2-17-111054/18 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3 131,13 eurot ja viivise, mis on vähendatud laenusumma tasumata osani 3 131,13 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.10.2012. a tarbijakrediidilepingu, mida korduvalt muudeti. Vastavalt tarbijakrediidilepingule ja maksegraafikule kohustus kostja tasuma põhiosa- ja intressimakseid kokkulepitud ulatuses ja kuupäevadel ning nende mittetasumisel alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Kuna kostja ei täitnud tarbijakrediidilepingut korrektselt ja tema makseviivitus oli pikem kui kolm kuud, saatis hageja 14.05.2014. a kostjale tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avalduse. Tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded olid tagatud hüpoteekidega, mis koormasid kinnisasja asukohaga xxx. Tagatise omanik müüs korteriomandi, mille arvelt tasuti hagejale 16 994,22 eurot. 12.10.2017. a täpsustas hageja, et summast 16 994,22 eurot arvestati võlgnevuse menetlemise kulusid summas 1 000 eurot, intressinõude katteks 1 993,95 eurot, põhiosa tasumata osa katteks 14 000,27 eurot. 02.01.2018. a kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt sai kostja laenu summas 17 235 eurot, millest tegi, vastavalt hagiavaldusele lisatud tabelile, tagasimakseid perioodil 05.10.2012. a – 02.12.2013. a summas 2 333,26 eurot, millest (viidatud tabeli kohaselt) põhiosa katteks arvestati 267,70 eurot - 19.10.2012. a laekumisest 40,69 eurot, 12.11.2012. a laekumisest 42,06 eurot, 10.01.2013. a laekumisest 42,92 eurot, 28.02.2013. a laekumisest 12,60 eurot, 02.04.2013. a laekumisest 12,81 eurot, 04.06.2013. a laekumisest 13,02 eurot, 21.06.2013. a laekumisest 16,56 eurot, 21.06.2013. a laekumisest 16,84 eurot, 21.06.2013. a laekumisest 17,12 eurot, 30.10.2013. a laekumisest 17,40 eurot ja 02.12.2013. a laekumisest 35,68 eurot. 02.04.2018. a on hageja kinnitanud nimetatud laekumist kokku 11 maksena, kuid märkinud samas ikkagi, et enne korteri müüki laekus laenusumma tagasimakseks vaid 103,60 eurot, mis olevat näha varem kohtule esitatud Exeli tabelist. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2 967,03 euro ulatuses. Kostja sai hagejalt laenu summas 17 235 eurot, millest tegi, vastavalt hageja poolt lisatud tabelile, tagasimakseid perioodil 05.10.2012. a – 02.12.2013. a summas 2 333,26 eurot, millest (viidatud tabeli kohaselt) põhiosa katteks arvestati 267,70 eurot. Korteri müügist laekus 16 994,22 eurot, millest põhivõla katteks arvestati 14 000,27 eurot. Kokku on seega kostja põhivõla katteks laekunud 14 267,97 eurot, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 967,03 eurot (17 235 – 267,70 – 14 000,27 = 2 967,03). Kohus rahuldab hageja põhinõude seega 2 967,03 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 164,10 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 3 131,13 eurot ning on selgitanud, et viivisnõue seisuga 27.04.2017. a oli summas 10 682,41 eurot, mida hageja on vähendanud laenusumma tasumata osani. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhivõlgnevuse (so laenusumma tasumata osa) 2 967,03 euro osas, on kohtu hinnangul viivise nõue põhjendatud samuti summas 2 967,03 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi viivise nõude summas 2 967,03 eurot ja jätab rahuldamata summas 164,10 eurot. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 6 262,26 eurot, mille kohus rahuldas 5 934,06 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 94,76% ulatuses kostja kanda ja 5,24% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjalt välja mõista kõik käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulutused (sh esindaja kulud ning riigilõiv). Menetluskulude nimekirja hageja kohtule esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 450 eurot, hageja esindajaga seotud kulud toimiku materjalidest ei nähtu. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindajaks hageja töötaja. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv summas 450 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 94,76% ulatuses, so summas 426,42 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.