Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitamise nõudest. Asjaolud Võlgnik K.U.ORU AUTO OÜ esitas 30.07.2016 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik palub algatada enda pankrotimenetluse ja nimetada ajutise pankrotihalduri ning kuulutada välja võlgniku pankroti. Kohus määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri. 07.08.2018 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku bilansis vara koguväärtus 62 457,26 eurot: 536,75 eurot real raha; 2203,26 eurot real nõuded ostjate vastu; 59 171,25 eurot real ehitised kajastub reaalse vara asemel periodiseeritud remondikulu. Ajutise halduri hinnangul tuleb debitoorset võlgnevust hinnata siiski veelgi konservatiivsemalt, nende lõplikuks väärtuseks võib kujuneda vaid ca 200 eurot ehk 10% bilansilisest väärtusest. Kui võlgnikul ei ole õnnestunud seni neid nõudeid sisse nõuda, ei saa nende laekumine lähitulevikus olla kuigi tõenäoline. Nende nõuete sissneõudmise kulud pankrotimenetluses tekivad kindlasti, kuid pole võimalik ette näha raha laekumise tõenäosus. Ehitisena bilansis kajastuv 59 717,25 eurot ei ole realiseeritav ja ka see tuleb nulli hinnata ja bilansist välja kanda. Ka ehitisregistri andmetel ei kuulu võlgnikule ühtegi ehitist ega rajatist. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi 180 876 eurot. Selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetus tekkis mais 2018. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1080 eurot, millest 503,74 eurot palub jätta võlgniku kanda ja 546,26 eurot solidaarselt võlgniku ja võlgniku juhatuse liikme kanda. Tasu palub kanda AT xxx OÜ arveldusarvele. 22.08.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik teatas, et jääb pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Ajutise halduri tasu osas võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Kohus on teinud 22.08.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 31.08.2018. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara 536 euro väärtuses. Kohustusi on vähemalt 180 876 euro ulatuses. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1080 eurot. Võlgnik tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1080 eurot, millest 533,74 (aruandes ekslikukult 503,74) eurot tuleb välja mõista võlgnikult ja 546,26 eurot solidaarselt võlgnikult ja juhatuse liikmelt. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus jätab dokumendid võlgniku juhatuse liikme P U hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.