Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu esitas 09.07.2018 Tartu Maakohtule avalduse J. O. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. XX.XX.XXXX välja antud pärimistunnistuse kohaselt on J. O. pärijaks Tartu linn. Pärandvara nimekirjast nähtuvalt ületavad J. O. kohustused tema vara. Avaldaja palub algatada J. O. pärandvara suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja pärandvara pankrot. Kohus tegi 01.08.2018 määrusega ettepaneku huvitatud isikul tasuda menetluse raugemise vältimiseks deposiidina 1000 eurot hiljemalt 22.08.2018, kuid nimetatud rahasummat ei tasutud.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lõike 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema

maksejõuetust eeldatakse. PankrS § 9 lõike 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks 1000 euro tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Pärandvara inventuuri käigus on selgunud, et J. O. pärandvara on maksejõuetu. Pärandajal oli pärandvara inventuuriakti koostamise aja 27.02.2018 seisuga kohustusi kokku 4717,93 eurot, mille moodustavad järgmised võlgnevused: 1) Maksu- ja Tolliametile maamaksuvõlg 112,42 eurot, sotsiaalmaksu võlg 876,69 eurot, intressivõlg 2623,95 eurot; 2) kohtutäitur Anne Böcklerile täiteasjas nr 182/2008/1909 kohtutäituri põhitasu 150,52 eurot ja täiteasjas nr 182/2008/1910 kohtutäituri põhitasu 359,69 eurot; 3) täiteasjas nr 189/2006/710, mis on algatatud Sotsiaalkindlustusameti avalduse alusel enammakstud peretoetuse tagasinõudes – nõue 19,17 eurot, kohtutäituri Jane Rumjantseva täitekulud ja täituritasu 33,22 eurot; 4) täiteasjas nr 185/2010/1992, mis on algatatud OÜ Aktiva Finants avalduse ja Tartu Maakohtu 09.08.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-6219 alusel – nõue 423,06 eurot, millele lisandub viivis, põhinõudele lisanduvad kohtutäitur Jaanika Pajuste täitekulud ja täituritasu 153,26 eurot, võlgnetava summa jääk kokku 542,27 eurot. Inventuuriakti põhjal moodustas J. O. vara rahalised vahendid (18.06.2017 seisuga) 65,67 eurot Swedbank AS arvelduskontol nr XXX. Muud vara pärandajale ei kuulunud. Kohus ei ole tuvastanud aluseid vara tagasivõitmiseks või suurendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J. O. pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna pärandvaral lasuvad kohustused ületavad pärandvara väärtuse ja ka huvitatud isikud ei ole pärandvara pankrotimenetluse jätkamise vastu huvi tundnud. PankrS § 3 lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.