ja suurema sotsiaalruumi paigutamise XXX sektsiooni. Tehnilised ruumid jäävad endisele kohale ja koonduvad põhiliselt XXX sektsiooni, et vältida ümberehitamiskulusid. Ehitusökonoomiliselt ei ole otstarbekas rajada bokse individuaal suuruses lähtudes täpselt korteri pindala suhtest elamu elamispindalasse. Seetõttu on uutes plaanides mindud teatud unifitseerimise teed ehk boksid on jagatud suuruse järgi gruppidesse, nt 3,3 ja 3,8 m2. Koefitsienti mõjutab suuresti vajadus kindlustada boksidele juurdepääs vahekäikude kaudu, mis peab olema kõikides sektsioonides võimalikult ühesugune. Uutes keldriplaanides on boksid võimalusel paigutatud korteri püstaku alla, v.a. XXX sektsioonis.
36.Avaldaja soovib rõhutada, et asjakohane valem avalduse lisas nr 11 on esitatud järgmisel kujul: boksipind: ~ (krt pind) x 0,086, kus märk tilde „~“ tähistab matemaatiliselt ligikaudsust. Võimalikud ebatäpsused tulenevad juhatuse esitatud plaanidest, graafiline arvutusmeetod ei võimalda erilist täpsust. Avaldaja arvutus sama korteri uue boksipinna kohta eeltoodud valemiga on: 45,2 x 0,086 = 3,89 m2, unifitseeritult 3,8 m2 nagu näidatud tabelis (vt lisa nr 11) ja uutel keldriplaanidel. Reaalse uue boksi pind jääb väiksemaks, sest uute bokside kogupind kahaneb oluliselt uute ühisruumide lisandumise tõttu kõikides sektsioonides. Esitatud vanades ja uutes plaanides ei kajastu keldris paiknev torustik, kuna avaldajal puudub juurdepääs boksidesse ja samuti pole kättesaadavad elamu ehitusdokumendid.
37.Kasutuseta bokside nr XXX ja XXX (XXX sektsioonis) osas märgib avaldaja, et korterite nr XXX, XXX ja XXX omanikel puudub korteri nr XXX omaniku ning elamu ühisruumide kaasomanike esindusõigus. Korteri nr XXX omanik ei ole kohustatud, kuid võib hakata suvalisel hetkel kasutama keldriboksi nr XXX. Seetõttu jääb pakkumistest alles vaid boks nr XXX, mille pindala on 4,3 m2, mis on märgatavalt väiksem korteri nr XXX omaniku õigusest kasutada keldriboksi suurusega 5,93 m2. Boksi nr XXX (endine boks nr XXX) pindala on 6,4 m2, mis on selgelt lähem suurus avaldaja osale kaasomandi mõttelisest suurusest. Arvestades korteri nr XXX mõttelise osa suurust, vastab boks nr XXX paremini korteri nr XXX mõttelise osa suurusele.
38.Avaldaja aktsepteerib kaasomanike seisukohta väljakujunenud kasutuskorraga v.a. elamu XXX sektsiooni korterite nr XXX ja nr XXX osas. Bokside arv XXX sektsioonis on 14, kuid korterite arv 15. Kaasomanikel peab olema võrdne õigus kasutada keldriboksi, kuid kellelgi ei ole boksi kasutamiskohustust, bokside arv sektsioonis peaks võrduma korterite arvuga, kusjuures elamu teistes sektsioonides bokside arv on kas võrdne või isegi suurem sektsiooni korterite arvust.
39.Kokkuvõttes aktsepteerib avaldaja, et Pikk 76 kaasomanikud on valdavalt huvitatud keldribokside ja ühisruumide väljakujunenud kasutuskorra säilitamisest.

KOHTU SEISUKOHT

40.Kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt on avaldaja ja puudutatud isikud Pikk 76, Tartu korteriomandite omanikud (II kd, tl 162-163, 189-190; III kd, tl 174-175; IV kd, tl 106-110). 41. 01.01.2018 jõustunud korteriomandi – ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub ja § 4 lg 4 kohaselt maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. KrtS § 14 lg 1 järgi võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega.
42.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel või enamuse otsuse alusel. AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
43.Asja materjalide kohaselt kasutavad Pikk 76 Tartu, korteriomanikud kaasomandisse kuuluvaid keldriruume selliselt, et on ehitanud endale ise või saanud korterit soetades kaasa eelmise omaniku kasutuses olnud keldriboksi, bokside suurus ei vasta kaasomandi osa suurusele ja on ruumiti erinev.
44.Kohtule esitatud XXX-XXX sektsiooni keldri plaanist (I kd, tl 66, 75-77), mis peaks kajastama varasemalt väljakujunenud kasutuskorda, nähtuvalt on ruumid (boksid) tähistatud numbritega, mis peaks vastama korterinumbritele. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal (korter nr XXX) puudub oma sektsioonis keldriboks, mis nähtub ka avaldusele lisatud XXX sektsiooni keldri plaanist (I kd, tl 66), kus ruumi, mis oleks tähistatud nr-ga XXX ei eksisteeri. Avaldaja keldriboksi puudumise teema on olnud arutlusel juba 2016. a üldkoosolekul (I kd, tl 169-171). Kuigi kohtueelselt ja ka kohtumenetluse käigus (06.02.2018. a kohtuistungi protokoll, II kd, tl. 159-161 ja 19.04.2018 KÜ Pikk 76 kordusüldkoosolek, III kd, tl. 2-3) on avaldajale pakutud mitmeid variante keldri kasutamiseks (kasutuseta bokse nr XXX, XXX, võimalust ehitada endale boks koosoleku ruumi arvelt) ei ole kokkulepet selles osas saavutatud. Kui kaasomanikud kasutuskorra kokkulepet ei saavuta, võib kaasomanik, tuginedes AÕS § 72 lg-tele 1 ja 5, nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist.
45.Esialgses avalduses on avaldaja esitanud enda poolt koostatud plaani Pikk 76, Tartu kortermaja keldri kasutuskorrast (I kd, tl 78-81), mis peaks vastama kaasomandi osa suurusele, kuid eeldab laiaulatuslikke ümberehitustöid ning senise kasutuskorra muutmist. Sisuliselt tuleks keldris olevad boksid kõik lammutada ja ehitada asemele uued. Puudutatud isikud ei nõustu avaldusega, nad ei ole huvitatud ega soovi keldriruumides väljakujunenud keldribokside kasutuskorra kindlaksmääramist, kuna praegune kasutuskord vastab enamuse korteriomanike soovidele ja tahetele ning uue kindlaksmääramine oleks ebaotstarbekas ja liialt kulukas.
46.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-172-10 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi

kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. Seejuures ei ole kohus seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel taotletud kasutusviisidega (vt Riigikohtu 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13; 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42; 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

47.Kohus, arvestades asjas esitatud seisukohti, aegade jooksul välja kujunenud ning kokkuleppeliselt seni toiminud keldribokside kasutamise korda ning kaasomanike õigustatud huve, leiab, et avaldaja taotletud viisil kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine on ebamõistlik ning kaasomanikke liialt koormav. Kuna keldribokside kasutuskord on välja kujunenud pikema aja vältel (tõenäolisest maja ehitamisest alates), kaasomanikud (puudutatud isikud) on vastavalt oma vajadustele boksid rajanud ja sisustanud ning on sellise lahendusega rahul ega ole pidanud vajalikuks keldribokside jaotusel lähtuda kaasomandi mõttelise osa suurusest, tooks avaldaja pakutud lahendus kaasa olukorra kus jaotus vastaks küll formaalselt kaasomandi osa suurusele, kuid sellise lahenduse elluviimine ja tulemus ei pruugi olla enamuse või vähemuse huve arvestades mõistlik ega õiglane. KÜ Pikk 76 üldkoosoleku protokollidest (I kd, tl 169-171, III kd, tl. 2-3) nähtuvalt on kortermajas vajalik selle säilitamise ja elanike elukvaliteedi parendamise eesmärgil teha hädavajalikke remonttöid (vee- ja kanalisatsioonitorude vahetus, küttesüsteemi renoveerimine jne), mida raha nappusel tehakse püstakute kaupa (veetorude vahetus) kogutava remondifondi toel. Ka avaldaja ise on märkinud viimases menetlusdokumendis (IV kd, tl 69), et aktsepteerib kaasomanike väljakujunenud keldribokside ja ühisruumide kasutuskorra säilimist. Seetõttu leiab kohus, et olemasoleva kasutuskorra muutmine ei ole käesoleval juhul õigustatud ning avaldaja põhinõue tuleb jätta rahuldamata.
48.Avaldaja on esitanud alternatiivnõude ja täpsustava avalduse teda puudutavas osas kasutuskorra määramiseks. Kohus võib kaasomandi kasutuskorra määrata selliselt, et kasutuskorraga reguleeritakse vaid osa kaasomandist. Seega lähtub kohus kaasomandi kasutuskorra määramisel avaldaja poolt esitatud alternatiivsest kaasomandi osa kasutuskorra kindlaksmääramise nõudest. Teised asjast puudutatud isikud kaasomandi kasutuskorra määramist taotlenud ei ole. Kui kaasomanikud leiavad, et määrata on vaja ka kaasomandi kasutuskord ülejäänud kaasomandi osas, võivad nad seda igal ajal nõuda AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 alusel.
49.Kuigi avaldaja on palunud endale määrata Rahvusarhiivi (IV kd, tl 70) plaanil keldriboks tähistusega nr XXX (juhatuse plaanil nr 59, I kd, tl 66), mida hetkel valdab korteri nr XXX omanik Galina Pšenitšnaja, ei nähtu esitatud tõenditest, et nimetatud keldriboksi oleks kunagi kasutanud korter nr XXX. Kohus on menetluses tuvastanud, et XXX sektsioonis on vabad keldriboks nr XXX (Rahvusarhiivi plaanil tähistusega nr XXX) ja nr XXX (Rahvusarhiivi plaanil tähistusega nr XXX). Korteri nr XXX omanik Eve Saviauk ei ole oma keldriboksi osas seisukohta avaldanud, kuid korteri nr XXX omanik Roman Pšentšnõi on kohtuistungil avaldanud (II kd, tl 159) ja andnud nõusoleku, tema kasutuses oleva keldriboksi nr XXX võib anda avaldaja kasutusse.
50.Arvestades avaldaja, kui vähemuse huve, asjaolu, et tal tegelikkuses keldriboksi ei ole ning tema nõuet määrata talle konkreetne keldriboks, leiab kohus, rahuldada tuleb avaldaja alternatiivne nõue ning määrata tema ainukasutusse keldriboks tähistusega nr XXX (Rahvusarhiivi plaanil tähistusega nr XXX), mille suurus on XXX sektsiooni keldri plaani järgi 4,3m2 ning mis vastab ka sisuliselt avaldaja kaasomandi osa suurusele.
51.Avaldaja on esitanud taotluse asendada puudutatud isikute nõusolekud kinnisturaamatu kande tegemisel. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnistusregistriosa

kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka muud märkmed omandi kohta. Kasutuskorra siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab toimuda KRS § 341 lg 1 ja lg 8 ning AÕS § 63 lg 1 p 4, § 631 lg 7 ja § 79 lg 1 ja 2 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (Riigikohtu 13. veebruari 2007. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07, p 15). TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

52.Kohus tuvastab Pikk 76 Tartu elamu korteriomanike kohustuse anda nõusolekud kohtu määratud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Kohus selgitab avaldajale, et kohtumäärusega sissekandeid ei tehta. Kohtumäärus saab asendada üksnes isikute tahteavaldused, keda kande tegemine puudutab. Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kandeavaldus kinnistusosakonnale.
53.Käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks on XXX sektsiooni keldri asendplaan (I kd, tl 66). Menetluskulud
54.Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
55.Kuigi üldreeglina on kasutuskorra seadmine kõigi kaasomanike huvides, on käesolevas asjas tegemist sellise tulemiga, mis oli avaldaja huvides. Kuivõrd kohus määras avaldajale keldriboksi, mida on talle ka kompromissi korras korduvalt pakutud, kuid kokkulepet ei saavutatud, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud avaldaja kanda.
56.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
57.Puudutatud isikute, Roman Pšenitšnõi, Galina Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni ja Jana Hoffmanni esitatud menetluskulude nimekirja (III kd, tl 150-151) kohaselt on nende kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 1280 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isikute, Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari (menetluse alguses olnud puudutatud isik), Tarvo Sarapuu (menetluse alguses olnud puudutatud isik) esitatud menetluskulude nimekirja (IV kd, tl 59-61) kohaselt on nende menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 800 eurot (ilma käibemaksuta), mille puudutatud isikud paluvad avaldajalt välja mõista.
58.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
59.Puudutatud isikuid esindasid menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastavad Agu Eichenbaum, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 16 tundi ja Helen Pahk, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 8 tundi.
60.Arvestades käesoleva vaidluse sisu, menetlusosaliste hulka, materjalide mahukust, asja keerukust ja puudutatud isikute menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute kirjeldusi ja kohtutoimikus esitatud menetlusdokumentide sisu, loeb kohus puudutatud isikute esindajate toimingute ajakulu põhjendatuks.
61.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-17-3449 Roman Pšenitšnõi, Galina Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni ja Jana Hoffmanni menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1280 eurot ja Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari, Tarvo Sarapuu menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 800 eurot. Seega kuulub avaldajalt Roman Pšenitšnõi, Galina Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni ja Jana Hoffmanni kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 1280 eurot (igale 320 eurot) ja Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari, Tarvo Sarapuu kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 800 eurot (igale 200 eurot).
62.Vastavalt esitatud taotlusele tuleb avaldajal Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari, Tarvo Sarapuu kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja