Rödl & Partner OÜ hagi Salutaguse Mõisamaad OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 325,93 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rödl & Partner OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Rödl & Partner OÜ (registrikood 10219320, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn 10145), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Nurmi (epost [email protected]) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Salutaguse Mõisamaad OÜ (isikukood 12730235, elukoht Pikk tn 33-5, Tallinn 10133), lepingulised esindajad: vandeadvokaat EdgarKaj Velbri ja advokaat Evelin Prunt (e-postid [email protected], [email protected] )
Istungi toimumise aeg
31.05.2018, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.02.2018 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõla 2 767,68 eurot ja sellelt arvestatud viivise, viivise edasiulatuvalt ning menetluskulude jaotuse osas.
Rödl & Partner OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579
3.2.Välja mõista Salutaguse Mõisamaad OÜ-lt Rödl & Partner OÜ kasuks põhivõlg 2 767,68 eurot ja viivis seisuga 27.08.2018 summas 1 991,48 eurot.
3.3.Välja mõista Salutaguse Mõisamaad OÜ-lt Rödl & Partner OÜ kasuks viivis põhivõlalt summas 2 767,68 eurot alates 28.08.2018 kuni põhivõla tasumiseni määraga 0,1 % päevas.
3.4.Jätta Rödl & Partner OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 85 % ulatuses Salutaguse Mõisamaad OÜ kanda ja Salutaguse Mõisamaad OÜ menetluskulud tema enda kanda.
4.Rahuldada Salutaguse Mõisamaad OÜ taotlus 31.05.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt ning täiendada kohtuistungi protokolli 3-ndal lehel kohtu määrust tõendite juurdevõtmiseks selliselt, et õige sõnastus on järgmine: „Kohus võtab hageja ja kostja esitatud tõendid asja materjalide juurde.“
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu raamatupidamisteenuste osutamiseks. Lepingu punkti 1.1. kohaselt korraldas hageja lepingu tähtaja vältel kostja raamatupidamist, lähtudes lepingust, kehtivatest seadustest ja heast raamatupidamistavast. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust. Kostja ei ole tasunud hagejale raamatupidamisteenuse eest alates 31.07.2016.
2.Hageja tegi kostjale ligipääsu raamatupidamiseprogrammi Directo andmebaasile juba teenuse osutamise alguses. Seega perioodil 01.06.2016 kuni 30.09.2016 oli kostjal ligipääs Directo andmebaasile. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja ei oleks esitanud maksudeklaratsioone või oleks jätnud kajastamata pearaamatus kostja raamatupidamise andmed või esineksid puudused Directo andmebaasis raamatupidamise teenuse osutamise osas. Kostjale on temale osutatud raamatupidamise iga toiming olnud nähtav ja kättesaadav Directo andmebaasis, pearaamatus ja suhtluses raamatupidajaga. Directo andmebaas on raamatupidamise programm, milleta ei ole võimalik raamatupidamise teenust osutada.
3.Lisaks tõendavad teenuse osutamise ajakulu tööarvestuslehed, mis kajastavad ajakulu ja tasu suuruse koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta. Hageja koostas kostjale TSD ja KMD maksudeklaratsioonid ja esitas need maksuametile. Teenuse osutamist tõendab lisaks ülatoodule poolte vaheline e-kirjavahetus, milles saadetud kostja poolt hagejale hulgaliselt dokumente raamatuspidamise teenuse osutamiseks ning hageja poolt kostjale raamatupidamisteenuse osutamisel tekkinud küsimustes selgituse saamiseks. Väited, justkui hageja oleks osutanud kostjale ebakvaliteetset raamatupidamise teenust, ei ole õiged. Kostja seisukohtadest jääb arusaamatuks, kas kostja võtab hagi osalt õigeks, kuivõrd kostja vaidlustab vaid 28,5 töötunni osas osutatud teenuse mahu.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579
4.Hageja vaidleb kostja tasaarvestuse avaldusele vastu. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud ja kostjal ei ole hageja tegevuse tõttu kahju tekkinud.
5.Eriteadmistega isiku arvamusega tõendab hageja, et haginõude aluseks olev teenus on osutatud mõistliku ajakulu ja nõutava kvaliteediga, vastavalt poolte vahel sõlmitud raamatupidamise teenuse lepingule ning esitatud tööarvestuslehed ja kostjale esitatud arved on vastavuses osutatud teenusega.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 3124,08 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 11.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivised summas 201,85 eurot ja sissenõutavaks muutumata viivis arvates 11.11.2016 summas 218,68 seisuga 12.11.2016 – 20.01.2017 ning edasiulatuvalt kuni kohustuse kohase täitmiseni põhisummalt 3124,08 eurot raamatupidamisteenuse osutamise lepingus sätestatud määras (0,1% päevas), jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on ebaselge ning tõendamata. Pelgalt arvete esitamine ei tõenda teenuste osutamist ega ka seda, et arved (sh nendes kajastatud ajakulu) on põhjendatud. Sarnaselt õigusteenuse osutamisele peaks hageja esitama kohtule oma arvete nn spetsifikatsioonid teatades mh kes, miks, millist ning millise ajakuluga konkreetset raamatupidamisteenust asjaomaste arvete alusel kostjale osutas. Üksnes seejärel on võimalik laskuda vaidlusesse selle üle, kas sellist teenust osutati, kas teenuse osutamise ajakulu oli põhjendatud ning vajalik ja kas teenus vastas kokkulepitud tingimustele (mh kvaliteedile).
8.Need teenused, mida hageja on kostjale aegade jooksul osutanud, ei vastanud kokkulepitud ega isegi mitte keskmisele kvaliteedile. Kostja on seejuures pidanud kandma märkimisväärseid kulutusi oma raamatupidamise korrastamiseks uue raamatupidaja I L abil. Temal on kulunud üle 100 töötunni aega selleks, et hageja poolt tehtut korda teha.
9.Hageja poolt varem osutatud teenused olid puudulikud (mh eksimused majandusaasta aruandes, nõuded ja kohustused e-maksuametis ning sellest kostja teavitamata jätmine, maksudeklaratsioonide muutmine ning sellest kostja teavitamata jätmine, põhivahendite nimekirjad ja amortisatsioonid raamatupidamises kajastamata, väärandmete esitamine TSD vormides kostja töötajate kohta, panga ligipääsu hankimata jätmine jne). Lisaks ei taganud hageja ligipääsu Directole, mistõttu pidi kostja oma raamatupidamise sisuliselt algusest peale uuesti tegema. Ligipääsu Directole ei ole hageja taganud kostjale siiani. Kõige sellega seonduvalt tekitati kostjale otsest varalist kahju summas 1 124,75 eurot. Lisaks menetluse venimisest tingitud menetluskulude välja mõistmisele ja tasaarvestamisele (1 167,75 eurot) taotleb kostja 1 124,75 euro suuruse kahju tasaarvestamist hageja nõudega juhuks, kui kohus peaks otsustama, et esitatud hagi on võimalik mingis osas rahuldada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud või, et kostja oleks tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Seega on tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-80-08 just hageja kohustus tõendada, millistes lepingutingimustes olid hageja ja kostja töövõtulepingus kokku leppinud ning et hageja on talle lepingust tulenevaid kohustusi täitnud vastavalt lepingus ettenähtule või vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus on 03.08.2017 määruses (kd I lk 132-133) hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579 poolt teostatud tööd vastu võtnud ning seega on hageja kohustus tõendada, et tehtud töö vastas kokkulepitud tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile. Samuti on kohus rõhutanud, et hagejal tuleb tõendada, milles pooled täpselt kokku leppisid.
11.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Esmalt ei ole hageja tõendanud, millistes lepingutingimustes olid hageja ja kostja töövõtulepingus kokku leppinud, s.o milles pidi seisnema hageja poolt kostjale osutatava teenuse sisu. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelise lepingu (kd I lk 23-27) ning hageja poolt kostjale edastatud arved (tlk 28-31), mis on kõik inglisekeelsed. Kohus on 03.08.2017 määruses hagejale selgitanud, et olukorras, kus kostja on vastavat soovi avaldanud, tuleb hagejal TsMS § 33 lg 1 alusel esitada kõigi võõrkeelsete dokumentide tõlked. Täiendavalt on kohus juhtinud hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-14113, milles Riigikohus on rõhutanud, et kohus ei pea esitatud tõenditest ise asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta vastava tõendi puhul tugineda soovib. Kohus on 03.08.2017 määruses hagejat hoiatanud, et juhul, kui hageja kohtu antud tähtaja jooksul kohtu viidatud puuduseid ei kõrvalda, jätab kohus esitatud tõendid tähelepanuta.
12.Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud ei võõrkeelsete tõendite tõlkeid ega toonud välja asjaolusid, milliseid faktiväiteid hageja esitatud tõenditega tõendada soovib. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pooltevahelise lepingu (kd I lk 23-27) ning hageja poolt kostjale edastatud arved (tlk 28-31) tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust ei ole hageja tõendanud hageja tõendamiskoormiseks olevaid asjaolusid – hageja ei ole tõendanud, milles hageja ja kostja töövõtulepingus kokku leppisid ega hageja poolt vastava teenuse nõuetekohast osutamist.
13.Seoses hageja väitega, et hageja nõuet tõendab vandeaudiitor Sergei Tšistjakovi 05.12.2017 esitatud arvamus (kd I lk 154-157), märgib kohus järgmist. Hageja on selgitanud, et soovib vandeaudiitori arvamusega tõendada, et osutatud raamatupidamise teenus vastab tavapärasele nõutavale kvaliteedile ja on osutatud mõistliku ajakuluga. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kas ja millises teenuse osutamise ajakulus ning sisus olid hageja ja kostja töövõtulepingus kokkuleppinud, ei ole hagejal võimalik üksnes vandeaudiitori arvamusega tõendada, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust lepingutingimustele vastavalt. Hageja saaks tehtud tööde lepingutingimustele vastavust asuda tõendama alles siis, kui hageja oleks esmalt piisava detailsusega välja toonud ja tõendanud, milles pooled olid lepingut sõlmides kokku leppinud.
14.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust ei ole hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ning hageja nõue tuleb VÕS § 635 alusel rahuldamata jätta. Kohus märgib, et olukorras, kus hageja põhinõue kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue. Apellatsioonkaebus
15.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt eiras maakohus hageja esitatud tõendeid ning mitte ei jätnud üksnes tõendid tähelepanuta vaid tagastas hagejale põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud hageja põhjendanud, millise tõendiga hageja millist asjaolu tõendada soovis. Hageja esitas maakohtu menetluses tõendid selgitades iga tõendi osas, millist asjaolu hageja iga konkreetse tõendiga tõendada soovib. Kõige üllatuslikum kohtu tegevuses selle juures oli veel asjaolu, et kohus tagastas pabertoimikust tõendid mitte eelmenetluses vaid kohtuistungil.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579
17.Maakohus asus valesti seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud võõrkeelsete tõendite tõlkeid ega toonud välja asjaolusid, milliseid faktiväiteid hageja esitatud tõenditega tõendada soovib. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõla 2 767,68 eurot ja sellelt arvestatud viivise, viivise edasiulatuvalt ning menetluskulude jaotuse osas.
20.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
21.Hageja põhiseisukohad nõude esitamisel on järgmised: -Pooled sõlmisid 27.10.2015 lepingu raamatupidamisteenuse osutamiseks (I kd, tlk 23-27; tõlge tlk 36-39). Hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust vastavalt lepingule. -Hageja esitas tehtud tööde eest tasumiseks kostjale arved nr 20161635, arve nr 20161856 ja arve nr 20162072 (I kd, tlk 28-30; tõlked tlk 40-42). -Kostja arveid ei tasunud.
22.Kostja põhilised vastuväited on järgmised: -Hageja ei ole tõendanud arvetel olevate raamatupidamisteenuste osutamist ja andmebaasi Directo kasutusõiguse andmist kostjale. -Alternatiivselt, juhul, kui hageja nõue leiab mingis osas tõendamist, siis on kostjal hageja poolt osutatud mittekvaliteetsete teenuste osutamisest ja andmebaasi Directo kasutamise juurdepääsu võimaldamata jätmisest tekkinud kahju 1 124,75 eurot. Kostja palub tekkinud kahju hageja nõudega tasaarvestada.
23.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Kohustuse täitmise sissenõutavust sätestavad üldnormina VÕS § 82 lg-d 3 ja 7. Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg 4 ja 5). Nii muutub VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
24.Maakohus kohaldas asjas VÕS § 637 lg-t 4 ja leidis, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi tõendit millest ilmneks, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579 võtnud või, et kostja oleks tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt nimetatud sätte kohaldamine oli ekslik. Pooltevahelisest lepingust ei nähtu poolte kokkulepet selle kohta, et hageja tasunõude sissenõutavuse eelduseks oli töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine. Seetõttu ei saa asja lahendamisel kohaldada VÕS § 637 lg-t 4.
25.Pooled leppisid lepingu p-s 4.1. kokku, et kostja tasub hageja poolt osutatud teenuste eest lepingus kokkulepitud hinnakirja kohaselt, lepingu p 4.6 järgi esitatakse arve elektrooniliselt ja klient kohustub arve tasuma 15 päeva jooksul arve temale esitamisest. Seega tuleb asjas kohaldada VÕS § 637 lg-d 3 ja 5.
26.Hageja poolt kostjale esitatud arvetel on osutatud teenuste loeteluna märgitud Directo andmebaasi kasutusõigus juuli, august, september 2016.a eest, raamatupidamisteenused juuli, august, september 2016.a, töötajate registri haldamine, palgaarvestus juulis 2016.a 2 töötaja eest.
27.Maakohus asus seisukohale, et hageja ei tõendanud, millistes lepingutingimustes olid hageja ja kostja töövõtulepingus kokku leppinud, s.o milles pidi seisnema hageja poolt kostjale osutatava teenuse sisu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, sest konkreetsete teenuste osutamises on pooled lepingu p-s 1.1 kokku leppinud.
28.Maakohus heitis hagejale ette ka seda, et hageja esitas kohtule poolte vahelise lepingu ning hageja poolt kostjale edastatud arved, mis on kõik inglisekeelsed. Nimetatud etteheide ei ole põhjendatud, sest poolte sõlmitud leping oligi originaalis inglisekeelne, samuti on hageja kohtu nõudmisel esitanud asja materjalide juurde lepingu ja arvete tõlked.
29.Kostja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et tema ei saa aru, millist teenust ja millise ajakuluga on hageja kostjale osutanud. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et osutatud raamatupidamisteenuse eest on hageja nõudnud tasumist tunnitasuga 39 eurot. See vastab poolte vahel lepingu p-s 4.1.1 toodud poolte kokkuleppele, mis viitab omakorda lepingu p-s 1.1 loetletud teenustele. Arvestades lepingu p 4.1 alapunktides esitatud loetelu, saab hageja osutatud summa 39 eurot tund teenuseks olla lepingu p-ides 1.1.1, 1.1.4, 1.1.5., 1.1.7., 1.1.8., 1.1.12 toodu, kuna muus osas on poolte vahel osutatavate teenuste eest kokkulepitud erihind. Hageja väidetest nähtub, et hageja, kasutades Directo andmebaasi, sisestas kostja poolt saadetud andmed kostja pearaamatusse ning koostas TSD ja KMD maksudeklaratsioonid esitades need maksuametile. Seega väitis hageja, et tema tasunõude aluseks on lepingu p-de 1.1.1 ja 1.1.7 järgi osutatud teenus.
30.Kostja vastuväidetest hagile võib aru saada nii, et kostja arvates oleks hageja pidanud asjas esile tooma konkreetselt, kui palju aega kulus pearaamatusse kirjete tegemiseks ja kui palju aega maksudeklaratsioonide koostamiseks. Ringkonnakohus möönab, et selles osas on kostja väited osaliselt põhjendatud. Erinevate teenuste ajakulu ei ole hageja esitanud senini. Siiski ei anna nimetatu alust hagi rahuldamata jätta, sest arvestades hageja esitatud tõendeid raamatupidamisteenuse osutamise, selle mahu ja ajakulu kohta on hageja poolt arvetel märgitud raamatupidamisteenuse osutamine tõendatud. See, et raamatupidamisteenuse osutamisel tehti kostja pearaamatusse kirjeid, on tõendatud nii Directo andmebaasi väljavõtte, kui ka kostja pearaamatu väljavõttega. See, et hageja vormistas osutatud teenuse käigus nõutavad maksudeklaratsioonid, on tõendatud asja materjalidele lisatud maksudeklaratsioonidega. Asjas esitatud asjatundja arvamusest (I kd, tlk 154-157) järeldub, et asjatundja arvates nähtuvad Directo andmebaasi 650 leheküljelisest logifailist perioodil 01.06-30.09.2016 hageja poolt raamatupidamisteenuse osutamisel kirjendatud raamatupidamistehingud ning kostja raamatupidamise kirjed ja kanded nähtuvad kostja pearaamatu väljatrükist. Koosmõjus raamatupidamise teenuse ajakulu
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579 tabelitest nähtuva ajakulu arvestusega avaldas asjatundja arvamust, et hageja väidetud ajakulu raamatupidamisteenuse osutamiseks on põhjendatud. Eeltoodust nähtuvalt tõendas hageja teenuste osutamist ja arvetel esitatud ajakulu mõistlikkust Directo andmebaasi logiga, kostja raamatupidamise pearaamatu väljavõttega, raamatupidamise teenuse osutamise ajakulu tabelitega ja asjatundja arvamusega. Asjatundja arvamusest nähtuvalt sai hageja esitatud tõendite põhjal anda hinnangu nii osutatud teenuse ajakulu mõistlikkusele kui ka teenuse kvaliteedile.
31.Nõustuda ei saa kostja väitega, et asjas oleks veenvaks tõendiks vaid eksperdi arvamus. Kostjal oli võimalus taotleda ekspertiisi läbiviimist, kuid seda ta ei teinud. Seetõttu ei saa hagejale ette heita, et oma väidete tõendamiseks esitas ta asjatundja arvamuse. Asjatundja mitteusaldusväärsust ei ole kostja veenvalt põhjendanud. Kuna hageja esitas oma väidete tõendamiseks tõendid, tuli ka kostjal oma väiteid selle kohta, et teenust ei osutatud või, et teenuse ajakulu on ülepaisutatud, tõendada. Kostja tõendeid ei esitanud.
32.Kostja väidete kohaselt ei ole hageja asjas esitatud väited ja tõendid seostatavad, hageja ei ole piisava detailsusastmega põhjendanud, mida ta iga tõendiga tõendada soovib. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. Hageja on 03.05.2017 menetlusdokumendis (I kd, tlk 62 pöördel) esile toonud, millist väidet ta millise tõendiga tõendada soovib.
33.Hageja nõuab vastavalt lepingule ka kostjalt Directo andmebaasi kasutamise tasu juuli, augusti ja septembri 2016.a eest. Kostja väidab asjas, et hageja ei võimaldanud Directo andmebaasi kasutusõigust. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.5. järgi oli poolte vahel kokku lepitud Directo kasutamise tasu 99 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Hageja on asjas väitnud (sh ka apellatsioonkaebuses), et hageja võimaldas kostjale andmebaasi Directo kasutamist juba teenuse osutamise alguses ning kostjale oli ligipääs sinna ka kuudel, mille eest on hageja tasu nõudnud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid selles osas tõendanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, kuidas ligipääs Directo kasutamiseks kostjale tagati. Asjast nähtuvalt on kostja ligipääsu lepingu kehtivuse ajal hagejalt küsinud (II kd, tlk 148, tõlge 149), kuid vastus esitatud nõudele puudub. Asjaolust, et hageja on raamatupidamisteenuse osutamisel kasutanud andmebaasi Directo, ei saa järeldada, et selle programmi kasutamine oli tagatud ka kostjale. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue andmebaasi Directo kasutamise tasu osas.
34.Arvelt nr 20161856 nähtuvalt nõuab hageja kostjalt 2 töötaja eest töötamise registri haldamise (TÖR) eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.2 järgi kohustus kostja hagejale tasuma 1 töötaja palgaarvestuse eest 15 eurot ning lepingu p 4.1.8 järgi kliendi andmete haldamise eest töötamise registris 15 eurot registreeringurea eest. Lepingu p 4.1. järgi lisandub kokkulepitud hindadele käibemaks. Asja materjalidele lisatud vormist TSD, st vormist mitteresidendist füüsiliste ja juriidiliste isikutele tehtud väljamaksete kohta, nähtub 2 füüsilise isiku kohta tehtud arvestus väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimise kohta. Seda, et deklaratsioonidel nimetatud isikud N M ja M S S on kostja töötajad, on kostja ise oma 22.01.2012018 menetlusdokumendis kinnitanud (II kd, tlk 4, pöördel p 2.4.9). Kuna asjas esitatud vormist TDS nähtuvalt on hageja 2 töötaja kohta palgaarvestusteenust osutanud, ei ole põhjendatud kostja väited, et hagejal puudub õigus lepingu p 4.1.2 järgi nõuda arvel nr 20161856 märgitud palgaarvestuse tegemise eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks ja lepingu p 4.1.8 järgi kliendi andmete haldamise eest töötamise registris (TÖR) 30 eurot, millele lisandub käibemaks.
35.Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja tõendas asjas teenuste osutamise ja ning selle, et teenused vastasid vähemalt keskmisele kvaliteedile, va Directo andmebaasi kasutamise võimaldamise osas, ning sellest tulenevalt on hageja tasunõue summas 2 767,68 eurot põhjendatud.
36.Kostja esitas asjas tasaarvestuse vastuväite. Kostja leiab, et hageja raamatupidamisteenus on olnud ebakvaliteetne ning selle tõttu on kostjale tekkinud kahju 1 124,75 eurot, kuna selle summa pidi ta tasuma I L, kes kõrvaldas hageja poolt raamatupidamisteenuse osutamisel esinenud puudused. Seega tugineb kostja sellele, et kahju tekkis temale hageja poolt lepingu rikkumise tõttu.
37.Kahju hüvitamise aluse tellijale annab VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et väidetav lepingu rikkumine avastati ja sellega seoses kahju tekkis siis, kui pooltevaheline leping oli lõppenud.
38.VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
39.Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama isik, kes väidab, et temale tekkis kahju, st antud asjas kostja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning see tähendab seda, et käesolevas asjas peab hageja kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
40.Kostja väidete järgi tekkis talle kahju seetõttu, et hageja osutatud teenuses esinesid järgmised puudused: eksimused majandusaasta aruande koostamisel, kostja teavitamata jätmine nõuetest ja kohustustest e-maksuametis, maksudeklaratsioonide
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579 muutmine ning sellest kostja teavitamata jätmine, raamatupidamises olid kajastamata põhivahendite nimekirjad ja amortisatsioonid, TSD vormides esitati kostja töötajate kohta väärandmeid, ligipääs pangale jäeti hankimata ning lisaks ei taganud hageja kostjale ligipääsu raamatupidamisprogrammile Directo. Irina L kirjalikust seletusest (I kd, tlk 124-125) nähtub, et puudulik oli kostja 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruanne, veebruari 2016 TSD deklaratsioon, 2016 augusti TSD deklaratsioon ning 2016.a põhivahendite nimekirjad ja amortisatsiooni normid jäid arusaamatuks raamatupidamise andmebaasi puudumise tõttu.
41.Kostja leiab, et tal tekis kahju seetõttu, et hageja jättis kostjale teatamata, et tal on kohustus tasuda maksuametile 18 eurot riigilõivu, mistõttu tuli tasuda intressi Ringkonnakohus leiab, et hageja nimetatud väite alusel ei saa asuda seisukohale, et kostjale kahju tekkimine on tõendatud. Nimelt on hageja väitnud, et kahju tekkis talle seetõttu, et ta pidi tasuma I.L tasu raamatupidamisteenuse eest. Maksuametile tasutud intressi suurust ei ole kostja esile toonud, ka puuduvad tõendid selle kohta, et intressi kostja on tasunud.
42.Kostja leiab ka seda, et kuna 2016.a veebruari TDS deklaratsiooni muudeti 12.09.2016, siis tekkis kostjal tulumaksukohustus. Hageja kostja väitele vastu ei vaidle. Samas ei vaidle kostja vastu hageja väitele, et deklaratsiooni parandamise eesmärgiks oli külalistele majutuse ja toitlustustega seotud kulude kandmine deklaratsiooni ning, et see toobki kaasa maksukohustuse tekkimise. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et deklaratsiooni parandus oli vajalik, et kajastada raamatupidamises õigesti tehtud kulutusi, siis ei ole kostja väide, et sellega tekitati talle, kahju põhjendatud. Tulumaksukohustus oleks tal tekkinud ka siis, kui need andmed oleks varem sisestatud. Kostja ei ole esile toonud, et nõutavast hilisem andmete sisestus tõi kaasa kostja jaoks intressi/viivise maksmise kohustuse ega selle suurust.
43.Kostja leiab ka, et hageja tekitas kahju seetõttu, et ei ilmunud panka telefoni- ja internetipanga lepingu allkirjastamisele, mistõttu puudus hagejal ligipääs kostja pangaväljavõtetele. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui eeldada, et hageja ei ilmunud lepingu sõlmimisele, ei saanud see asjaolu otseselt kaasa tuua kostjale kahju tekkimist. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et lepingu sõlmimata jätmise tõttu jäid hageja poolt mingid andmed raamatupidamisse sisestamata, mistõttu oli hageja osutatud teenus puudulik ning selle tõttu tekkis kahju, samuti selle kohta, et lepingu sõlmimata jätmisele ilmumata jätmise tõttu tuli kostjal edastada andmed hagejale raamatupidamise tegemiseks viisil, mis tõi kaasa kulusid ning mille tõttu tekkis kostjale kahju.
44.Kostja väidab, et kahju tekkis ka seetõttu, et hageja koostas ja esitas 2015.a majandusaasta aruande alles pärast poolte vahel kokkulepitud tähtaega. Kostja väidete järgi sõlmiti poolte vahel suuliselt kokkulepe, et hageja koostab ja esitab kostja majandusaasta aruande enne kuue kuu möödumist 2015.a majandusaasta lõppemisest. Kostja esitas asja materjalide juurde oma 18.04.2016.a kirja (II kd, tlk 124, tõlge lk 125), mis väidetavat kokkulepet tõendab. Nimetatud kirjast nähtuvalt teatas kostja, et soovib 2015.a majandusaasta aruannet varem, kuna tal on seda vaja Saksamaal riigihankel osalemise tõttu. Nimetatud kirja kohaselt tuleb majandusaasta aruanne esitada 21.aprilli tööpäeva lõpuks. Kostja esitatud tõendist (I kd, tlk 124) nähtub, et 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruanne sisestati ettevõtjaportaali 21.04.2016. Kuna kostja väidete järgi lepiti hagejaga kokku, et 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruanne tehakse valmis varem, kostja kirjast hagejale nähtuvalt pidi majandusaasta aruanne valmis olema hiljemalt 21.04.2016 ning kostja esitatud tõendi kohaselt nimetatud kuupäeval oli see ettevõtjaportaali ka sisestatud, siis ei ole kostja
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-126579 väited majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta peale kokkulepitud tähtaega põhjendatud.
45.Kostja on asjas esitanud nii hageja poolt vormistatud 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruande kui ka I.L poolt parandatud 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruande (II kd, tlk 127-147). Nimetatud majandusaasta aruandes esinevad lahknevused andmetes, kuid asjast ei nähtu, mis põhjusel andmed erinevad. Ainuüksi see, et kostja tellis I.L uue majandusaasta aruande ei näita, et hageja poolt koostatud majandusaasta aruanne oli puudustega. Selleks, et tuvastada hageja poolt koostatud majandusaasta aruandes märgitud andmete ebaõigsus, tulnuks esile tuua ja tõendada, et hageja koostatud majandusaasta aruandes esitatud andmed on valed. Kostja seda ei teinud.
46.Kostja väidab ka seda, et peale lepingu lõppemist ei taganud hageja kostjale juurdepääsu andmebaasile Directo. Asjaolu, et kostja nõudis andmebaasile juurdepääsu peale lepingu lõppemist, nähtub kostja esitatud tõenditest (II kd, tlk 150151), mille järgi palus kostja juurdepääsu tagamist Directole 2016.a oktoobri lõpus. Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheide ei ole põhjendatud, sest asjast ei nähtu, et peale lepingu lõppemist tuli hagejal tagada juurdepääs raamatupidamisprogrammile.
47.Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud osaliselt, kuivõrd ka põhinõue tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.6 teise lause järgi kohustus kostja tasuma arved 15 kalendripäeva jooksul arve temale esitamisest, p 4.7 esimese lause järgi arve tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palub viivise välja mõista kindla summana ja edasiulatuvalt. Juhindudes VÕS § 113 lg-s 1 ja TsMS § 367 sätestatust moodustub seisuga 27.08.2018 viivis kokku 1 991,48 eurot. Nimetatud summa ja viivis edasiulatuvalt välja mõistetavalt põhivõlalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
48.Kostja esitas taotluse 31.05.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja nõustus taotlusega osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada osaliselt, täiendades kohtuistungi protokolli 3-ndal lehel kohtu määrust tõendite juurdevõtmiseks selliselt, et õige sõnastus on järgmine: „ Kohus võtab hageja ja kostja esitatud tõendid asja materjalide juurde.“ Ülejäänud osas tuleb jätta kostja taotlus rahuldamata, sest protokoll ei ole stenogramm ning protokollimata ei ole jäänud olulist tähtsust omavad asjaolud, mida esitatud menetlusdokumentides ei ole kajastatud. Menetluskulude jaotus
49.Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ning ka apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid ning hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele kuuluvat osa, tuleb Rödl & Partner OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 85 % ulatuses Salutaguse Mõisamaad OÜ kanda ja Salutaguse Mõisamaad OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg-st 2.