2-18-8392 AS MiniCredit (pankrotis) avaldus AB Kapitum OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamata jätmine, pankrotiavalduse menetluse lõpetamine, võlausaldajale deposiidi tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: AS MiniCredit (pankrotis, registrikood 11551909, pankrotihaldur Martin Krupp); Võlausaldaja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Võlgnik: AB Kapitum OÜ (registrikood 11549261, asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn); Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaspar Lind (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Eelistung 15.08.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS MiniCredit (pankrotis) poolt AB Kapitum OÜ vastu esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.
2.Tagastada võlausaldajale 27.06.2018 Rahandusministeeriumi kontole ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit summas 1200 eurot ning kanda see vastavalt võlausaldaja taotlusele AS Minicredit (pankrotis, registrikood 11551909) arvelduskontole nr xxx.
Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja AS MiniCredit (pankrotis) kanda.
4.Välja mõista võlausaldajalt AS MiniCredit (pankrotis) võlgniku AB Kapitum OÜ kasuks välja menetluskulud summas 720 eurot.
5.Välja mõista võlausaldajalt AS MiniCredit (pankrotis) võlgniku AB Kapitum OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1(5)
2-18-8392
6.Toimetada määrus võlausaldajale ja võlgnikule kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.AS MiniCredit (pankrotis) esitas 31.05.2018 Harju Maakohtule avalduse AB Kapitum OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt kuulutati 05.10.2016 välja võlausaldaja pankrot. Alates 21.03.2016 peatati võlausaldaja luba laenude väljastamiseks, kuid ajavahemikus 28.01.2016 – 12.08.2016 on võlausaldaja teinud võlgnikule ülekandeid kokku summas 199 953 eurot, millest võlausaldajale tagasi makstud üksnes 6500 eurot. Võlausaldaja pankrotihaldur edastas 06.12.2016 võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnevust siiani tasutud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja nimetada ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Lisaks palub võlausaldaja keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 300 eurot.
2.Kohus võttis 11.06.2018 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1200 eurot. Võlausaldaja on 27.06.2018 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 29.06.2018 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning määras asjas eelistungi toimumise ajaks 15.08.2018.
3.Võlgnik esitas 06.08.2018 kohtule oma vastuse pankrotiavaldusele, milles vaidleb pankrotiavaldusele vastu ja on seisukohal, et võlausaldajal ei ole võlgniku suhtes nõuet. Võlgnik esitas kohtule filtreeritud pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et võlgnik on kandnud võlausaldajale raha ning poolte vahel on sellised kanded toimunud mõlemas suunas pikema aja jooksul ja korduvalt. Võlgnik leiab seega, et ei ole saanud võlausaldajalt raha alusetult. Võlgnik palub jätta tema suhtes ajutine haldur nimetamata.
4.Võlausaldaja esitas 14.08.2018 seisukoha võlgniku vastuse osas, milles toob välja, et võlausaldaja pankrotihalduril puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid mistahes laenu andmist võlgnikule. Ka võlgnik oma ei ole oma vastuväidetes esitanud kohaseid laenulepinguid, mis kinnitaksid laenu andmist. Võlausaldaja pankrotihaldur selgitab, et talle ei ole käesoleva ajani üle antud ühtegi dokumenti AS MiniCredit (pankrotis) endise juhatuse liikme V. J,ega ka H. H.poolt. V. J. on nii AS MiniCredit (pankrotis) endine kui ka praegune AB Kapitum OÜ juhatuse liige. Tulenevalt võlgniku vastuväidetest tegi võlausaldaja pankrotihaldur päringud kõikidesse pankadesse, kus võlgnikul oli konto (Swedbank AS, SEB Pank AS, Luminor Bank AS ja AS Citadele banka Eesti Filiaal) ning konto väljavõtetest nähtuva tõttu vähendab võlausaldaja oma põhinõuet 111 585,78 euroni.
5.15.08.2018 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse ning kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Ka võlgnik jäi oma esitatud vastuväidete juurde, juhtides täiendavalt tähelepanu, et võlausaldaja 14.08.2018 menetlusdokumendi lisadest nähtuvad vead võlausaldaja dokumentides ning võlausaldaja arvutused on ilmselt ebaõiged. Võlausaldaja märkis, et on nõus arvutused üle kontrollima. Kohus lükkas eelistungi edasi kuni 27.08.2018 ning määras võlausaldajale tähtaja 17.08.2018 kontrollida üle oma arvutused nõude osas.
2(5)
2-18-8392
6.Võlausaldaja esitas 17.08.2018 kohtule avalduse, milles märkis, et kontrollides võlgniku vastuväiteid ilmnes, et kogu nõuete saldo on siiski positiivne 368,62 euro ulatuses. Seoses sellega palub võlausaldaja jätta 27.08.2018 eelistung ära ning lahendada asi kirjalikus menetluses.
7.Kohus tühistas 24.08.2018 e-kirjaga 27.08.2018 planeeritud eelistungi ning määras lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 4 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud ning § 15 lg 3 p 6 ütleb, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue ajutise halduri nimetamise otsustamise seisuga puudub, sest võlausaldaja on 17.08.2018 esitanud kohtule kinnituse, et võlausaldaja ja võlgniku vahel teostatud rahaülekannete saldo on 368,62 euro ulatuses võlausaldaja kasuks positiivne. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku suhtes PankrS § 15 lg 3 p-de 4 ja 6 alusel ajutise halduri nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega PankrS § 15 lg 7 alusel pankrotiavalduse menetluse.
9.Võlausaldaja esitas 17.08.2018 kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidi tagastamiseks. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. TsMS § 195 lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Kohus leiab, et kuna käesolevas menetluses kohus ajutist pankrotihaldurit ei nimetata, puudub alus TsMS § 195 lg 2 alusel seisukoha küsimiseks. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse ajutise pankrotihalduri kulude katteks tasutud tagatise tagastamiseks ning määrab tagastada võlausaldaja poolt 27.06.2018 Rahandusministeeriumi arvelduskontole ajutise pankrotihalduri kulude katteks tasutud deposiit summas 1200 eurot. Tagatis tuleb vastavalt võlausaldaja taotlusele kanda AS Minicredit (pankrotis, registrikood 11551909) arvelduskontole nr xxx. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.PankrS § 3 lg 2 lause 3 sätestab, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
3(5)
2-18-8392
11.PankrS § 15 lg 6 näeb üheselt ette, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodule tuginedes jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks-määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
13.Võlgnik esitas 14.08.2018 kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlgniku menetluskuludeks õigusabikulud summas 936 eurot. Võlgnik on kasutanud õigusabi 6 tunni ulatuses arvestusega 156 eurot tunnis (sh käibemaks). Võlgnik palub nimetatud summa võlausaldajalt enda kasuks välja mõista, samuti välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Võlausaldaja esitas 17.08.2018 seisukoha võlgniku menetluskulude osas, milles vaidlustab võlgniku menetluskulusid seoses istungil osalemisega osas, mis ületavad istungi kestust.
15.Hinnates võlgniku õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus peab võlgniku õiguasabile kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks järgmises ulatuses: pankrotiavaldusega tutvumine ja sellele vastuväite koostamine – 3,5 tundi; istungiks valmistumine ja istungil osalemine 1,5 tundi. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi.
16.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13). Võlgniku esindaja tunnitasuks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks 26 eurot, kokku seega 156 eurot. Kohus, võttes arvesse käesoleva pankrotiasja sisu ja keerukust, määrab võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks käesolevas asjas 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot.
17.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlgnik on menetluskulude nimekirjas märkinud, et võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus võlgniku kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja käibemaksuga.
18.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks võlgniku õigusabikulusid summas 720 eurot (5h x 144 eurot), mis kuuluvad võlausaldajalt menetluskuluna võlgniku kasuks väljamõistmisele. 4(5)
2-18-8392
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on võlgnik vastava taotluse esitanud.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.