4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi 1(4)
Tsiviilasi nr 2-18-797 taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja 16.01.2018.a esitatud hagis TT vastu 387,83 euro suuruse põhivõlgnevuse, 83,35 euro suuruse intressi, 229,31 euro suuruse viivise ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Express Credit AS-i vahel 12.01.2016.a sõlmitud laenulepingust nr 20160112025. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus, hagi menetlusse võtmise määrus ja hageja menetluskulude nimekiri kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
3.Harju Maakohus tegi 29.06.2018 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 387,83 eurot, intressi 83,35 eurot, viivise 38,65 eurot ja viivise alates 17.01.2018 põhinõudelt 387,83 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagi viivise 229,31 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes määraga 0,13% päevas jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis 22 % ulatuses menetluskulud hageja kanda ja 78% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 206,70 eurot ja menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise seadusjärgses määras.
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude. Laenulepingus oli kokku lepitud viivise määraks lepingus kokkulepitud laenu intressimäär ehk 48 % aastas ehk 0,13 % päevas põhivõlast. Kostjale väljastatud laenu krediidi kulukuse määr moodustas 60,13 %, mis on oluliselt väiksem VÕS § 4062 lg-s 1 toodud seadusjärgsest piirmäärast. Lähtuvalt VÕS § 406 toodud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldustest omab laenuintress olulist tähendust krediidi kulukuse määra arvutamisel. Hageja on arvamusel, et õiguspärane intressimäär ei saa endaga kaasa tuua ebaseaduslikku viivisemäära. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et hagis nõutud viivise määr 0,13 % päevas on liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud arvestama viivisemäära suhtes otsuse tegemisel konkreetse asja asjaoludest, mitte matemaatiliselt arvutama seda, kas taotletav viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 42 lg 2 kohaselt tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Käesolevas kohtuasjas ei ole võlgnik üldse vaevunud kohtule vastama, st ta ei ole esitanud ka viivise vähendamise taotlust, mistõttu ei olnud kohtul alust viivisele piirangut seada.
Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-797
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 387,83 eurot, intressi 83,35 eurot, viivise 229,31 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja kohtuotsuse osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata.
7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega osaliselt ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
9.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus on valesti tuvastanud viivisekokkuleppe tühisuse VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu. Ringkonnakohus osutab, et VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Samas sätestab VÕS § 113 lg 1, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Käesolevast asjast nähtuvalt oli laenulepingu sõlminud poolte vahel kokku lepitud, et viivisemääraks on lepingus kokku lepitud intressimäär. Asjas puudub vaidlus, et kostja sõlmis lepingu tarbijana, lepingu viivisekokkulepe on sõlmitud tüüptingimusena ja viivisekokkulepe ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda.
11.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tüüptingimuste kehtivuse kontroll on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Seega tuli otsuse tegemisel maakohtul tuvastada, kas kostjaga sõlmitud laenulepingu tüüptingimused on kehtivad. Hageja väide, et viivisemäär ei ole tühine, kuna ka intressimäär ei ole tühine on alusetu. Intressimäära kokkulepet ei saa hinnata ebamõistliku tüüptingimusena VÕS § 42 lg 2 järgi, kuna see puudutab nii lepingu põhieset kui ka hinna ja üleantu väärtuse suhet. See ei tähenda aga seda, et tüüptingimusena kokkulepitud viivisekokkuleppe kehtivust ei saa hinnata.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-797 Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus (otsuses viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-126-16, p 13, kuid õige lahendi nr 3-2-1-25-16 p 13) õigesti, et laenulepingus tüüptingimusena kokkulepitud viivisemäär on tühine, kuna ületab seadusejärgset viivisemäära enam kui kolm korda.
12.Apellatsioonkaebuses on hageja maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole viivise mõistlikku määra sisustanud konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Kuna hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mida arvesse võttes võiks asuda seisukohale, et käesolevas asjas käsitletud laenusuhte raames kokkulepitud viivisekokkulepe ei ole ebamõistliku suurusega, on see apellatsioonkaebuse väide põhjendamatu.
13.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.