Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja vastus

- hagejale kuulub korteriomand asukohaga xxx; - elamu P 5 haldamise ja majandamisega tegeleb kostja; - xx (xxx OÜ) likvideeris 19.02.2016 asukohas xx, kanalisatsiooniummistuse (tl 4); - 26.07.2016 toimus, asukohas xxx, xxx OÜ poolt lekkiva kanalisatsioonipüstiku demonteerimine, veetorustiku vahetus, lammutusööd ja ehitusprahi utiliseerimine kokku maksumusega 288 eurot, mis tasuti xx OÜ poolt sularahas vastavalt arvele nr A-22589799. Lekkiv ja ummistuv kanalisatsioonitoru vahetati plastist kanalisatsioonitoru vastu. Paigaldamisel ja kinnitamisel lähtuti toru tootja paigaldusjuhisest. Veeproov tihendite lekke vältimiseks on teostatud vee valamisega püstakusse ülemisest naaberkorterist; (tl 5-8); - 10.08.2017 esitas hageja kostjale kohtuvälise nõude kulutuste hüvitamiseks summas 288 eurot maksetähtajaga 20.08.2017 (tl 10); - 25.08.2017 vastas kostja hagejale e-kirja teel, et on nõude kätte saanud 22.08.2018, paludes tõendada vajalikku kulutust TSÜS § 63 p 1 mõttes ning varasemaid pöördumisi juhatuse poole. Kostja palus esitada lisaks täiendavad tõendid seonduvalt tööde hinnaga (tl 23); - Korteriühistu P 5 kodukorra lisa nr. 6 järgi, mis reguleerib „Hooldustööde kohustuste jaotust korteriühistu ja korteriomanike vahel“, punkti 5.2. kohaselt „vee- ja kanalisatsiooni torustikud“ ja punkti 5.5. kohaselt „torustike lekete ja ummistuste kõrvaldamine“ kuuluvad ühistu kohususte hulka (tl 30).

tualettruumi sein ja osaliselt tualettruumi põrand maja püstaku ümbruses. Selgus, et maja püstak oli kuiv ja terve. Maja püstak ei saanud põhjustada krt xx veekahju. Vaatluse käigus selgus, et krt xxx teostatud kanalisatsioonitorude ühendused maja püstakusse ei ole korrektsed, kuigi otsest veeleket ei olnud näha ka korterisiseseid kanalisatsioonitorustikke veega täites.“ (tl 53). Lisaks kinnitab kostja hinnangul, et püstak oli korras, kostja tõend, millele on alla kirjutanud ka korteri nr xxx omanik, mille kohaselt „04.06.2016 toimus väljakutse xxx-le, xx korteris köögilagi täielikult veega uputatud. xxx 24 fikseeris, et krt xxx pesumasina voolik lasi vett läbi, oli katki“ (tl 73). Hageja on selgitanud, et P 5 on kolme korruseline keldriga maja. Elamus on 22 korterit. Hageja korter nr xxx asub 2 korrusel. Hageja korteri kohal asub korter nr xxx, mille omanik seoses kanalisatsiooni torude amortiseerumisega oli samuti sunnitud neid vahetama. Keldrikorrusel asuva korteriomandi nr xxx omanik kinnitas, et kostja juhatuse liige lubas temale vahetada kogu maja kanalisatsioonitorustiku juba 2015 aastal, kuid ei ole seda tänaseni teinud. P 5 maja torustik püsib muutmatult alates hoone linna veevarustusega ühendamisest s.o. ligikaudu 50 aastat, mille jooksul pole keegi seda remontinud ega uuendanud. Hageja on esitanud vajalike kulutuste tõenditena korteri nr xx kohal paikneva korteri xx omaniku M L (xxx) esindaja J M (xxx) nimele vormistatud sularahaarve (nr 2646) (tl 32-33). Arve on esitatud firma xxx poolt 21.12.2015 kanalisatsiooniummistuste likvideerimise eest ning järgmisel päeval, 22.12.2015 sularahaarve (nr 2622) reoveepüstakus lekke likvideerimise eest „umbes meetri kõrgusel maapinnast“ s.o. hoone keldris ning „püstaku osalise vahetuse“ eest (tl 32-33). Viimasest arvest selgub, et reoveetoru oli „täitunud malmitükkide ja settega“ (tl 32). Lisaks arvetele esitas hageja ka fotod torutööde teostamisest ja sellele eelnenud ajast korteris nr. xxx, mis tõestavad torustiku halba seisukorda (tl 34-37). Arvestades, et mõlemad korterid vahetasid sama reoveepüstakut ligikaudu samal ajal ning asjaolu, et malmitükkidest (so. torustiku sisemistest osadest) koosnenud ummistus oli jõudnud juba elamu keldrisse, oli reoveepüstaku vahetus, mis kuulub ühistu kohustuste hulka, enam kui vajalik. Hageja on esitanud ka korteri nr xx omaniku U T 20.12.2017 kirja „Probleemid P 5 maja ekspluatatsioonis“, millest selgub, et ühistu on lubanud talle torustiku vahetust „2,5 aastat“ tagasi ehk 2015 mais, kui ta korteri ostis. Kirjast nähtub, et toonane ühistu juhatus lubas lähiajal vahetada kanalisatsiooni „püstikud majas tervikuna ja ühistu arvel“ (tl 38) Hageja selgitab et ühistu pole senini püstikuid vahetanud ning korteri nr xxx omanik, nagu kiri tunnistust annab, pole saanud seetõttu korterit sihipäraselt kasutada. Seegi kõneleb hoone torustiku olukorrast ( tl 38). Hageja on esitanud väljatüki xx AS-i ehk xxx akti 17.11.2008 (ehk kümme aastat tagasi) korteri xxx torustiku olukorrast (tl 39). Akt kinnitab üheselt, et „kanalisatsioonitoru vajab välja vahetamist“. Selleski korteris pole ühistu oma kohustust 10 aasta jooksul täitnud. Hageja on esitanud väljatrüki korteri nr xxx valdaja ning ühistu liikme J K ́e elektronkirjast ühistu toonasele esimehele E P, millest selgub, et juhatus pole reageerinud korduvatele pretensioonidele ning alates 06.11.2008. on korter xx all asuva korter xx laest tilkunud vett, kuna „kanalisatsioonipüstik on läbi roostetanud ning täielikult taastamiskõlbmatu“ (tl 40). Hageja on esitanud ka xxx OÜ endise töötaja I G seletuse 19.12.2017. Nimetatud isik vahetas kanalisatsioonitorustiku hageja korteris ning kinnitas, et kogu hoone torustik oli 2016 amortiseerunud ja vajas vahetamist( tl 41).

Kohus märgib, et kostja ei ole eeltoodud hageja tõenditele vastu vaielnud. Kostja ei ole vastu vaielnud ka hageja väitele, et P 5 maja torustikku pole 50 aasta jooksul keegi remontinud ega uuendanud. Kohtu hinnangul eeltoodud tõendid ning 50 aastane torustiku vanus kinnitavad hageja tehtud tööde vajalikkust kanalisatsiooni toimimise säilimiseks. Kohtu hinnangul kostja esitatud tõendid (tl 73-74) ei tõenda, et maja kanalisatsioonipüstak ei vajanud väljavahetamist, sest antud tõendid on seotud muude asjaoludega, st konkreetsete lekkejuhtumitega muudel põhjustel. Käesolevas asjas on seega tuvastatud, et amortiseerunud kanalisatsioonitorustik vajas väljavahetamist, kuna seda ei ole tehtud pikema aja jooksul. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis võiksid põhjendada kostja tegevusetust sedavõrd pika aja jooksul. Majas olid tihti ummistused ning probleemi üle kurtsid ka teised korteriomanikud. Seega on kostja rikkunud enda kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid, millest tulenevalt oli hageja õigustatud tegema vajalikud tööd kostja eest ise.

TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta asja lahendamisel tõendi jätta hilinenult esitamisega arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus märgib, et nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatud tõendid (tl 63-66) on esitatud hilinemisega, st kohustus esitada vastavad tõendid oli hagejal hiljemalt 25.05.2018, kuid hageja esitas tõendid 01.06.2018, mistõttu on need esitatud hilinenult. Kuivõrd kostja on seadnud 01.06.2018 esitatud hageja tõendite ehtsuse kahtluse alla ning kuivõrd hageja ei ole ka põhjendanud, miks ei olnud e-kirjade saatmise tõendamine vähemalt väljatükkidena võimalik, võib kohtu hinnangul lisaks asuda seisukohale, et need tõendid on ka ebausaldusväärsed, mistõttu jätab kohus hageja poolt kohtule 01.06.2018 esitatud tõendid asja lahendamisel arvestamata. Puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-100-15 p 19). VÕS § 115 lg 3 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel (oluline lepingu rikkumine) või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 116 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt olulise lepingurikkumisega on muuhulgas tegemist, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus märgib, et eeltoodust tuleneb, et kohustuse täitmise asemel esitatava kahju (kulutuste) hüvitamise nõude võib erandina esitada ka tähtaega andmata, kui see on mõistlik, eelkõige, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Käesolevas asjas leiab kohus, et hageja esitatud tõenditest (otsuse punkt 6) tuleneb lisaks, et kohustuse täitmise asemel esitatava kahju (kulutuste) hüvitamise nõude võis esitada täiendavat tähtaega andmata, eelkõige, kuivõrd hagejal oli mõistlik põhjus eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka lähimas tulevikus edaspidi, kuivõrd kostja oli jätnud korrashoiukohustuse eelnevalt pikema aja jooksul täitmata.

Hageja seevastu leiab, et kostja on võtnud hinnapakkumise tundmatult xxx tegutsevalt firmalt, kelle pakkumine ei pruugi Tallinnas tegelikele hindadele vastata ja ometi pole hinnavahe nii suur, millega tõestab kostja ise, et xxx OÜ hind oli adekvaatne. Hageja on selgitanud, et xxx OÜ on firma, mis võttis vahetult enne tööde teostamist hinnapakkumised. Kohus märgib, et nõustub kostja märkusega, et hageja oleks pidanud tõendama vähemalt kahte hinnapakkumist. Vajalike kulutuste tegemisel tuleb lähtuda eelkõige korteriomanike huvidest ja vältida põhjendamatute kulude tegemist, nt võimalusel tuleb võtta tööde tegemiseks mitmed hinnapakkumised (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-61-14 p 19). Kohtu hinnangul ei esinenud hagejal käesolevas asjas võimatust võtta vähemalt kaks hinnapakkumist kavandatavatele töödele. Kostja väite osas, et torude vahetamine on tõendamata, märgib kohus, et kostjal oleks olnud vastavat vastuväidet lihtne tegelikkuses kontrollida ning esitada vajadusel vajalikud tõendid oma vastuväite tõendamiseks, mida kostja ei ole teinud, mistõttu jääb kostja vastav vastuväide paljasõnaliseks. Tehtud tööde eest arve esitamine menetlusvälisele isikule ja/või kulu kandmine menetlusvälise isiku poolt ei takista kohtu hinnangul kostja liikme kulutuste hüvitamise nõuet kostja vastu. Kuivõrd hageja ei ole esitanud rohkem kui ühe hinnapakkumise, kuid hageja kulutuste suurus on 288 eurot, millest kostja hinnangul on mõistlik kulu mitte rohkem kui 147,60 eurot, peab kohus põhjendatud kulude suuruseks tegelikult kantud kulude ja kostja poolt mõistlikuks peetud kulude keskmist ehk 217,80 eurot.

kostjalt sisse põhjendatud suuruses kantud kulud. Kohus ei eelda hageja pahatahtlikku tegevust. Hagi rahuldamata jätmiseks oleks kostja pidanud põhistama oma vastuväidet, et kanalisatsioonisüsteem toimis tõrgeteta, kuid kostja ei ole kohtule sellekohast usutavat põhistust esitanud. Kohtu hinnangul on ühise kanalisatsioonitorustiku osalise vahetamise kulu korteriomanike ühine kulu elamu majandamisel, mis tuleb kanda ühiselt kõigil korteriomanikel, sh. hagejal. Kohus on eespool jõudnud järeldusele, et vajalike kulutuste suuruseks oli 217,80 eurot. Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Nimetatud sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riisiko astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes. Muude aluste (nt leping) puudumisel saab AÕS § 75 lg-s 1 ning KOS § 13 lg-tes 1 ja 2 sätestatud arvestades juhinduda hüvitise jaotamisel korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest. (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-13, p 50). Kohus on kinnistusregistri elektroonilise päringu kaudu tuvastanud, et kortermaja üldpindala on 6619 ruutmeetrit ja hageja korteri üldpindala on 27,30 ruutmeetrit, millest tulenevalt on hageja korteriomandi mõtteline osa kinnistust 273/6619. Sellest tulenevalt on hagejale kuuluvaks osaks suhtarvust 4,12% (273/6619x100). Kohus on pidanud põhjendatuks kahju suuruses 217,80 eurot, seega arvestades hagejale langevat osa, so 4,12%, tuleb kostjal hagejale hüvitada kahju summas 208,83 eurot (217,80x4,12/100=8,97; 217,8-8,97=208,83). Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 208,83 eurot.

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.