Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 05.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-17-14500/27
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.09.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3454

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

5. september 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-14500

Tsiviilasi

Xxx xxxxxxxx xx hagi E. K. ja E. K. vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Kummagi kostja puhul 2613 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Xxx xxxxxxxx xx, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostjad E. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx, lepinguline esindaja Gerli Luik E. K., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, lepinguline esindaja Gerli Luik

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta Xxx xxxxxxxx xx hagi E. K. ja E. K. vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta hageja kanda. Määrata hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1311 (üks tuhat kolmsada üksteist) eurot, mis mõista 655.50 euro ulatuses välja Xxx xxxxxxxx xx-lt E. K. kasuks ja 655.50 euro ulatsues Xxx xxxxxxxx xx-lt E. K. kasuks. Nimetatud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Tsiviilasi nr 2-17-14500 Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 3-8) ja teiste menetlusdokumentide (tl 46-47, 77-79) kohaselt töötasid kostjad E. K. ja E. K. Xxx xxxxxxxx xx-s (hageja) betoneerija ametikohal alates 07.09.2016 kuni 11.05.2017. Kostjad teostasid märtsikuust kuni maikuu alguseni 2017 betoneerimistöid objektil xxxxx xx asukohaga xxxxxxx. Tegemist oli 16-korruselise kortermajaga, kus teostati betoneerimis- ja lihvimistöid teisest kuni seitsmenda korruseni. Hageja juhtis mitu korda kostjate tähelepanu teostatud töö kvaliteedile (nt selleks, et tekitada kõrgemat pinnast, jätsid kostjad betooni valamisel põrandasse puitlauad, mis tuli hiljem eemaldada ning need kohad uuesti betoneerida). Kostjad teostasid eelnimetatud objektil betoonpõrandate taldrikupinna lihvi. See lihvimisprotsess eeldab, et betoonpõrand on lastud eelnevalt kuivada, mida aga kostjad ei teinud ning selle tulemusena jäid betoonpõrandad pärast lihvimist ebatasaseks. Seitsmendal korrusel valasid kostjad betoonpõranda, kuid põrandatöötluse tegid liibiga, mitte aga betoonhõõrutiga, mistõttu jäi betoonpõranda pind samuti ebaühtlane (lisa 1-5, tl 9-13). Kostjad teostasid 10. märtsil 2017 objektil xxxxxxx xxx betoonpõranda valamist. Pärast põranda valamist lihvisid kostjad märga põrandat labadega, mille tulemusena jäi betoonpõrand ebatasaseks (lisa 6-8, tl 14-16). Kuna betoonpõrand oli ebatasane, soovis klient põranda katmist EPO kihiga. Hageja tellis Xxx xxxxxxx xx-lt objektile xxxxx xx parandustööd betoneerimistöödele summas 3786 eurot (lisa 9, tl 17). Hageja tellis A.T. Epopõrandad OÜ käest objektile Xxxxxxx xxx parandustööd summas 1440 eurot (lisa 10, tl 18). Hageja esitas 25.07.2017 töövaidluskomisjonile kahju hüvitamise nõude (lisa 11, tl 19-23), mille töövaidluskomisjon jättis 14.08.2017 otsustega nr 4-1/1609/17 (lisa 12, tl 26-26) ja 41/1610/17 (lisa 13, tl 29-30) rahuldamata. Hageja esitas 13.09.2017 kostjatele pretensiooni (lisa 14, tl 32-35), millega kostjad ei nõustunud (lisa 15, tl 37). Kostjad töötasid hageja juures betoneerija ametikohal. Kostjate tööülesandeks oli põrandate ettevalmistustööd, betoonpõrandate valamine ning lihvimine. Töövestlusel kinnitasid kostjad, et on ka eelnevalt töötanud betoneerija ametikohal. Sellele vaatamata määras hageja kostjatele esimesteks kuudeks ka juhendaja, kelle ülesanne oli juhendada ning jälgida kostjate tööd. Kostjad täitsid kuni objektide Xxxxx xx ja Xxxxxxx xxx töödeni oma tööülesandeid korralikult ning kohusetundlikult, mis näitab ilmekalt seda, et kostjatel olid olemas tööde teostamiseks nii vajalikud teadmised kui ka oskused. Olukorda, kus kostjad ei oodanud ära betooni kuivamist ning alustasid teadlikult liiga vara järgmist tööprotsessi, ei saa käsitleda mitte millegi muuna kui tööalase raske hooletusena, mis tekitas hagejale varalist kahju. Kostjad, kes on ka varasemalt tegelenud sama tööga, pidid teadma, et kui alustada kuivamata betoonpõrandal lihvimistöödega, on tulemuseks ebakvaliteetne töö. Hageja leiab, et kostjad on rikkunud tööalaseid kohustusi süüliselt, kuna ei ole täitnud objektidel töökohustusi oma teadmiste ja oskuste kohaselt, kuigi kostjatel olid töö teostamiseks olemas vajalikud teadmised. Seoses töökohustuste rikkumisega on töötajad tekitanud tööandjale varalise kahju 5226 eurot. Selleks tellis hageja ettevõtjalt Xxx xxxxxxx xx-lt Xxxxx xx betoneerimistöid summas 3786 eurot ning objektil Xxxxxxx xxx ettevõtjalt A.T. Epopõrandad OÜ betoneerimistöid summas 1440 eurot. Kostjad tegutsesid ühel ajal ning ühes kohas, teostades täpselt samasuguseid tööülesandeid, ning sellest lähtuvalt tuleb kostjatel tasuda võrdselt tööandjale tekitatud kahju, st kumbki töötaja 2613 eurot.

Kostjad oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 61-64) hagi ei tunnista. Vastab tõele, et kostjad töötasid hageja juures 07.09.2016 kuni 11.05.2017, betoneerijatena, kuid mitte lihvijatena. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et kostjad teostasid ajaperioodil märts kuni mai 2017 betoneerimistöid objektil Xxxxx xx, Xxxxxxx ja samal ajal 10. märtsil 2017 objektil Xxxxxxx xxx. Ainuüksi juba seetõttu, et tööleping oli TLS § 19 p 2 kohaselt kostjate haiguslehe (ajavahemik 03.05.2017 kuni 29.05.2017, lisa 1, tl 66-68) tõttu peatunud ja millisel ajal kostjad tööd ei teinud. Samuti tuleb tähelepanu juhtida sellele, et tööleping lõppes juba 11.05.2017 haiguslehe ajal kostjate töölepingu erakorraliste ülesütlemise avalduste alusel. Järelikult ei ole hageja väidetud töötamise periood õige. Samuti on hageja väited kahel objektil töötamise osas ebaõiged ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamata, sest kostjad ei teostanud ega saanud töötada samaaegselt loogiliselt võttes kahel objektil korraga. Kostjad osundavad, et hageja ei tea isegi, kes vastavatel objektidel ja millisel perioodil tööd teostasid, kuna objektidel töötas mitmeid töötajad. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjatele tööülesandeid, suuniseid ja korraldusi töö teostamise ning kvaliteedi osas andnud. Arusaamatuks jääb, millisele 16-korruselisele kortermajale (objektile) hageja viitab. Kostjad ei ole teostanud betoneerimis- ja lihvimistöid teisest kuni seitsmenda korruseni. Teisalt on absoluutselt ebaloogiline, et kaks töölist teostaksid kahel objektil samaaegselt väidetavad tööd (kortermaja 6. korruse põrandad) sellisel ajaperioodil ja näidatud mahus. Samas ei nähtu ka fotodest, millisel objektil ja korrusel on väidetavalt puudustega töö teostatud ning kes on märgitud tööd konkreetsel 7. korrusel teostanud. Fotod ei tõenda hageja väidetud asjaolusid. Fotodelt ei ole võimalik kindlaks teha seda, millise objektiga on tegemist ja ajalist kriteeriumi, millal tööd teostati või kahju tekkis ja kes töid teostasid. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu sellele, et fotode failiteabest nähtuvad ajalised daatumid 05.05.2017 ja 17.05.2017 juhtumi toimumise osas, kuid sel ajal olid kostjad eelviidatust tulenevalt haiguslehel või oli tööleping juba lõppenud, mistõttu ei saa kahju tekkimist kostjatega seostada. Hageja parandustööde arved nr 1588 ja 1705131 on asjakohatud ja need tuleb jätta asjas arvestamata. Kostjad on seisukohal, et tegemist on fabritseeritud arvetega ja hageja püüab kostjate arvelt alusetult rikastuda. Arved ei tõenda hageja väiteid ja hagis esile toodud asjaolusid. Arvetest ei nähtu, millises ulatuses ja suuruses töid teostati ja kas need olid üldse vajalikud, arvestades fotodel olevaid üksikuid (teadmata seejuures millise objektiga on tegemist) pindasid. Samuti ei kajasta arved seda, mida korrastati, milliseid remonttöid ja millisel eesmärgil ja perioodil vastavad tööd teostati ning milles seisnesid ebakorrektsused. Ühtlasi ei saa märkimata jätta ka seda, et Xxx xxxxxxx xx ei tegele betooni- ja lihvimistöödega ning betoonpõrandate korrastustöödega (vt http://www.xxxxxxxxxxx.xx/xx/xxxxxxxx/x), mistõttu on enam kui ilmne, et Xxx xxxxxxx xx arve nr 1705131 on fiktiivne. Seega tuleb asuda seisukohale, et kahju hüvitamise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud kostjate süüd, kahju, selle tekkimist, põhjuslikku seost ja tagajärge ning seetõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. On tuvastamata ja tõendamata, et kostjad oleksid kahel objektil, teadmata ajaperioodil samaaegselt töötanud ja ebakvaliteetset tööd teostanud ning sellest tulenevalt hagis nõutavas suuruses kahju tekitanud. Hagist nähtuvalt ei ole hageja viidanud ühelegi töölepingujärgsele töökohustuste rikkumisele. On teadmata, millist töölepingus sätestatud töökohustust on kostjad rikkunud, mida oli vajaliku hoolsusega vaja täita, seda hagist välja ei tule. Tööandja ei ole hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tõendanud, et kostjad oleksid töölepingut rikkunud tahtlikult ning seetõttu ei vastuta kostjad hagiavalduses esitatud kahjunõude täitmise eest. Hageja õiguslik käsitlus TLS § 74 lg-le 7 tuginedes ei päde. Nimelt võiksid hüpoteetiliselt kõik töötajad objektidel olla paarimehed ja 3 (8)

Tsiviilasi nr 2-17-14500 seeläbi oleks tööandjatel võimalus tõendamiskoormust eirates kohaldada VÕS § 138, mis ei ole aga kostjate hinnangul õiguspärane. Kostjad on küll vennad, kuid mitte paarimehed ja nad ei täida kõiki tööülesandeid koos (sh tööprotsessid võivad olla erinevad), ühel ajal ja kohas, mistõttu ei lasu kostjatel võrdse (solidaarse) tõenäosuskahju täitmise kohustust. Hageja ei nõustu kostjate väidetega, mille kohaselt hageja väide töötajate töötamise perioodi ja kahel objektil töötamise kohta ei ole õige. Hageja on 27.09.2017.a hagiavalduse p 2.2 märkinud, et kostjad teostasid 2017 märtsikuust kuni maikuu alguseni betoneerimistöid objektil Xxxxx xx asukohaga Xxxxxxx. Seega jääb hagejale segaseks kostjate väide, mille kohaselt ei ole hageja väide kostjate töötamise kohta õige. Seda enam, et ka kostjad ise kinnitavad, et jäid haiguslehele alles 03.05.2017. Kuni haiguslehele jäämiseni töötasid kostjad vaheldumisi kahel objektil, s.t Xxxxx xx ja Xxxxxxx xxx. Seega ei ole hageja esitanud kohtule valeandmeid kostjate töötamisperioodi kohta, nagu on kostjad väitnud. Õigeks ei saa pidada kostjate vastuses esitatud seisukohta, mille kohaselt ei andnud hageja kostjatele tööülesandeid, suuniseid ja korraldusi töö teostamise kvaliteedi osas. Kostjate tööülesanded tulenevad kostjate töölepingust, mille kohaselt pidid nad teostama betoneerimistöid. Vaatamata sellele, et töövestlusel kinnitasid kostjad, et nad on ka varasemalt töötanud betoneerija ametikohal, määras hageja kostjatele esimesteks kuudeks ka juhendaja, kelle ülesanne oli juhendada ning jälgida kostjate tööd. Lisaks sellele juhtis ka hageja mitu korda kostjate tähelepanu Xxxxx xx ja Xxxxxxx xxx teostatud töö kvaliteedile (nt selleks, et tekitada kõrgemat pinnast, jätsid kostjad betooni valamisel põrandasse puitlauad, mis tuli hiljem eemaldada ning need kohad uuesti betoneerida). Seega said kostjad pidevalt suuniseid ja korraldusi kvaliteetse töö tegemiseks. Hageja peab vajalikuks märkida, et kostjad täitsid kuni objektide Xxxxx xx ja Xxxxxxx xxx töödeni oma tööülesandeid korralikult ning kohusetundlikult, mis näitab ilmekalt seda, et kostjatel olid olemas tööde teostamiseks nii vajalikud teadmised kui ka oskused. Hageja hinnangul ei oma mingisugust tähtsust kostjate väide, et fotode failiteabest nähtuvate ajaliste daatumite 05.05.2017 ja 17.05.2017 ajal olid kostjad haiguslehel või oli tööleping juba lõpetatud. Vastupidi, hageja poolt esitatud fotod tõendavad üheselt, et tööd olid teostatud enne, kui kostjad võtsid haiguslehe. Hageja hinnangul on kostjate vastuse p 2.5 väide hageja parandustööde arvete nr 1588 ja 1705131 fabritseerimisele subjektiivne ning pahatahtlik. Hageja on selgitanud, et kostjad tegid ehitusobjektidel teadlikult ebakvaliteetset tööd, mille tulemusena oli hageja sunnitud tegema objektidel parandustöid summas 5226 eurot. Selleks tellis hageja ettevõttelt Xxx xxxxxxx xx Xxxxx xx betoneerimistöid summas 3786 eurot ning objektil Xxxxxxx xxx ettevõttelt A.T. Epopõrandad OÜ betoneerimistöid summas 1440 eurot. Kuna hageja on hagiavalduse p 3.1 kuni 3.2 põhjalikult käsitlenud kostjate süüd, kahju, selle tekkimist ning põhjuslikku seost ning tagajärgi, ei hakka hageja siinkohal neid asjaolusid uuesti kordama, vaid jääb oma hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilasi nr 2-17-14500 Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostjad töötasid hageja juures 07.09.2016 kuni 11.05.2017 betoneerijatena ilma kirjalike töölepinguteta (selles mõttes on asjakohatu hageja viide, et kostjate tööülesanded peaks saama teada töölepingust). Kõiki muid hagis toodud faktilisi asjaolusid on kostjad sisuliselt vaidlustanud. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 74 lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohustuse rikkumiseks on töösuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Töölepingulistes suhetes kehtib süülise vastutuse põhimõte, s.t töötaja vastutab oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud süüliselt. Süü puudumisel ei saa tööandja töötaja vastu VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud TLS § 75 kohaselt süüst sõltumatu varalise vastutuse kokkulepet, on tööandja see, kes peab tõendama põhjusliku seose olemasolu töötaja töökohustuse rikkumise ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel. Kohus leiab, et hageja peab tõendama kummagi kostja süü ja sellega seonduvalt VÕS § 115 ja § 127 kahju tekkimise, selle suuruse, põhjusliku seose ja tagajärje. Hageja viitab hagis TLS § 16 lõike 1, mille kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega ning lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja toob välja, et kostjad täitsid kuni objektide Xxxxx xx ja Xxxxxxx xxx töödeni oma tööülesandeid korralikult ning kohusetundlikult, mis näitab ilmekalt seda, et kostjatel olid olemas tööde teostamiseks nii vajalikud teadmised kui ka oskused. Hageja on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 104 lg 4 on kostjate poolt kahel objektil teostatud ebakvaliteetsete tööde puhul tegemist kostjate tööalase raske hooletusega, mis üldiselt seisnes selles, et kostjad ei jälginud betoonpõrandate kuivamisprotsessi, mille tulemusena kostjad ei lihvinud korrektselt põrandaid. Kostjatel olid olemas nii vajalikud teadmised betoontööde teostamiseks kui hageja poolt antud vajalikud tööriistad kvaliteetse töö tegemiseks. Hageja oma väiteid kuidagi tõendanud ei ole. Poolte vahel kirjalikke töölepinguid sõlmitud ei ole, ametijuhendeid vm tõendeid töötajate juhendamise kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Seega leiab kohus, nõustudes täielikult kostjate seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud töötaja vastutusel põhinevat süüd. Ka kohtule esitatud arved nr 1588 ja 1705131 ei tõenda kostjate süüd ega hagis märgitud muid faktiväiteid. Arvetelt nähtuvalt on hagis toodud objektidel tehtud mingeid töid, kuid ei nähtu, millises mahus töid teostati ja kas need olid üldse vajalikud, rääkimata sellest, et neilt võiks välja lugeda hagis nimetatud väiteid just kostjate praaktöö kohta. Kohus on menetluse käigus korduvalt (16.04.2018 kiri ja põhjalikumalt 25.05.2018 kiri) juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja tõenditest ei saa hagis märgitud järeldusi teha ning teinud muuhulgas teisena nimetatud kirjas hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, kuid hageja taotlusel lükati edasi esimene kohtueelistung ja teise kohtueelistungi eelselt esitas hageja taotluse läbi vaadata asi kirjalikus menetluses (tl 98-99). Kohtu määratud kirjaliku menetluse tähtaja jooksul hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud.

Tsiviilasi nr 2-17-14500 Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et tõendamata on kostjate süüline vastutus kahju tekkimise eest ning seega on ka hageja kahju hüvitise nõue kostjate vastu on põhjendamata. Hagi on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramist/hüvitamist taotlenud, kostjad on esitanud vastava taotluse 14.08.2018 (tl 104-107). Selle kohaselt on kostjate töövaidluskomisjonis kantud menetluskulud alljärgnevad: 1) Töövaidlusasjades nr 4-1/1069/17 ja 4-1/1129/17 esmaste avalduste ja materjalide läbivaatamine, tõendite kogumine ja kliendi konsultatsioon 2 h x 95 eur= 190 eurot; 2) 28.06.2017 avalduste täienduse ja vastuse koostamine ning TVK-le esitamine 2 h x 95 eur= 190 eurot; 3) 25.07.2017 Xxx xxxxxxxx xx vastuse läbivaatamine ja analüüs, kliendi teavitamine ja konsultatsioon 1 h x 95 eur= 95 eurot. 4) Xxx xxxxxxxx xx 25.07.2017 seisukohale ja kahjunõudele 08.08.2017 vastuse koostamine 2 h x 95 eur= 190 eurot. 5) 14.08.2017 TVK istungiks ettevalmistus ja istungil esindamine ning istungile eelnenud kostjate konsultatsioon 3 h x 95 eur= 285 eurot. Töövaidluskomisjonis kantud menetluskulud on summas 950 eurot, mille lisandub käibemaks 190 eurot, kokku summas 1140 eurot. Kostjate kohtumenetluses kantud menetluskulud on alljärgnevad: 1) 28.09.2017 hagiavalduse ja tõendite läbivaatamine, analüüs ning kostjate konsultatsioon 2 h x 95 eur= 190 eurot. 2) 07.12.2017 kostjate vastuse koostamine 2 x 95 eur= 190 eurot. 3) Pärnu Maakohtu 16.11.2017, 22.11.2017, 31.01.2018, 16.04.2018, 04.05.2018, 25.05.2018, 20.06.2018 kirjade ja kohtumäärustega tutvumine ning kostjate teavitamine 1 h x 95 eur= 95 eurot. 4) 21.02.2018 hageja seisukoha ja 26.04.2018, 19.06.2018 taotluste läbivaatamine ning kostjate teavitamine 30 min x 90/2= 47,50 eurot. Kohtumenetluses kantud menetluskulud on 522.50 eurot, millele lisandub käibemaks 104.50 eurot, kokku summas 627 eurot. Töövaidluskomisjonis ja maakohtu menetluses on kostjate menetluskulud koos käibemaksuga seega kogusummas 1767 eurot (627 + 1140). Kostjatele on lepinguline esindaja osutanud õigusteenust OÜ Tomitel kaudu, mille äriühing teostab lisategevusena õigusteenust ning on käibemaksukohuslane. Hageja on esitanud kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele omapoolse seisukoha 30.08.2018 ning selle kohaselt on kostjate menetluskulud ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada järgmiselt: 1) 28.06.2017 avalduste täienduste ja vastuste koostamine ning TVK-le esitamine. Kostjate esindajal kulus selles väidetavalt 2 h. Hageja on seisukohal, et nimetatud dokumentide koostamisele oleks pidanud kuluma maksimaalselt 1,5 tundi. 2)

Arvestades ülaltoodut palub hageja vähendada kostjate menetluskulusid 1767 eurolt kokku 4 h võrra. Hageja palub vähendada kostjate kulusid 456 (4 h x 95 eurot + km) euro võrra põhjendatud summani – 1311 eurot (km-ga). Kohus märgib esmalt, et kuivõrd töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses, siis saab ka nende kulude hüvitamist kohtuväliste kuludena nõuda (samal seisukohal on Riigikohus olnud korduvalt, nt lahendis nr 3-2-1-177-15). TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Töötajate esitatud töövaidluskomisjoni menetluskuludest ei saa mingil juhul käesolevas asjas lugeda põhjendatuks kahte esimest punkti - töövaidlusasjades nr 4-1/1069/17 ja 4-1/1129/17 esmaste avalduste ja materjalide läbivaatamine, tõendite kogumine ja kliendi konsultatsioon 2 h x 95 eur= 190 eurot ning 28.06.2017 avalduste täienduse ja vastuse koostamine ning TVK-le esitamine 2 h x 95 eur= 190 eurot. Nimetatud töövaidlused ei ole käesoleva asja menetluse esemeks, vaid lahendati töövaidluskomisjoni poolt just kostjate nimetatud töövaidlusasjades. Tegemist oli töötajate endi nõuetega tööandja vastu. Käesolev menetlus on töövaidluskomisjoni menetluste nr 4-1/1609/17 ja 4-1/1610/17 jätk, millised toimikud on asja materjalide juurde ka nõutud. Muus osas on kohtu hinnangul kostjate lepingulise esindaja menetlustoimingutele märgitud ajakulu igati põhjendatud ning hageja väited selle ülepaisutatusest on alusetud. Konkreetselt: - Hageja 25.07.2017 töövaidluskomisjonile esitatud vastus koos kahjunõudega ulatub viiele lehele, mh oli kahjunõue (mis puutub käesolevasse hagimenetlusse) täiesti uus. Nimetatu läbivaatamine ja analüüs ning kliendi teavitamine 1 tunni ulatuses on mõistlik ajakulu; - 14.08.2017 töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistamine, seal esindamine ja sellele eelnenud kostjate konsultatsioon 3 tunni ulatuses on mõistlik. Istung ise kestis 1 tund ja 20 minutit ja seal arutati nelja nõuet, sh kahte tööandja nõuet seoses käesoleva kohtumenetlusega (kummagi kostja vastu). On usutav, et kostjatega tuli tööandja nõuded enne istungit läbi arutada, samuti tuleb silmas pidada, et tööandjal olid ka muud nõuded (töötajate töölepingute ülesütlemisavalduste tühisuse tuvastamine), millistele esitati aegumise vastuväide ja mis kohtumenetlusse üle ei tulnud; 7 (8)