Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.12.2014 (kostja poolt digiallkirjastamise kuupäev) võla tasumise kokkuleppe nr 24148993, millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkuleppe p.1.2 tunnistas võlgnik võlgnevust hageja ees summas 2 000,43 €. Kokkuleppe punktis 4 leppisid pooled kokku, et kokkuleppe sõlmimisega annab võlgnik konstitutiivse võlatunnistuse, millega kinnitab, et võlgneb võlausaldajale 18.11.2014 seisuga 2 000,43 EUR. Hageja ja kostja vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe näol oli tegemist pooltevahelise võlaõigussuhtega VÕS § 30 mõttes. Kokkuleppe kohaselt tuli võlgnevus tasuda igakuiste maksetena, esimese osamaksega alates 15.12.2014 summas 121,81 € ning järgnevate osamaksetega võrdsetes osades summas 101,81 kuni viimase osamakseni 15.11.2016. Kokkuleppe sõlmimise nõustumust ja tahet 18.11.2014 näitab kostjapoolne tasumine 18.11.2014 summas 130,00 €. Järgmise osamakse on kostja teinud 02.03.2015 summas 100,00 € ning alates 27.04.2015 kuni 11.05.2016 on kostja tasunud neliteist 50 € suurust osamakset. Seega on kostja tasunud võlgnevust kokku 130+100+700=930 €. Seega ei täitnud kostja võla tasumise kokkuleppes toodud tingimusi ja ei tasunud hagejale vastavalt võla tasumise kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.1, kui võlgnik ei täida kokkuleppe punktis 2.1. sätestatud maksetingimusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub punktis 1.2. nimetatud summa tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kuna kostja tasus osalisi osamakseid kuni 11.05.2016, siis luges hageja nõude täielikult sissenõutavaks muutunuks alates 15.06.2016 osamakse tähtaja möödumisest. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,1% päevas kokkuleppe punktis 1.2 nimetatud nõude tasumata põhiosalt. Hageja korrigeerib viivise arvestust Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi õiguspraktikast lähtuvalt lepingus kokkulepitud viivise määralt VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitule. Hageja on arvutanud viivist alates kostja viimase 15.06.2016 osamakse kuupäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 112,52 eurot ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,0219% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1070,43 eurot ja viivised 112,52 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS §113 sätestatud seadusjärgse viivise määras tasumata põhisumma jäägilt päevas alates hagi esitamisest 11.10.2017. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUVÄITED

2 (5)

Kostja tunnistab hagi osaliselt 566,50 euro suuruses. Kostja palub kohtul üle vaadata vahekohtu kokkuleppe tingimuste vastavus seadusele. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 35). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 50). Tartu Maakohtu 9.mai 2018.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 50). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 10.mail 2018 tl 52) ja kostja 31.juulil 2018.a. (tl 54). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtule esitanud täiendavalt avaldusi ega dokumente. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kostja on allkirjastanud võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt võlgnik (kostja) annab konstitutiivse võlatunnistuse, millega kinnitab võlga võlausaldajale (hagejale) 18.11.2014 seisuga 2000,43 eurot (tl 17-19). Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta. Kostja ei ole käesoleva asja menetluses esitanud väiteid, et poolte vahel ei olnud sõlmitud konstitutiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik võlast vabanemiseks esitama hagi võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, st kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis, lisaks saab võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (Riigikohtu 10.detsembri 2014.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23). Võla tasumise kokkuleppega ja võlatunnistusega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 18.11.2014 seisuga 2000,43 eurot. Hageja esitatud dokumendi kohaselt on kostja võlgnevuse katteks tasunud hagejale 18.11.2014 ja 02.03.2015 Pille Parv vastavalt 130 ja 100 eurot; Viivi Kõnd 27.04.2015, 13.05.2015, 15.06.2015, 14.07.2015, 10.08.2015, 15.09.2015, 09.10.2015, 13.11.2015, 14.12.2015, 12.01.2016, 11.02.2016, 15.03.2016, 15.04.2016 ja 11.05.2016 igakord 50 eurot, s.o. kokku 930 eurot (tl 48). Võla tasumise kokkuleppega olid pooled kokku leppinud võla tasumises maksegraafiku kohaselt. Hageja kinnitab kohtule, et ta ei ole sõlminud kostjaga muid kokkuleppeid võla tasumise kohta kui hagi aluseks olev 18.11.2014 kokkulepe, mis on digiallkirjastatud 07.12.2014.a. (tl 48, 17-19). Kostja on osaliselt laenusummale vastu vaielnud aga ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on lepingujärgsed kohustused suuremas osas kui 930 eurot täitnud. Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 2000,43-930= 1070,43 eurot. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

3 (5)

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on võla tasumise kokkuleppe p 3.2 kokku leppinud kokkuleppe rikkumise korral viivise tasumises 0,1% päevas tasumata nõude osalt ja sissenõudekulult. Kooskõlas kohtupraktikaga nõuab hageja kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuna kostja tasus osalisi osamakseid kuni 11.05.2016, siis luges hageja kostja suhtes kogu nõude sissenõutavaks muutunuks alates 15.06.2016 osamakse tähtaja möödumisest. 16.06.2016 kuni hagi esitamiseni 10.10.2017 on hageja arvutanud viiviseid kokku 112,52 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viiviste arvutusele ja arvutus on ka kohtu hinnangul õige. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks alates hagi esitamisest 11.oktoobrist 2017.a. põhivõlgnevuselt 1070,43 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 112,52 eurot ületada põhinõude 1070,43 euro suurust. Kuna hageja ei ole nõude esitamisel tuginenud vahekohtu kokkuleppe sõlmimisele, puudub asja lahendamisel kohtul vajadus analüüsida vahekohtu kokkuleppe sõlmimisega seotud asjaolusid. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja põhivõlgnevus 1070,43 eurot ja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivised 112,52 eurot on tõendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 1182,95 eurot. Samuti tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis hageja kasuks alates hagi esitamisest 11.oktoobrist 2017.a. põhivõlgnevuselt 1070,43 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 112,52 eurot ületada põhinõude 1070,43 euro suurust.

MENETLUSKULUD

4 (5)

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 240 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 89,79 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 110,21 eurot (tl 2, 25). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 200 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb 4 tunni talle osutatud õigusabi eest 240 euro hüvitamist (tl 21). Hageja esindaja tunnitasu 60 eurot loeb kohus kohtupraktikast lähtudes mõistlikuks tasuks. Hageja esindaja on osutanud arve kohaselt hagejale õigusabi 2 tundi dokumentide komplekteerimisel ja analüüsil ning 2 tundi hagiavalduse koostamisel ja esitamisel. Kohus loeb, arvestades, et asi lahendati kirjalikus menetluses, hageja esitas peale hagiavalduse veel seisukoha kostja vastuse kohta ja vastuse kohtu kirjale, põhjendatuks vastaspoole poolt hüvitatava hageja esindaja ajakuluna 3 tundi. Seega tuleb kostjalt menetluskuluna kokku välja mõista 200+180 = 380 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 tuleb menetlusosalise taotluse alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista vastavalt hageja taotlusele hageja kasuks viivis menetluskuludelt 380 eurolt, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu 380 eurot nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.