OÜ Talboks hagi solidaarselt OÜ Mikerson ja S K vastu võlgnevuse ja viiviste tasumiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Talboks (registrikood 10094410, asukoht VanaNarva mnt 18, Maardu, Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Peterson, Emaettevõtte AS Espak jurist, e-post: xxx Kostja I: OÜ Mikerson (registrikood: 10431132, asukoht Pae tn 21, Tallinn 11415) Kostja II: S K (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostjate lepinguline esindaja: Andrei Petrov, e-post xxx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Talboks avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Mikerson OÜ Talboks kasuks menetluskulud 2 123,04 eurot.
3.Jätta OÜ Talboks avaldus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata 304,96 euro ulatuses.
4.Rahuldada OÜ Mikerson ja S K avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
Välja mõista OÜ-lt Talboks OÜ Mikerson kasuks menetluskulud summas 37,55 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Talboks S K kasuks menetluskulud summas 990,66 eurot.
7.Jätta OÜ Mikerson ja S K avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 2 571,79 euro ulatuses.
8.Tasaarvestada hageja ja kostja I vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p-d 2 ja 5) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista OÜ-lt Mikerson OÜ Talboks kasuks välja menetluskulud 2 085,49 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 31.05.2018.a otsusega OÜ Talboks hagi kostja S K vastu rahuldamata
ning rahuldas OÜ Talboks hagi kostja OÜ Mikerson vastu osaliselt. Kohus jättis hageja menetluskulud 96,21% ulatuses kostja I kanda ja kostja I menetluskulud 3,79% ulatuses hageja kanda ning kostja II menetluskulud hageja kanda. Kohtulahend jõustus 03.07.2018.a. Kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
2.Hageja lepinguline esindaja on 28.03.2018.a esitanud kohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud seisnevad kostjatele menetlusdokumentide kättetoimetamise kuludes summas 72 eurot, riigilõivus kogusummas 1 100 ja õigusabikulus 1 256 eurot (käibemaksuga; esindaja töömaht kokku 13h 5min, tunnihind 96 eurot). Hageja menetluskulud on kokku 2 428 eurot. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
3.Kostjate lepinguline esindaja on 27.03.2018.a esitanud kohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostjate menetluskulud seisnevad õigusabikulus 3600 eurot (käibemaksuta; esindaja töömaht 36h tunnihinnaga 100 eurot). Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja vastuväited kostjate avaldusele
4.Menetluskulude nimekirjas ei ole esitatud kulu dokumente, et saaks tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu (kostja I ja II osas). Antud asjas on kahtlust antud kulude osas äratanud asjaolu, et kostjad on kinnitanud kohtumenetluse käigus, et neil puuduvad rahalised vahendid ükskõik milliste kohustuste täitmisteks. Tõusetub küsimus, mille eest on siis väidetavaid õigusabikulusid kantud. Seepärast palub hageja kohtul kaaluda kostjate kohustamist menetluskulusid tõendavaid dokumente esitamiseks.
5.Hagejale arusaamatuks jääb p-s 2 kajastatud hagivastuse koostamise kulu 10 tundi. Seda enam, et kostjate esindaja on dokumentidega tutvunud ning analüüsi teostanud eelnevas punktis märgitud aja sees. Hagivastuses on kostjad kirjeldanud faktilisi asjaolusid ja kasutanud samasid kordavaid argumente. Hageja on seisukohal, et antud hagiavalduse ajakulu on 3 tundi maksimaalselt (arvestades asjaolu, et nõupidamine, dokumentidega tutvumine ja analüüs on eelnevalt teostatud).
6.Hageja ei saa nõustuda ka menetluskulu nimekirja p-s 3 toodud menetluskuluga, milles kostjad väidavad, et kulus 2 tundi hageja 24.10.17 koostatud 5- leheküljelise (millest sisu 4lehekülge) tutvumisega. Hageja on seisukohal, et maksimaalselt 1 tunniga peaks suutma isik tutvuda 5-leheküljelise dokumendiga.
7.Samuti ei saa hageja nõustuda kostjate menetluskulude nimekirja p-s 4 käsitletud 20.12.17 seisukohta koostamise ajakuluga. Kostjate seisukoht on paljuski kordav. Samuti on antud seisukoht enamuses teadaolevate faktiliste asjaolude kirjeldus. Samuti on kostjad vastuses käsitlenud 1-lehekülje mahus Valgevene tehasele tasumist ja kostjate ning Valgevene vahelist probleemi, mis ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Hageja on seisukohal, et antud kostjate seisukoha koostamise ajaline maht saab olla maksimaalselt 3 tundi.
8.Hageja vaidlustab menetluskulu nimekirja p-s 7 käsitletud teeside koostamise kulu, sest kohtuistungil kostjad kinnitasid, et neil on kirjalik kohtukõne valmis ja nad ei soovi midagi lisada. Hageja on käsitlenud kostjate teeside seisukohta ka käesoleva vaide p-s 6.
9.Hageja rõhutab, et käesolevas kohtumenetluses on hageja soovinud kostjatega asuda kompromissläbirääkimistesse ja teinud erinevaid kompromissettepanekuid, kuid kostjad ei ole läbirääkimiste pidamisega nõustunud. Ei saa ka tähelepanuta jätta, et kostjad on ise oma tegevuse ja tegevusetusega antud menetluses endale kohtukulusid tekitanud, mida oleks saanud kompromissidega vältida. Lähtudes eeltoodust, juhul kui kohus on seisukohal, et
kostjad on reaalselt antud menetluskulusid kandnud, siis on hageja seisukohal, et kostjate menetluskulud on põhjendamatud ja neid tuleb vähendada. Kostjate vastuväited hageja avaldusele
10.Kostjad ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohtulahend jõustus 03.07.2018.a. Kostjad esitasid 27.03.2018.a ning hageja esitas 28.03.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldused vastavad TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud
14.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Hageja menetluskulud seisnevad kostjatele menetlusdokumentide kättetoimetamise kuludes summas 72 eurot, riigilõivus kogusummas 1 100 ja õigusabikulus 1 256 eurot (käibemaksuga; esindaja töömaht kokku 13h 5min, tunnihind 96 eurot).
15.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Hageja avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 1 100 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 1 100 eurot. Vastava on kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
16.Järgmisena analüüsib kohus hageja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulusid. Hageja
avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on kostjatele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu summas 72 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on vastava kulu tekkimist tõendanud Tallinna kohtutäitur Risto Sepp poolt 18.08.2017.a koostatud arvega nr 13MD. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kulutustega. Siiski leiab kohus, et nimetatud kulu kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta, s.o summas 60 eurot, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100064409) ning tal on nimetatud kulult tasutud käibemaks võimalik tagasi arvestada.
17.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega.
18.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks kogumahus 13h 5min, mis hageja esindaja tunnitasumäära (80 eurot käibemaksuta) arvestades moodustab rahaliselt 1 046,67 eurot. Kohus selgitab, et sarnaselt menetlusdokumentide kättetoimetamise kuludega, mõistab kohus ka lepingulise esindaja kulud välja ilma käibemaksuta, kuna hagejal on võimalik nimetatud kuludelt tasutud käibemaks tagasi arvestada. Kokku loeb kohus hageja menetluskulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 2 206,67 eurot (riigilõiv 1 100 + menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud 60 eurot + lepingulise esindaja kulud 1 046,67 eurot). Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 123,04 eurot (96,21% x 2206,67). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 304,96 euro ulatuses (taotletud summa 2 428 eurot – rahuldatud summa 2 123,04 eurot). Kostjate menetluskulud
20.Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud hagivastuse koostamisega seotud toiminguteks kokku 13h. Kohus leiab, et toimingute ajakulu on ülemäärane. Vastuse sisuline maht on ca 4,5lk ning sellele on lisatud mõningad tõendid. Vastuses sisaldus ka hagi läbivaatamata jätmise taotlus, mida kohus pidas põhjendamatuks ning alusetuks. Arvestades eeltoodut ning mõistlikku dokumentidega tutvumise ning kliendiga nõupidamise ajakulu, loeb kohus toimingute põhjendatud koguajakuluks 8h, arvestades sealjuures ka dokumendi sisu. Kohus loeb toimingute ajakulu põhjendamatuks 5h ulatuses.
21.Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud vastaspoole dokumentidega tutvumiseks kokku 2h. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on ülemäärane. Arvestades nimetatud dokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt toimingu põhjendatud ajakuluks 0,5h. Kohus loeb toimingute ajakulu põhjendamatuks 1,5h ulatuses.
22.Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud 20.12.2017.a vastuse koostamisega seotud toiminguteks kokku 10h. Kohus leiab, et toimingute ajakulu on ülemäärane. Vastuse sisuline maht on ca 5lk ning sellele on lisatud mõningad tõendid. Arvestades eeltoodut ning mõistlikku vastaspoole dokumentidega tutvumise ning kliendiga nõupidamise ajakulu, loeb kohus toimingu põhjendatud koguajakuluks 7h, arvestades sealjuures ka dokumendi sisu. Kohus loeb toimingu ajakulu põhjendamatuks 3h ulatuses.
23.Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud
istungil osalemiseks 5h. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on ülemäärane. Istungiprotokollist nähtub, et istung kestis 4h ja 46min ning sellises ulatuses loeb kohus põhjendatuks ka sellest osavõtmise ajakulu. Kohus loeb toimingu ajakulu põhjendamatuks 14min ulatuses.
24.Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud teeside koostamisega seotud toiminguteks 3h. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on ülemäärane. Teeside sisuline maht on ca 3lk ning sellele ei olnud lisatud tõendid. Teeside puhul on tegemist varasema menetluse jooksul esitatud põhiseisukohtade konkretiseeritud kokkuvõttega ning tavapäraselt seal uusi seisukohti ei esitata. Arvestades eeltoodut, loeb kohus toimingu põhjendatud koguajakuluks 1,5h. Kohus loeb toimingu ajakulu põhjendamatuks 1,5h ulatuses.
25.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
26.Kostjatele on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli keskpärane. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asi läbis sisuliselt ühe kohtuastme. Asjas toimus üks kohtuistung. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud kostjate esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et kostjatele ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Kostjatele osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut ja asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjatele õigusabi osutanud juristi mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta).
27.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostjate esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks kogumahus 24h 46min (36h - 11h 14min), mis kostjate esindaja kohtu poolt mõistlikus peetud tunnitasumäära (80 eurot käibemaksuta) arvestades moodustab rahaliselt 1 981,33 eurot. Kuivõrd kostjad esitasid menetluses ühiseid seisukohti ning vaidlesid hagile vastu ühiselt, eeldab kohus, et esindajakulud jagunesid poolte vahel võrdselt, s.o kostja I osa oli 990,67 eurot (1981,33 / 2) ning kostja II osa 990,66 eurot. Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 37,55 eurot (3,79% x 990,67) ning samuti mõistab hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud summas 990,66 eurot. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 2 571,79 euro ulatuses (taotletud summa 3 600 eurot – rahuldatud kogusumma 1 028,21 eurot).
Tasaarvestus
28.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja I vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 085,49 eurot (2 123,04 eurot – 37,55 eurot).
29.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.