Üllar Unt (isikukood XXX) Gennadi Jõgi (isikukood XXX) Nikita Koros (isikukood: XXX) Eve Saviauk (isikukood XXX) H.V. (isikukood XXX) Galina Pšenitšnaja (isikukood XXX), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum Olga Tokareva (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tartu Maakohtu 11. septembri 2018 määruse resolutsiooni p 2 sõnastust ning sõnastada see alljärgnevas redaktsioonis: „2. Määrata XX Tartu kinnistul asuva elamu keldriruumide kasutuskord selliselt, et korteri nr 60 (korteriomandi kinnistu nr X) igakordse omaniku ainukasutusse jääb keldriboks, mis on määrusele lisatud keldri plaanil tähistatud numbriga 53.“
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 11. septembri 2018 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ivar Nurste kanda.
5.Välja mõista Ivar Nurstelt Gennadi Jagomägi kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 60 eurot.
6.Välja mõista Ivar Nurstelt Natalja Potapova kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 60 eurot.
7.Välja mõista Ivar Nurstelt Galina Pšenitšnaja kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 80 eurot.
8.Välja mõista Ivar Nurstelt Roman Pšenitšnõi kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 80 eurot.
9.Gennadi Jagomägi ja Natalja Potapova kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Ivar Nurstel tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ivar Nurste (avaldaja) esitas 3. märtsil 2017 Tartu Maakohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus määrata kindlaks korteriomanike keldriruumides asuva kaasomandi kasutuskord vastavalt hagi lisadele 7, 8, 9, 10 ja 11 alljärgnevalt: korterelamu, asukohaga XX Tartu, konkreetse korteri nr 1-60 juurde kuuluv keldriboks asub vastava korteriomandiga samas sektsioonis ja keldriboksi pindala on võrdeline vastava korteriomandi pindalaga; korterelamu, asukohaga XX Tartu, ühisruumide (mh nt soojussõlm, veemõõdusõlm, elektrikilp, koristusvahendite ruum, juhatuse ruum, koosolekuruum, spordiruum, saun, jalgrattahoiuruumid jms) pindala jaguneb võrdselt kõigi sektsioonide vahel ja kasutuskord vastab kõikide kaasomanike huvidele; määrata eelnimetatud kasutuskorra täitma hakkamise tähtajaks üks aasta käesolevas asjas otsuse jõustumisest või mõni muu mõistlik tähtaeg kohtu hinnangul. Alternatiivselt palus avaldaja määrata avaldajale keldriboks, mida hetkel valdab korteri nr 59 omanik Galina Pšenitšnaja. Avaldaja palus asendada kohtulahendiga puudutatud isikute nõusolekud ning kanda kinnistusraamatusse märkus kaasomandi kasutuskorra kohta.
12.augusti 2018 menetlusdokumendis palus avaldaja rahuldada avalduse resolutsioonis esitatud p 5 ning määrata avaldajale Rahvusarhiivi plaanil keldriboks nr 86 (juhatuse plaanil nr 59), mida hetkel valdab korteri nr 59 omanik Galina Pšenitšnaja ning asendada kohtulahendiga puudutatud isikute nõusolek ning kanda kinnistusraamatusse märkus kaasomandi kasutuskorra kohta. Avaldaja palus tema menetluskulud jätta Galina Pšenitšnaja ja Roman Pšenitšnõi kanda. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale alates 1997. aastast Tartus XX -60 asuv korteriomand. Keldribokside kasutamise korra tingimustes ei ole korteriomanike vahel kokku lepitud ega kasutuskorda kehtestatud. Kortermaja keldrikorrusel on omaaegsed elanikud (nõukogude sõjaväelased) rajanud kaasomandi osale suvalise suurusega keldriboksid, mis on praegu hõivatud erinevate korteriomanike poolt ja võetud isiklikku kasutusse. Avaldajal puudub võimalus kasutada kortermaja keldrikorrusel kaasomandi osal asuvaid keldribokse. IV sektsioonis, kus avaldaja korter asub, on keldribokside arv väiksem sektsiooni korterite arvust. Avaldajale peaks kuuluma keldriboks nr 60, mis eksisteerib hetkel vaid keldriplaanil (IV sektsiooni keldriplaan), keldriboksi nr 60 ja nr 50 vahel puudub eraldav sein, keldriboksil nr 60 puudub uks ja sellest tulenevalt ühendus vahekäiguga ning mõlemat keldriboksi valdab tegelikkuses keldriboksi nr 50 kasutaja. Ka kortermaja teistes sektsioonides on korteriomanikke, kes kasutavad samaaegselt mitut keldriboksi. Ajal, mil avaldaja korteri ostis, asus keldriboks nr 60 selle koha peal, kus plaani järgi asub praegu keldriboks nr 59. Kuna avaldaja keldriboksi ei kasutanud ning jättis selle lukustamata, hõivas selle avaldajale teadaolevalt 2006. aastal korteri nr 59 omanik, tähistades kõnealuse keldriboksi numbriga 59. Avaldaja on seisukohal, et iga kaasomaniku huvile vastab lahendus, kus konkreetse korteri juurde kuuluv keldriboks asub korteriga samas sektsioonis ning keldriboksi pindala on võrdeline vastava korteriomandi pindalaga. Kaasomandisse kuuluvate ühisruumide pindala peaks jagunema võrdselt
kõigi sektsioonide vahel. Hetkel on ühisruumid sektsioonide vahel jaotatud ebavõrdselt. Avaldaja kavandatud kasutuskord eeldab keldriruumide ümberehitamist. Avaldaja hinnangul takistab kasutuskorra puudumine keldri tavapärast kasutamist ning leiab, et tema poolt taotletav kasutuskorra kindlaksmääramine on mõistlik ega piira liigselt teiste kaasomanike õigusi.
2.Galina Pšenitšnaja, Roman Pšenitsnõi, Jana Hoffmann ja Aleksandr Hoffmann avaldusega ei nõustu ja palusid jätta avaldus rahuldamata või määrata, et avaldajal on võimalus kasutada boksi nr 53 või 55. Praegune keldribokside süsteem on ajalooliselt välja kujunenud ning vastab enamuse korteriomanike soovidele ja tahtele. Keldribokside suurused vastavad tõenäoliselt maja ehitusaegsele plaanile ning on praeguste korteriomandite suuruste suhtes ebaproportsionaalsed. Korteriomanikud on läbi aja üldiselt säilitanud keldribokside kokkuleppelise kasutamise ega ole keldribokside suuruseid sidunud korteriomandite reaalosade suurustega. Keldribokse on vahel vahetatud, kui keegi pole oma senist boksi enam huvitatud kasutama ja keegi vajab suuremat/väiksemat/teises kohas asuvat boksi. Sellised kasutuskokkulepped on kehtinud omanike vahel, kes parasjagu on kasutamisest huvitatud. Puudutatud isikud on investeerinud enda kasutuses olevatesse keldriboksidesse aega ja raha, et see välja ehitada. Ümberpaigutamine on problemaatiline, osad keldriboksi seinad on puidust, kuid osa kandvad ning nõusolekut nende lammutamiseks ei ole ehitustehniliselt võimalik saada. Avaldajale on pakutud võimalust kasutada plaanil nr 53 ja 55 tähistusega vabu keldribokse, mis jäävad IV sektsiooni ehk mille peal asub avaldaja korter. Samuti on vaba IV sektsiooni all olevast 48 m2 osa, mida ei kasutata ja kuhu oleks võimalik avaldajal keldriboks rajada. Kasutuskorra puudumine ei ole takistanud avaldajal käesoleva ajani keldri tavapärast kasutust. Puudutatud isikute kasutuses oleva keldriboksi nr 86 avaldajale määramine tooks kaasa ebaõige ja ebaõiglase olukorra, kuna nimetatud boksi suurus on 6,327 m2, kuid avaldajal oleks õigus saada 5,237 m2 suurune boks.
3.Kaido Värbu avaldusega ei nõustunud ja palus jätta avaldus rahuldamata.
4.Olga Tokareva avaldusega ei nõustunud, kuna on rahul keldribokside praeguse jaotusega. Oma boksi on kulutatud raha, ei ole nõus investeerima raha keldribokside ümberehitamisele.
5.Merili Umbleja ei näinud põhjust, miks peaks tegema ümberkorraldusi kogu maja keldriboksides.
6.Triin Kruusla ei soovinud keldribokside kasutuskorra kindlaksmääramist. Avaldajale on pakutud juhatuse poolt vabu keldribokse.
7.Eda Tagamets palus jätta avaldus rahuldamata, kuna ei soovi kasutuskorra kindlaksmääramist ja on rahul praeguse jaotusega. Kogu keldri ümberehitus on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult koormav asjasse mittepuutuvate majaelanike jaoks ning maja haldamise seisukohast ebaotstarbekas.
8.Heigo Petsi palus jätta avaldus rahuldamata, kaasomandi ümberjagamine on täiesti ebavajalik, sest praegune korraldus kaasomandi kasutamiseks on vastuvõetav ja kõigiti toimiv. Üldkasutatavate ruumide ümberkorraldamine pole võimalik ilma suurte rahaliste kulutusteta, milleks korteriühistul vahendeid ei jätku. Majas on vajalik avariilise veetorustiku ja küttesüsteemi renoveerimine.
9.Maarja-Liis Rants ja Karl Englas avaldusega ei nõustunud ning leidsid, et maja keldris on piisavalt tühje keldribokse, mida saaks avaldaja kasutada. Mõistlik ei ole kulutada raha keldri ümberkorraldusele, kui majas on avariilisi püstakuid ning küttesüsteem vajab vahetust.
10.Reet Raudvere ei näinus põhjust kaasomandi kasutuskorra muutmiseks ning palus menetluse lõpetamist.
11.Eve Saviauk ei pidanud otstarbekaks keldribokside ümberehitust, on elanud majas selle valmimisest alates. Praeguseks on maja peaaegu 40 aastat vana ja paljud asjad vajavad remonti. Raha kogutakse torude vahetuseks ja seejärel on plaanis küttesüsteemi remont, mõlemad on kulukad tööd.
12.Maie Viktor leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidluse ese puudutab ainult avaldajat ning avaldaja keldriboksi hõivanud isikut. Korteri omandamisel 1992. a näidati talle I sektsiooni keldrikorrusel asuva keldriboksi (tähistusega 12) ruumi ning selgitati kaasomandi esemete väljakujunenud kasutuskorda, sealhulgas ka keldriruumide ja muude ühiskasutuses olevate ruumide kasutamist. Selline kaasomandi eseme kasutamise kokkuleppeline kord on toiminud aastakümneid. Avaldaja ise märgib oma avalduses, et on olemas I-IV sektsiooni keldri plaanid, kinnitades sellega, et korteriühistul on korteriomanike kokkulepe kaasomandi eseme (keldribokside) kasutamise kohta (nö kokkuleppeline kasutuskord). Kaasomandi eseme kasutuskord on korteriomanike vahel olemas olnud, see on kokkuleppeline ja toiminud aastaid.
13.Liilian Joost leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kaasomandi ümberjaotamine on ebavajalik, kuna siiani on toiminud praegune korraldus kaasomandi kasutamisel. Majal on pooleli hetkel avariilise torustiku renoveerimistööd. Teiseks planeeritavaks tööks on küttesüsteemide renoveerimine, mis on hädavajalik. Praeguses olukorras keldripinna ümberehitamine oleks liiga kulukas.
14.Gennadi Jõgi leidis, et avaldus tuleb jätta menetlemata. Keldribokside olemasolev kasutuskord on välja kujunenud juba aastatega. Puudutatud isik on rahul hetkel valitseva keldribokside kasutuskorraga ja ei näe mingit vajadust olukorda muuta. Inimesed on sisustanud ja parendanud nende kasutuses olevad keldriboksid oma vahenditest. Avaldaja trepikojas on olemas vähemalt 2 tühja keldriboksi, mida saaks ta kasutada.
15.Ülo Püvi on seisukohal, et avaldaja kasutusse tuleks anda keldriboks, mida hetkel ei kasutata (kui selline on olemas) või leitakse ruum, mis on võimalik ehitada ümber keldriboksiks. Kui see ei ole võimalik, siis on ainukeseks lahenduseks kõikide keldriruumide ümberehitamine, sest taoline olukord võib tekkida ka hiljem, kuna lisaks avaldajale ei ole ka osa teistel korteritel keldriboksi.
16.H.V. leidis, et avaldaja nõue on suunatud korteri nr 59 omaniku vastu. Uus kasutuskord eeldab keldriruumide ümberehitust, mis on mahukas, aeganõudev ja ilmselgelt majaelanikele rahaliselt ülejõukäiv. Maja torustik on ohtlikus seisukorras ja vajab väljavahetamist, töid tehakse etapiviisiliselt püstakute kaupa vastavalt rahalistele võimalustele. Küttesüsteem vajab renoveerimist. Praegune olukord keldrites on rahuldav ja kulukat ümberehitust ei vaja. Avaldaja võiks võtta vastu boksi nr 53 või 55.
17.Tartu linn palus jätta avaldus läbi vaatamata, kuna avaldaja pöördumine kohtusse on olnud ennatlik, sisuliselt ei ole korteriomanikud keldri kasutuskorra ümberjagamist arutanud ja kokkuleppe sõlmimisega tegelenud. Teadaolevalt on avaldajale pakutud kahte vaba keldriboksi, mis on tühjad ja lukustamata. Puudutatud isik ei pea vajalikuks hakata kogu maja
keldribokse ja keldris asuvaid ühiskondlikke ruume ümber jagama, kuna see oleks ebamõistlikult töömahukas tegevus ja tooks korteriomanikele kaasa ka märkimisväärselt suure rahalise kulu. Remonditööd vee- ja kanalisatsioonitorustike väljavahetamiseks on maja rahuldava tehnilise seisukorra tagamiseks tunduvalt olulisemad, kui keldribokside ümberjagamine.
18.Evelyn Eelma ei pidanud vajalikuks kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist, kuna on keldribokside praeguse jaotusega rahul. Korteriühistul puuduvad rahalised vahendid keldribokside ümber jaotamiseks, hetkel on pakilisemaid probleeme vaja lahendada.
19.Linda Saarva ei pidanud vajalikuks keldribokside ümber jaotust terve maja ulatuses, on nõus praeguse olukorraga.
20.Gennadi Jagomägi ja Natalja Potapova leidsid, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isikud ei nõustu ümberehitustöödega, keldribokside asukohtade muutmine ning ümberehitustööd ei oleks puudutatud isikute huvides, mistõttu tuleks leida mõistlikum ja kaasomanikke vähem traumeerivam lahendus. Puudutatud isikute huvides ei ole ca paarikümne sentimeetrise suuruse vahe nimel osaleda ulatuslikes ümberehitamise töödes, bokside- ja sisu kolimises. Lisakulud ning muud ebamugavused selles osas oleksid nende suhtes koormavad, puudutatud isikud on olukorraga rahul ja seni on kasutanud oma keldribokse vaikimisi kokkuleppel AÕS § 72 lg 1 esimese lause-mõttes. Avaldaja uute keldribokside plaanide järgi peaks praktiliselt iga korteriomanik liikuma oma keldriboksi- ja sisuga teise kohta, rääkimata lõhkumis- ja ehitustöödest. Üldise kasutuskorra seadmise ettepanek avaldaja nõudes hõlmab hulganisti ümberehitamise vajadust, mis puudutab kõiki korteriomanikke ja mida korteriomanikud ei ole nõus tegema, kuivõrd selline avaldaja nõue on ebamõistlik ja ebaotstarbekas.
21.Üllar Unt leidis, et ühistul ei ole vahendeid keldri ümberehituseks, kuna majas on ees avariiliste torude renoveerimine.
22.Maris Sarv-Kaasik leidis, et kõigil korteriomanikel on õigus kasutada kaasomandis olevates ruumides mõttelist osa kokkuleppe alusel. Vaidlus tuleks avaldaja keldriboksi vabastamise ja edaspidise kasutamise üle lahendada tema ja väidetava hõivaja või kõigi IV trepikoja elanike vahel, kuna avaldaja soovib keldrit kasutada just IV trepikoja keldris.
23.Elle Mällmann leidis, et majal on praegu tähtsamaid probleeme, mis vajavad lahendust. Esmatähtis on vahetada veetorustik, mis lekib, seejärel vananenud küttesüsteem. Need on mahukad tööd ja ressurssi pole majal palju.
24.Reet Urbanik on seisukohal, et poole sajandi vanuses majas ei tuleks hakata ümberehitust korraldama, kuna nii suured kulutused pole põhjendatud.
25.Siim Somelar leidis, et keldris on vabu bokse, mida saaks kasutada. Kogu keldri ümberehitamine on kallis ettevõtmine, arvestades, et maja vajab torustike ja küttesüsteemi renoveerimist.
26.Rauno Tiimann leidis, et kaasomandi kasutuskorra ümberjagamine on ebavajalik, sest siiani on praegune korraldus toiminud. Majas on hetkel toimumas avariilise torustiku renoveerimistööd ning keldrite ümberehitamine oleks liiga kulukas ettevõtmine.
27.Toomas Tammeleht on seisukohal, et keldrite kasutamise plaan ja kord on olemas. Kui korteri nr 60 boksi on hõivanud korter nr 59, siis vajab see küsimus lahendamist nende kahe vahel, teisi kaasamata.
28.Vostan Azatyan keldriplaani muutmisega ei nõustunud ja on rahul praeguse olukorraga.
29.Taavi Ellermaa avaldusega ei nõustunud, kuna leidis, et ümberehitamine ei ole ratsionaalne lahendus, korteriomanikud on oma keldritesse investeerinud ja neid oma käe järgi kohandanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
30.Maakohus rahuldas 11. septembri 2018 määrusega avalduse osaliselt ning määras XX Tartu asuval kinnistul oleva elamu keldriruumide kasutuskorra selliselt, et avaldaja ainukasutusse jääb keldriboks, mis on määrusele lisatud keldri plaanil tähistatud numbriga 53. Kohus kohustas puudutatud isikuid andma vastavasisulisi nõusolekuid ja asendas nõusolekud määrusega. Määruse lahutamatuks osaks on määrusele lisatud XX Tartu asuva kinnistu IV sektsiooni keldribokside asendiplaan. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt Roman Pšenitšnõi, Galina Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni ja Jana Hoffmanni kasuks kokku menetluskulud summas 1280 eurot järgnevalt: Roman Pšenitšnõile 320 eurot, Galina Pšenitšnajale 320 eurot, Aleksandr Hoffmannile 320 eurot ja Jana Hoffmannile 320 eurot. Maakohus mõistis avaldajalt Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu kasuks kokku menetluskulud summas 800 eurot järgnevalt: Gennadi Jagomägile 200 eurot, Natalja Potapovale 200 eurot, Birgit Kirotarile 200 eurot ja Tarvo Sarapuule 200 eurot. Maakohus määras, et Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et avaldajal puudub oma sektsioonis keldriboks. Kuigi kohtueelselt ja ka kohtumenetluse käigus on avaldajale pakutud mitmeid variante keldri kasutamiseks (kasutuseta bokse nr 53, 55, võimalust ehitada endale boks koosoleku ruumi arvelt) ei ole kokkulepet selles osas saavutatud. Kui kaasomanikud kasutuskorra kokkulepet ei saavuta, võib kaasomanik, tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-tele 1 ja 5, nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist. Maakohus, arvestades asjas esitatud seisukohti, aegade jooksul välja kujunenud ning kokkuleppeliselt seni toiminud keldribokside kasutamise korda ning kaasomanike õigustatud huve, leiab, et avaldaja taotletud viisil kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine on ebamõistlik ning kaasomanikke liialt koormav. KÜ XX üldkoosoleku protokollidest nähtuvalt on vajalik teha kortermajas selle säilitamiseks ja elanike elukvaliteedi parendamiseks hädavajalikke remonttöid, mida raha nappusel tehakse püstakute kaupa kogutava remondifondi toel. Ka avaldaja ise on märkinud viimases menetlusdokumendis et aktsepteerib kaasomanike väljakujunenud keldribokside ja ühisruumide kasutuskorra säilimist. Maakohtu hinnangul ei ole olemasoleva kasutuskorra muutmine õigustatud ning avaldaja põhinõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi avaldaja on palunud endale määrata Rahvusarhiivi plaanil keldriboks tähistusega nr 86, mida hetkel valdab korteri nr 59 omanik Galina Pšenitšnaja, ei nähtu esitatud tõenditest, et nimetatud keldriboksi oleks kunagi kasutanud korter nr 60. Maakohus tuvastas, et IV sektsioonis on vabad keldriboks nr 53 (Rahvusarhiivi plaanil tähistusega nr 72) ja nr 55 (Rahvusarhiivi plaanil tähistusega nr 70). Korteri nr 55 omanik Eve Saviauk ei ole oma keldriboksi osas seisukohta
avaldanud, kuid korteri nr 53 omanik Roman Pšenitšnõi on kohtuistungil avaldanud ja andnud nõusoleku, et tema kasutuses oleva keldriboksi nr 53 võib anda avaldaja kasutusse. Arvestades avaldaja kui vähemuse huve, asjaolu, et tal tegelikkuses keldriboksi ei ole ning tema nõuet määrata talle konkreetne keldriboks, leidis maakohus, et rahuldada tuleb avaldaja alternatiivne nõue ning määrata tema ainukasutusse keldriboks tähistusega nr 53 (Rahvusarhiivi plaanil tähistusega nr 72), mille suurus on IV sektsiooni keldri plaani järgi 4,3m2 ning mis vastab ka sisuliselt avaldaja kaasomandi osa suurusele. Maakohus tuvastas XX Tartu elamu korteriomanike kohustuse anda nõusolekud kohtu määratud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kannete tegemiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
31.Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 ning 5-8 peale. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 2 muuta järgmiselt: määrata XX Tartu asuval kinnistul keldriruumide kasutuskord selliselt, et avaldaja ainukasutusse jääb keldriboks, mis on määrusele lisatud keldri plaanil tähistatud numbriga 59 ja Galina Pšenitšnaja ainukasutusse jääb keldriboks, mis on määrusele lisatud keldri plaanil tähistatud numbriga 53. Keldriboks numbriga 59 on ainus sektsioonis, mille pindala jääb vahemikku 5-7 m2 ehk on suurusega 6,327 m2, mis ligikaudu vastab korteri nr 60 mõttelisele osale. Avaldaja, tuginedes korterite nr 59 ja 60 mõttelisele osadele, on seisukohal, et boksi nr 53 peaks kasutama korter nr 59, vabastades boksi nr 59 (juhatuse plaanil). Jääb selgusetuks, miks perekond Pšenitšnõi ehitas boksi nr 59, kui nad ei olnud veel vastava numbriga korteri omanikud. Samuti pole selge, kuidas nad seda tõendavad. Isegi kui see väide on tõene, ei anna see alust õigust boksi nr 59 erastamiseks. Maakohus tugines keldribokside väljakujunenud kasutuskorrale ehk tavale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 lg 2 teise lause kohaselt ei saa tava muuta seadust. Avaldaja, austades küll enamuskaasomanike huve säilitada keldribokside väljakujunenud kasutuskord, ei ole loobunud nõudest boksile nr 59. Avaldaja nõue on kooskõlas AÕS § 71 lg-ga 1. Maakohus ei ole nõudnud avaldaja boksi kasutamise tõendamist. AÕS § 72 ei seosta kaasomandi kasutamiseelist tulevikus selle eelneva kasutamise ega investeeringutega kaasomandisse, mis ei ole seotud asja säilitamisega. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3 tuleb muuta järgmiselt: kohustada puudutatud isikuid andma nõusolekud kõikide elamu XX Tartu kaasomanike kasutuses olevate keldribokside väljakujunenud kasutuskorra kohta, võttes arvesse resolutsioonis p 2, kinnistusraamatu vastava registriosa III jakku märkuse kandmiseks ja asendada nõusolekud käesoleva kohtumäärusega. Maakohus on põhjendamata kitsendanud kaasomanike hulka, keda kasutuskorra määramine puudutab, miinimumini, st avaldaja isikuni. Seetõttu jäi avaldaja ka ainsaks kasusaajaks, mis kajastus omakorda menetluskulude jaotuses. Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine ja asjakohase märke tegemine kinnistusraamatusse kogu elamus on kõikide kaasomanike huvides, sest boksi õiguslik sidumine korteriga võimaldab kaasomanikel boksi soovi kohaselt sisustada ja lukustada. Märge kinnistusraamatus välistab ühtlasi võimalikud vaidlused korteriomanike vahel vastavalt AÕS § 79 lg-le 2. Avaldaja hinnangul on vastuolu määruse p-des 51 ja 52 esitatud seisukohtade ja resolutsiooni p-s 3 esitatu vahel.
Avaldaja on seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta Galina Pšenitšnaja kanda. Avaldaja viitab Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-12-08 p-le 13 ja 3-2-1-151-10 p-le 11.
32.Toomas Tammeleht ja H.V. jäävad oma varasemate seisukohtade juurde.
33.Reet Urbanik soovib jääda erapooletuks.
34.Galina Pšenitšnaja, Roman Pšenitšnõi, Jana Hoffmann ja Aleksandr Hoffmann, Gennadi Jagomägi ja Natalja Potapova, ning Gennadi Jõgi palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid parandada tuleb Tartu Maakohtu 11. septembri 2018 määruse resolutsiooni p 2 sõnastust ning sõnastada see alljärgnevas redaktsioonis: „2. Määrata XX Tartu kinnistul asuva elamu keldriruumide kasutuskord selliselt, et korteri nr 60 (korteriomandi kinnistu nr X) igakordse omaniku ainukasutusse jääb keldriboks, mis määrusele lisatud keldri plaanil on tähistatud numbriga 53.“ Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 11. septembri 2018 määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 on jäetud Ivar Nurste ainukasutusse keldriboks, mis on määrusele lisatud keldri plaanil tähistatud numbriga 53. Jättes keldriboksi nr 53 nimeliselt praeguse korteriomaniku ainukasutusse, märkimata korteri nr-t ega seda, et keldriboks nr 53 jääb korteri nr 60 igakordse omaniku ainukasutusse, on maakohus rikkunud resolutsiooni selguse ja täidetavuse põhimõtet (TsMS § 442 lg 5). Lähtudes eeltoodust parandab ringkonnakohus määruse resolutsiooni p 2 sõnastust.
36.Asja materjalide kohaselt on avaldaja alates 1997. aastast korteriomandi, asukohaga XX -60 Tartu, omanik. Maakohtule esitatud 29. mai 2017 avalduses esitas avaldaja järgmised taotlused:
1.Määrata kindlaks korteriomanike keldriruumides asuva kaasomandi kasutuskord vastavalt hagi lisadele nr 7, 8, 9, 10 ja 11 alljärgnevalt:
1.1.Korterelamu, asukohaga XX Tartu, konkreetse korteri nr 1-60 juurde kuuluv keldriboks asub vastava korteriomandiga samas sektsioonis.
1.2.Korterelamu, asukohaga XX Tartu, keldriboksi pindala on võrdeline vastava korteriomandi pindalaga.
1.3.Korterelamu, asukohaga XX Tartu, ühisruumide (mh nt soojussõlm, veemõõdusõlm, elektrikilp, koristusvahendite ruum, juhatuse ruum, koosolekuruum, spordiruum, saun, jalgrattahoiuruumid jms) pindala jaguneb võrdselt kõigi sektsioonide vahel ja kasutuskord vastab kõikide kaasomanike huvidele. Avaldaja on 29. mai 2017 menetlusdokumendis täiendanud oma avaldust alternatiivse nõudega ja palunud määrata avaldajale keldriboks, mida hetkel valdab korteri nr 59 omanik Galina Pšenitšnaja (I kd tl 56-64).
12.augusti 2018 menetlusdokumendis (IV kd tl 64-69) on avaldaja märkinud, et ta aktsepteerib XX Tartu asuva elamu korteriomanike huvi keldribokside ja ühisruumide väljakujunenud kasutuskorra säilitamiseks ning palub rahuldada alternatiivne nõue ja määrata avaldajale Rahvusarhiivi plaanil keldriboks nr 86 (juhatuse plaanil nr 59), mida hetkel valdab korteri nr 59
omanik Galina Pšenitšnaja ning asendada kohtulahendiga puudutatud isikute nõusolekud ning kanda kinnistusraamatusse märkus kaasomandi kasutuskorra kohta. Lähtudes viidatud menetlusdokumendist saab asuda seisukohale, et avaldaja nõudeks maakohtus oli keldribokside kasutuskorra muutmine selliselt, et korteri nr 60 omaniku ainukasutusse jääb keldriboks, mis on määrusele lisatud keldri plaanil tähistatud numbriga 59. Mõnevõrra ebaselge on avaldaja taotlus, mis puudutab kinnistusraamatusse märkuse kandmist kaasomandi kasutuskorra kohta, kuid kuna ta on oma 12. augusti 2018 menetlusdokumendis aktsepteerinud XX Tartu asuva elamu korteriomanike huvi keldribokside ja ühisruumide väljakujunenud kasutuskorra säilitamiseks, siis saab asuda seisukohale, et tema huviks on kanda kinnistusraamatusse märkus selle kohta, milline on korteri nr 60 osas keldribokside kasutuskord.
37.Korteriomanike vahel puudub kirjalik kokkulepe XX Tartu asuvas elamus kaasomandis olevate keldribokside kasutamiseks ning nende kasutamine on toimunud vaikival kokkuleppel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et aktsepteerida saab ka tavana välja kujunenud kasutuskorda, mida võiks käsitleda konkludentselt sõlmitud vormivaba kokkuleppena. Avaldaja on seisukohal, et TsÜS § 2 lg 2 kohaselt tava ei saa muuta seadust ning tal on AÕS § 71 lg 1 alusel õigus kasutada keldriboksi nr 59 seetõttu, et selle suurus on vastavuses talle kuuluva korteriomandi suurusega. Samuti leiab avaldaja, et õigus kasutada keldriboksi nr 59 tekkis tal juba korteriomandi ostmisel ning kuigi ta ei ole keldriboksi kasutanud, ei ole ta vastavat õigust kaotanud. Kinnistul asuvas korterelamus konkreetse korteriomandiga seotud keldriboksi kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Antud juhul ei ole tavana väljakujunenud keldribokside kasutuskorraga rahul olnud vaid avaldaja, teised korteriomanikud on palunud kohtul jätta jõusse senikehtinud keldribokside kasutuskord, jättes avaldaja kasutusse vaba (s.o korteriomanike poolt mittekasutatava) keldriboksi. Kuna avaldaja on nõudnud keldriboksi nr 59 ainukasutusõigust ja vastava märkuse kandmist kinnistusraamatusse ning teised korteriomanikud ei ole soovinud keldribokside kasutuskorra kohta märkuse kandmist kinnistusraamatusse, siis on maakohus õigesti lahendanud vaid avaldaja taotlust ja võtnud seisukoha korteri nr 60 korteriomaniku ainukasutusse jääva keldriboksi osas. Lähtudes eeltoodust on põhjendamatu avaldaja väide, et kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine ja asjakohase märkuse kandmine kinnistusraamatusse kogu elamu kohta on kõikide kaasomanike huvides ning keldriboksi sidumine korteriga võimaldab korteriomanikel keldriboksi sisustada ja lukustada. Teised korteriomanikud aktsepteerivad tavana väljakujunenud keldribokside kasutuskorda ning ei ole soovinud seda muuta ja keldribokside kasutamine ilma vastava märkuseta kinnistusraamatus ei ole olnud takistatud (v.a avaldaja).
38.Avaldaja väide, et maakohtu poolt korteri nr 60 korteriomaniku ainukasutusse jäetud keldriboks nr 53 ei vasta tema kaasomandi osa suurusele, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et sellise asja lahendamisel ei ole põhjendatud lähtuda ainuüksi kaasomandi osade suurusest, vaid lähtuda tuleb ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada tuleb kaasomanike ühiste huvide ja muude asjaoludega (sh senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhtega jm). Maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel arvestanud nimetatud asjaolusid (vt vaidlustatud määruse p 47, 49, 50) ning asunud seisukohale, et olemasoleva keldribokside kasutuskorra muutmine ei ole õigustatud, kuid kuna avaldajal tegelikkuses ei ole keldriboksi, siis tuleb talle määrata vaba keldriboks nr 53. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
39.Avaldaja seisukoha kohaselt on maakohus ebaõigesti jaganud menetluskulud, sest menetluskulud tuleks jätta puudutatud isiku Galina Pšenitšnaja kanda, kes esitas menetluses valeväite keldribokside pindala kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuivõrd kohus määras avaldajale keldriboksi, mida talle oli eelnevalt korduvalt pakutud, kuid mille kasutusest avaldaja keeldus, siis on lahend tehtud tema huvides ja menetluskulud jäid õigustatult avaldaja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isikud Gennadi Jagomägi ja Natalja Potapova on taotlenud õigusabikulu 60 eurot kummalegi väljamõistmist avaldajalt (1 tund x 120 eurot : 2 = 60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes ning taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb avaldajal Gennadi Jagomägi ja Natalja Potapova kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isikud Galina Pšenitšnaja ja Roman Pšenitšnõi on taotlenud õigusabikulu 80 eurot kummalegi väljamõistmist avaldajalt (2 tundi x 80 eurot : 2 = 80 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes ning taotlus kuulub rahuldamisele. Teised puudutatud isikud ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud Viivi Tomson
digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.