Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (kohustustest vabastamise menetluse läbi). Kohtule esitatud võlakohustuste nimekirja kohaselt on avaldajal kohustusi kokku summas 11 305,11 eurot. Oma maksejõuetuse põhjuseks on avaldaja märkinud, et viibib alates 02.06.2018. a xxxx, karistuse lõpp 02.06.2024. a ning, et vanglas ei ole võimalik piisavalt teenida, muud vara avaldajal ei ole. Ei näe võimalust maksta lähema 5 aasta jooksul oma tekkinud võlgasid. Füüsilise isiku menetlusabitaotluse kohaselt on võlgniku sissetulek ühe kuu kohta 22 eurot, võlgniku vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on samuti 22 eurot. K-raha väljavõtte kohaselt on avaldaja rahaliste vahendite vabakasutuskonto vaba jääk 0,00 eurot. Kuivõrd pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt puudub võlgnikul hetkel vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud pankrotiavaldus on perspektiivitu ning pankrotiavalduse menetlemisest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas avaldaja ise selgelt väljendanud, et tal puuduvad sisuliselt igasugused rahalised vahendid nii võlgnevuste tasumiseks kui ka muude maksete tegemiseks, st puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on kohtu hinnangul tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kui pankrotiavaldus menetlusse võtta. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul puuduks kohustustest vabastamise menetlusel perspektiiv, kuivõrd nähtuvalt võlgniku kohustuste nimekirjast moodustavad võlgniku kohustustest ca 93% õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eeltoodust nähtub, et käesolevas menetluses ei oleks võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik ca 93% ulatuses oma kohustustest vabaneda ja seetõttu ei ole kohtu hinnangul perspektiivi kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Viimast põhjusel, et kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest 2(3)

vabastamast. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et tsiviilasja menetlemine oleks perspektiivitu, siis puudub alus rahuldada ka avaldaja taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks. TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt saab menetlusabi anda, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodu alusel jätab kohus avaldaja taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks rahuldamata. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.