M Tu (T) hagiavaldus AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
35 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Indrek Repnau Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863, asukoht Narva nt 13, Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja Mari Männiko
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus järgmistes M Tu poolt AS Ekspress Meedia vastu esitatud nõuetes: 1.1 Kohustada AS-i Ekspress Meedia ümber lükkama ebaõige faktiväide, et M Tut on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldades ajalehe Eesti Päevaleht paberväljaandes järgmise teate: AS Ekspress Meedia avaldas 07.07.2016 Eesti Päevaleht paberväljaandes ilmunud artiklis „Relvaäri kaitseväes. Laotöötaja toimetas kuude kaupa relvaosi mustale turule“ M Tu kohta väidet, et M Tut on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Tegemist on ebaõige faktiväitega ja lükkame selle ümber; 1.2 Kohustada AS-i Ekspress Meedia esitama teabeotsingusüsteemidele Google ja Yahoo taotlus M Tu au teotavate ebaõigete andmete, et M Tut on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldamise lõpetamiseks; 1.3 Kohustada AS-i Ekspress Meedia esitama internetiportaalidele www.militaar.net, www.streetrace.org ja pastebin.com taotlus M Tu au teotavate ebaõigete andmete, et M Tut on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldamise lõpetamiseks.
3.Välja mõista AS-lt Ekspress Meedia M Tu kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3 500 eurot.
4.Jätta menetluskulud 75% ulatuses AS-i Ekspress Meedia ja 25% ulatuses M Tu kanda.
5.Välja mõista AS-lt Ekspress Meedia riigituludesse 750 eurot riigilõivu, mille tasumisest oli M T hagiavalduse esitamisel vabastatud. AS-il Ekspress Meedia tuleb riigilõiv 750 eurot tasuda riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Vabastada M T hagiavalduse esitamisel tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
7.Määrata kindlaks M Tu menetluskulude (õigusabikulude) rahaline suurus 875 eurot. Välja mõista AS-lt Ekspress Meedia M Tu kasuks menetluskulu (õigusabikulu) 656,25 eurot.
8.Määrata kindlaks AS Ekspress Meedia menetluskulude (õigusabikulude) rahaline suurus 1 892,40 eurot. Välja mõista M Tult AS Ekspress Meedia kasuks menetluskulu (õigusabikulu) 473,10 eurot.
9.Tasaarvestada M Tu ja AS Ekspress Meedia vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista AS-lt Ekspress Meedia M Tu kasuks välja menetluskulu 183,15 eurot.
10.Saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele ning Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.08.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.M T (hageja) esitas 31.03.2017 hagiavalduse Aktsiaseltsi Ekspress Grupp vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus asendas 28.09.2017 määrusega kostja Aktsiaseltsi Ekspress Grupp kostjaga AS Ekspress Meedia tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt avaldati 07.07.2016 Eesti Päevalehes artikkel pealkirjaga „Relvaäri kaitseväes. Laotöötaja toimetas kuude kaupa relvaosi mustale turule.“ Artiklis avaldati hageja kohta järgmist lauset: „Kirju minevikuga Tu arvel ei ole praegu küll ühtegi kehtivat karistust, kuid varem on teda karistatud ebaseadusliku metsaraie ja sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest.“ Hageja leiab, et vaidlusaluses lauses avaldati tema kohta ebaõiged andmed, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Hageja märgib, et Eesti Ajalehtede Liidu
pressinõukogu leidis 27.10.2016 otsuses, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi, avaldades ebaõiget teavet ja jättes selle parandamata. Hageja märgib, et kostja poolt avaldatud väide, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest on ebaõige faktiväide. Kostja kustutas ebaõige väite hageja karistatuse kohta Eesti Päevalehe veebiväljaandest. Paberkandjal ilmuvas väljaandes ei ole ebaõiged andmed ümber lükatud. Lisaks on kostja poolt Eesti Päevalehe veebiväljaandes avaldatud artikkel ebaõige faktiväitega kättesaadav teabeotsingusüsteemides Google ja Yahoo ning internetiportaalides www.militaar.net, www.streetrace.org ja pastebin.com. Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama ebaõige faktiväite, et hagejat on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldades ajalehe Eesti Päevaleht paberväljaandes järgmise teate: kostja avaldas 07.07.2016 Eesti Päevaleht paberväljaandes ilmunud artiklis „Relvaäri kaitseväes. Laotöötaja toimetas kuude kaupa relvaosi mustale turule“ hageja kohta väite, et hagejat on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Tegemist on ebaõige faktiväitega ja lükkame selle ümber. Lisaks palub hageja kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et hagejat on varem on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldamise lõpetamiseks. Hageja palub kohustada kostjat esitama internetiportaalidele www.militaar.net, www.streetrace.org ja pastebin.com taotluses hageja au teotavate ebaõigete andmete, et hagejat on varem on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldamise lõpetamiseks. Hageja hinnangul on asjakohatud kostja etteheited, et valeväite kättesaadavuse ajalises kulgemises on teatud omaosalus ka hagejal endal. Artikkel avaldati 07.07.2016 ja hageja pöördus Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogu poole 27.07.2016. Hageja viibib alates 07.06.2016 vahi all kriminaalasja raames. Riigiprokuröri 10.06.2016 määrusega on hagejal keelatud täielikult kokkusaamised, kirjavahetus ja telefonikõned (välja arvatud suhtlemine riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, nende ametiisikute, samuti kaitsjaga) kuni vahistatuse tähtaja lõpuni. Kostja suhtlemiseks õigustatud isikute loetelusse ei kuulunud. Seega on kostja poolt alusetu hagejale ette heita omaosalust valeväidete kättesaadavuse ajalises kulgemises. Hageja on toiminud temal lasuvate võimaluste piires piisava kiirusega. Hageja leiab, et kostja avaldas vaidlusaluses artiklis hageja kohta väidet „pätt“. Hageja hinnangul on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mis kahjustab hageja mainet. Täiendavalt hageja märgib, et avaldades andmeid hageja karistatuse kohta sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest töötles kostja hageja delikaatseid isikuandmeid. Hageja ei andnud kostjale nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks. Kostjal puudus alus töödelda hageja isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 2 alusel. Kostja poolt avaldatud andmete avaldamine ei olnud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Ajakirjanik ei veendunud avaldatava informatsiooni õigsuses. Juhul, kui artikli kirjutanud ajakirjanik ei ole suuteline orienteeruma õigusteaduses, siis piisava hoolsuse korral oleks ta pöördunud pädeva isiku poole konsultatsiooni saamiseks. Usaldusväärsed andmed isiku karistuse kohta saab karistusregistrist. Karistusregistri andmetel puuduvad hagejal kehtivad karistused. Hagejat on küll varem karistatud aga seda, mille eest, sellest ei tohi pärast andmete kustutamist rääkida. Kostjal on juurdepääs karistusregistrile ning jääb arusaamatuks, kuidas on kostja saanud väita, et hagejat on karistatud seksuaalkuriteo eest, kui puuduvad kehtivad karistused. Karistusregistri arhiivi andmeid ei ole võimalik kasutada isikut iseloomustavate andmetena. Ebaõigete andmete avalikustamisega kahjustati ülemääraselt hageja õigusi. Hageja leiab, et kostja, avaldades hageja kohta ebaõiget faktiväidet, et hagejat on varem on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, on teotanud hageja au. Kostja teotas hageja au avaldades artiklis ebakohast väärtushinnangut „pätt“. Kostja tekitas hagejale mittevaralist
kahju. Kostja tekitas kahju õigusvastaselt. Kostja on süüdi kahju tekitamises hooletusest. Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 25 000 eurot. Kahjuhüvitise suuruse hindamisel tuleb arvestada, et artikkel ebaõigete andmetega on tänaseni internetis kättesaadav. Hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed on saanud teatavaks hageja lähedastele, töökaaslastele, tuttavatele, naabritele ja äripartneritele. Ebaõige faktiväite avaldamine kahjustas väga raskelt hageja psüühilist seisundit, kuna üle aasta pidi hageja taluma vanglas olles alandust ja solvanguid. Üldteada on asjaolu, et kinnipidamisasutuses on isiku poolt seksuaalkuriteo toimepanemine kõrgeima astme hukkamõistuga kaaskinnipeetavate poolt. Samuti jätkub märkuste tegemine vabaduses olles. Ebaõige faktiväite avaldamine on kaasa toonud hageja tervisliku seisundi halvenemise.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt parandas kostja viivitamatult pärast ebaõigest väitest teadasaamist artiklis faktivea, lisades pealkirja juurde selgesõnalise paranduse punase kirjaga. Seega on kostja hageja nõude rahuldanud enne hagi esitamist. Kostja on lükanud hageja poolt vaidlustatud väite ka ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes. Artiklis on hageja isikuandmed töödeldud IKS § 11 lg 2 alusel. Artiklis kajastatakse hageja osalust kaitseväes toimunud ebaseaduslikus relvaäris. Ebaseaduslik relvaäri ning kaitseväe relvade hoidmine viisil, mis võimaldab relvi segamatult varastada on ülekaaluka avaliku huvi teemaks. Hageja poolt toimepandud kuritegu ei toimunud intiim- või privaatsfääris. Hageja kohta avaldati õige fakt, et hageja on varasemalt karistatud, kuid eksiti karistuse kvalifikatsioonis. Nimetatud eksimus on marginaalne hinnates hageja varasema korduva karistatuse fakti. Kostja on eksimusele tähelepanu juhtinud ja seega on hageja isikuandmete avaldamine kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Selleks, et artiklis viidatav kuritegu, st sugulise kire vägivaldne rahuldamine oleks hageja isikuandmeteks, peab hageja selle andmekogumi järgi olema identifitseeritav. Kuivõrd vaidlusalune faktiväide on vale, siis ei saa tegemist olla hageja isikuandmetega, sest hagejat ei ole võimalik selle väite alusel identifitseerida. Selleks, et tegemist oleks isikut identifitseerivate andmetega peavad need andmed olema õiged. Seega ei saa hageja kohta ebaõige faktiväite avaldamist pidada tema delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, kuivõrd tegemist ei ole hageja isikuandmetega. Isegi kui kostja oleks artiklis avaldanud õige kvalifikatsiooni ning tegemist oleks hageja isikuandmetega, ei oleks tegemist delikaatsete isikuandmete töötlemisega, sest hageja osas oli langetatud kohtuotsus ja andmed süüteo toimepanemise kohta ei olnud enam delikaatsed isikuandmed. Hageja isikuandmete töötlemise tingis ülekaalukas avalik huvi, mis välistab kostja tegevuse õigusvastasuse. Hageja varasema karistamise fakt iseloomustas hagejat ning selle avaldamine oli kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2. Kostja leiab, et artiklis avaldatud ebaõiged andmed ei teotanud hageja au. Hageja on jõustunud kohtulahendiga korduvalt süüdimõistetud kurjategija. Artiklis omistati hagejale kui süüdi mõistetud kirjategijale vale karistusõiguslik kvalifikatsioon. Hageja on 01.09.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt kriminaalkoodeksi (KrK) § 142 lg 2 p 1 ja 4 järgi süüdi mõistetud võõra vara või varalise õiguse või muu varalise kasu üleandmise nõudmise eest ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda, piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid ähvardatava või teise isiku kohta, hävitada või rikkuda vara kui see oli seotud vägivallaga, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele ja isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §des 139 – 1411, 143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo. Nimetatud teo eest nägi kriminaalkoodeks ette vabadusekaotuse kuni 7 aastat. Kuni 23.12.2013 kehtinud karistusseadustiku (KarS) § 142 kehtestas kvalifikatsiooni sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Nimetatud teo eest oli võimalik määrata vabadusekaotus kuni 5 aastat. Seega ei ole hageja kuritegelikule käitumisele vale (leebema) kvalifikatsiooni omistamine au teotav. Hageja on
korduvalt karistatud kurjategija ning tema ühele teole väära kvalifikatsiooni omistamine ei ole hageja au teotav. Kostja leiab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane. Vaidlusaluse väite avaldamiseks oli õigustatud huvi, kuna seoses artiklis käsitletud kuriteoga esines hageja isiku vastu ülekaalukas avalik huvi. Kostja kontrollis andmeid piisava põhjalikkusega. Kostja kontrollis hageja karistatuse fakti kohtuotsusest ning eksis kuriteo kvalifikatsioonis. Kostja märgib, et igasugune ebaõige faktiväite avaldamine ei too kaasa kahju. Hageja ei ole tõendanud, et ebaõige väite avaldamisega on talle tekitatud kahju. Kostjal puudus tahtlus ja soov hagejat kahjustada. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejale väidetava kahju tekkimises süüdi. Artikli kirjutamise ajal 2016. a ei kontrollinud artikli autor milline kriminaalkaristusi kehtestav seadus kehtis 1997. a, mil hagejat karistati KrK § 142 järgi väljapressimise eest, vaid kontrollis § 142 kvalifikatsiooni karistusseadustikust ja mitte kriminaalkoodeksist. Tegemist ei ole süülise käitumisega. Ajakirjanik kontrollis hagejale omistatud kvalifikatsiooni õigsust kehtivast seadusest ning keskmiselt mõistlikult inimeselt ei saa nõuda eriteadmisi õigusteaduses, mis võimaldasid normi ajalise kehtivuse hindamist. Arvestades asjaolu, et ajakirjanikul puudub õigusharidus, toimis ajakirjanik käibes vajaliku hoolsusega ning talle ei saa omistada süülist käitumist. Kostja on seisukohal, et väidetavalt negatiivse väärtushinnangu „pätt“ osas ei ole hageja nõuet esitanud. Arvestades, et hageja on korduvalt süüdimõistetud kurjategija ning ka artikkel käsitles hagejat puudutavat kohtumenetlust, siis on kostja poolt hagejale antud väärtushinnang kohane, sest põhineb tõestel asjaoludel. Kostja leiab, et tema on artikli parandamisega viivitamatult pärast vea ilmsikstulekut võimaliku mittevaralise kahju hüvitanud. Mittevaralise kahju hindamisel tuleb arvesse võtta hageja enda tegevust ning kostja tegevust. Hageja ei pöördunud ebaõige faktiväite parandamiseks kostja poole, vaid pöördus Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogusse. Arvestades seda, et kui hageja viibis vanglas ei kuulunud Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogu lubatud suhtlemise loetellu, siis oli hagejal esindaja vahendusel võimalik nõudeid ja/või kaebusi vaidlusaluse artikliga seoses esitada kostjale. Kostja parandas artiklit kohe, kui ta sai teada ebaõigest väitest. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud sellise kahju tekkimist, mille puhul rahaline hüvitis oleks õigustatud. Kostja märgib, et kui kohus leiab, et kostja on hagejale kahju tekitanud, siis on hageja nõutav mittevaralise kahju hüvitis ebamõistlikult kõrge. Hageja on kinnipidamisasutuses, ta ei ole avaliku elu tegelane ning riive on hageja isikut arvesse võttes minimaalne. Tõendamata on hageja väide, et vale faktiväide sai teatavaks tema töökaaslastele, naabritele ja äripartneritele. Eluliselt ei ole usutav, et hagejaga koos kinnipidamisasutuses viibivad isikud on kursis hageja poolt toimepandud tegude kajastamisega erinevates meediaväljaannetes. Kinnipeetavate hukkamõistu kohta erinevate kuriteoliikide kohta ei ole võimalik usaldusväärsetest allikatest informatsiooni saada. Ebaõige faktiväide hageja karistuse kohta oli kostja veebilehel kättesaadav väga lühikest aega. Pärast parandamist ei olnud artikli parandamata versioon enam otsingumootorite kaudu leitav. Kui mõni kaaskinnipeetav või hageja lähedane tunneb huvi hagejat puudutavate meediakajastuste vastu, siis parandatud artikkel on kostja veebilehel kõikidele huvilistele kättesaadav. Hageja väited temal tekkinud kannatuste kohta ei ole usutavad ja ei ole tõendatud. Kostja hinnangul ei tohi mittevaralise kahju hüvitis ületada 100 eurot. Kostja hinnangul puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt teabeotsingusüsteemidele Google ja Yahoo ning internetiportaalidele www.militaar.net, www.streetrace.org ja pastebin.com taotluste esitamist hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks.
Kohtu põhjendused
3.Hageja esitas 05.10.2017 hagiavalduses (I kd, lk 130 – 133) ja selle 03.05.2018 täienduses (II kd, lk 5 – 8) järgmised nõuded: - kohustada kostjat ümber lükkama ebaõige faktiväide, et hagejat on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldades ajalehe Eesti Päevaleht paberväljaandes järgmise teate: kostja avaldas 07.07.2016 Eesti Päevaleht paberväljaandes ilmunud artiklis „Relvaäri kaitseväes. Laotöötaja toimetas kuude kaupa relvaosi mustale turule“ hageja kohta väidet, et hagejat on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Tegemist on ebaõige faktiväitega ja lükkame selle ümber (nõue nr 1); - kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldamise lõpetamiseks (nõue nr 2); - kohustada kostjat esitama internetiportaalidele www.militaar.net, www.streetrace.org ja pastebin.com taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, avaldamise lõpetamiseks (nõue nr 3). Hageja esitas 25.05.2018 menetlusdokumendis avalduse, kus ta loobub nõuetest 1 – 3, sest kostja on hageja nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud (II kd, lk 14 – 23, lk 26). TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel menetluse hageja nõuetes 1 – 3. Menetlus jätkub hageja nõudes välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 25 000 eurot.
4.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus on tuvastanud, et ajalehe Eesti Päevaleht veebi- ja paberväljaandes ilmus 07.07.2016 artikkel pealkirjaga „Relvaäri kaitseväes. Laotöötaja toimetas kuude kaupa relvaosi mustale turule.“ Artiklis avaldati, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Lisaks avaldati artiklis, et hagejat tundvad inimesed nimetavad teda üldiselt ühe sõnaga: pätt (I kd, lk 5 – 6). Pooled ei vaidle, et hagejat ei karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest ja seega avaldas kostja vaidlusaluses artiklis ebaõiged andmed hageja karistatuse kohta.
6.Hageja leiab, et avaldades vaidlusaluses artiklis ebaõigeid andmeid hageja varasema karistatuse kohta sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest töötles kostja hageja delikaatseid isikuandmeid. Hageja ei andnud nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks ja kostjal puudus ka seadusest tulenev õigus hageja isikuandmeid töödelda. Täiendavalt hageja märgib, et avaldades artiklis ebaõiget faktiväidet hageja karistatuse kohta, teotas kostja tema au. Lisaks märgib hageja, et kostja avaldas hageja mainet kahjustavat ebakohast väärtushinnangut „pätt“. Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 25 000 eurot.
7.05.10.2017 hagiavalduses tugines hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes sellele, et kostja avaldas ajalehes Eesti Päevaleht 07.07.2016 ilmunud artiklis hageja kohta ebaõiget faktiväidet, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mis teotab hageja au. Seetõttu palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 25 000 eurot.
03.05.2018 menetlusdokumendis tugineb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes lisaks ka sellele, et vaidlusaluses artikli avaldas kostja hageja kohta ebakohast väärtushinnangut „pätt“, mis teotab hageja au. Kohus leiab, et esitades 03.05.2018 menetlusdokumendis mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmise nõude põhistamiseks uue väite, et kostja avaldas vaidlusaluses artiklis ebakohast väärtushinnangut „pätt“, mis teotas hageja au, muutis hageja hagi alust TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes. Varem ei ole hageja põhistanud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist vaidlusaluses artiklis ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Kostja ei ole hagi muutmisele viivitamata vastuväidet esitanud. Seega eeldatakse TsMS § 376 lg 1 teise lause alusel, et kostja on nõus hagi muutmisega. Kohtu hinnangul puudub alus keelduda hagi muutmisest ka TsMS § 376 lg 2 alusel. Kostjale oli tagatud võimalus avaldada oma seisukohta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses vaidlusaluses artiklis ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, mida kostja tegi 18.05.2018 menetlusdokumendis (II kd, lk 9 – 13). Kohus menetleb hageja nõuet välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 25 000 eurot seoses sellega, et kostja avaldas vaidlusaluses artiklis hageja au teotavat faktiväidet, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest ja au teotavat ebakohast väärtushinnangut „pätt“.
8.Õiguslikku vaidlust ei ole selle üle, et kostja on vaidlusaluse artikli ja selles sisalduvate hageja poolt vaidlustatud väidete avaldaja. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05, p 24).
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju ja kas kostja on süüdi hagejal tekkinud kahjus. Lisaks on vaidluse all hageja nõutava mittevaralise kahjuhüvitise suurus.
10.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust. Kohus on hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskohustuse jaotust pooltele selgitanud 12.04.2018 kohtuistungil (II kd, lk 1 – 3).
11.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks seoses andmete avaldamisega hageja karistatuse osas sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest saab olla VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3, § 1050 koosmõjus IKS-ga või alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 ja § 1050. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ei välista teineteist, mistõttu on hagejal nõudeõigus mõlema sätte alusel (vt Riigikoht lahend nr 3-2-1-169-11, p 13). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks hageja kohta avaldatud võimaliku ebakohase väärtushinnangu „pätt“ osas saab olla VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga, on otstarbekas alustada kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (Riigikohtu lahend nr 2-15-16007, p 10).
12.Kohus alustab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude hindamisega VÕS § 1047 lg 1 p 7, lg 3, § 1050 ja IKS-i alusel seoses hageja karistatuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega.
13.VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-15914, p 13).
14.Kostja avaldas vaidlusaluses artiklis, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest (I kd, lk 5 – 6). Hageja leiab, et kostja avaldas hageja delikaatsed isikuandmed. Hageja ei andnud kostjale nõusolekut andmete avaldamiseks ja hageja hinnangul ei olnud kostjal õigust hageja delikaatsed andmed avaldada ka IKS-st tulenevalt. Hageja ei seo mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tema isikuandmete töötlemise võimaliku rikkumisega osas, milles kostja avaldas vaidlusaluses artiklis hageja isikuandmeid seoses kaitseväes toimunud ebaseadusliku relvaäriga. Hageja leiab, et kostja rikkus tema õigusi isikuandmete töötlemisel sellepärast, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid hageja karistatuse kohta sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Seega ei puutu asjasse kostja väiteid, et hageja isikuandmete töötlemine seoses kaitseväes toimunud ebaseadusliku relvaäriga oli seadusest tulenevalt lubatav. Järgnevalt tuleb kohtul kontrollida, kas kostja poolt avaldatud andmed hageja karistatuse kohta on hageja isikuandmed IKS tähenduses, ja kas kostja rikkus hageja õigusi avaldades neid andmeid.
15.IKS § 4 lg 1 sätestab, et isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Sama sätte lg 2 p 8 sätestab, et delikaatsed isikuandmed on andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Kostja avaldas vaidlusaluses artiklis, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Seega avaldas kostja hageja kohta andmeid, kus hagejat käsitatakse süüteo, st sugulise kire vägivaldse rahuldamise toimepanijana ja süüteos süüdiolevana. Kohtu hinnangul avaldas kostja hageja kohta delikaatsed isikuandmed IKS § 4 lg 2 p 8 mõttes. Kohus leiab, et delikaatseteks isikuandmeteks saab lugeda ka selliseid andmeid, kus väidetakse, et isik pani toime teatud süüteo, mida tema ei ole tegelikkuses sooritanud. Määravat tähtsust ei oma avaldatud andmete tõesus või väärus, vaid oluline on see, et avaldatud andmed võimaldavad füüsilise isiku tuvastada. Käesoleval juhul võimaldavad kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed hageja karistatuse kohta hageja tuvastada. Pooled ei vaidle, et hageja ei ole sugulise kire vägivaldse rahuldamist kunagi toime pannud ja et teda ei ole selle süüteo eest karistatud. Seega ei oma tähtsust kostja väide, et hageja osas oli langetatud kohtuostus, mis tähendab, et andmed süüteo toimepanemise kohta ei olnud delikaatsed isikuandmed. Hagejat karistati teiste süütegude toimepanemise eest. Hageja karistamine teiste süütegude toimepanemise eest ei anna kostjale õigust avaldada andmeid, et hageja on pannud toime ka muud süüteod, mida tegelikkuses ei ole hageja sooritanud.
IKS § 5
järgi on hageja andmete avaldamine käsitatav isikuandmete töötlemisena. Isikuandmete töötlemise põhilised reeglid (põhimõtted) on sätestatud IKS §-s 6. Muu hulgas peavad isikuandmed IKS § 6 p 5 järgi olema asjakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmete töötlemine on reeglina IKS § 10 lg 1 järgi lubatud isiku nõusolekul. IKS § 11 lg 2 järgi võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Sama sätte lg 3 järgi on
andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll. Pooled ei vaidle, et kostjal ei olnud hageja nõusolekut hageja delikaatsete andmete avalikustamiseks. Seega tuleb kontrollida, kas kostjal oli õigus töödelda hageja delikaatsed isikuandmed IKS § 11 lg 2 järgi. Kohtupraktikas märgitakse, et IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand on rakendatav vaid juhul, kui esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p 14). Kohus möönab, et avalikkuse huvides võib olla andmete avaldamine, et isik pani toime seksuaalsüüteo. Selliste andmete avaldamine võib kanda üldpreventiivset eesmärki. Samas puudub kohtu hinnangul ülekaalukas avalik huvi andmete vastu, et isik mõisteti süüdi sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest olukorras, kus vastavad andmed on ebaõiged. Isiku karistatuse kohta ebaõigete andmete avaldamine ei aita kaasa ühiskondlikule debatile. Kohus leiab, et andmete avaldamine hageja karistatuse kohta ei olnud kooskõlas ka ajakirjanduseetika põhimõtetega. Ajakirjanduseetika põhimõtteid saab sisustada Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga (kättesaadav www.asn.org.ee/koodeks.html). Koodeksi järgi peab uudismaterjal põhinema tõestaval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil (koodeksi p 4.1) ning ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust (koodeksi p 4.4). Vaidlus puudub, et hageja ei ole sugulise kire vägivaldset rahuldamist toime pannud ja teda ei ole sellise süüteo eest karistatud. Seega ei järginud kostja hageja karistatuse kohta andmete avaldamisel ajakirjanduseetika põhimõtteid, sest ta avaldas andmeid, mis ei põhinenud tõestaval faktilisel informatsioonil ning käsitles hagejat süüteo toimepanijana ilma sellekohase kohtuotsuseta. Kohus leiab, et asjaolu, et hagejat on varem karistatud teiste süütegude toimepanemise eest ei kõrvalda kostja ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist. Kostjal võib olla õigus avaldada andmeid hageja poolt tegelikult toime pandud süütegude kohta. Kui hageja on karistatud süütegude toimepanemise eest, ei anna see kostjale õigust avaldada hageja kohta andmeid süütegude toimepanemise kohta, milliseid hageja ei ole tegelikkuses sooritanud. Ebaõiged andmed hageja karistatuse kohta ei ole hagejat iseloomustav asjaolu, mille avaldamiseks oli kostjal õigus IKS § 11 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul kahjustas ülemäära hageja õigusi ebaõigete andmete avaldamine hageja karistatuse kohta. Kui isiku kohta avaldatakse ebaõigeid andmeid, et teda on karistatud süüteo eest, mida ta ei ole toime pannud, kahjustab see tema õigusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei olnud IKS § 11 lg 2 alusel õigust avaldada ebaõiged andmed hageja karistatuse kohta. Kohus leiab, et avaldades ebaõiged andmed hageja karistatuse kohta rikkus kostja ka isikuandmete töötlemise põhimõtet IKS § 6 p 5 järgi. Kostja avaldas ebaõiged andmed, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Seega ei olnud kostja poolt avaldatud hageja delikaatsed isikuandmed ajakohased ja täielikud.
17.Kohus leiab, et kostja tegevus on olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 3 tähenduses. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda, et kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest, on tekitanud hagejale hingelisi üleelamisi. Hageja selgitas 12.04.2018 kohtuistungil, et kostja poolt avaldatud ebaõigete andmete tõttu pidi hageja vanglas viibides oma elu eest kartma. Lisaks selgitas hageja, et kostja poolt avaldatud andmed said teatavaks hageja lähedastele (II kd, lk 1 – 3). Kohus on seisukohal, et kostja poolt hageja kohta avaldatud andmed tekitasid hagejale mittevaralist kahju. Kohus leiab, et IKS § 6 p 5, § 10 lg 1 ja § 11 lg 3 on mõeldud VÕS § 1045 lg 3 järgi kaitsma hagejat isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju eest.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt hageja delikaatsete isikuandmete avaldamine hageja karistatuse kohta on olnud õigusvastane IKS § 6 p 5, § 10 lg 1, § 11 lg 3 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel.
19.Kohus leiab, et kostja on süüdi hagejale kahju tekitamises VÕS § 1050 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul oli kostja väliselt hooletu VÕS § 1050 lg 1 järgi, sest kostja pidi hoiduma hageja delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisest. Kostja oli ka sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 tähenduses, sest kostjale pidi olema arusaadav, et hageja delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine võib kahjusta hageja õigusi. Kostja on juriidiline isik, mistõttu ei kohaldu tema süü hindamisel VÕS § 1052. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja süü on välistatud, sest kostja ajakirjanik kontrollis hageja karistatust piisava põhjalikkusega, kuid eksis hageja karistatuse kvalifikatsiooni hindamisel, st ajakirjanik kontrollis hagejale omistatud süüteo kvalifikatsiooni kehtivast karistusseadustikust, hageja aga mõisteti süüdi kriminaalkoodeksi sätte järgi, mis artikli avaldamise ajal enam ei kehtinud (I kd, lk 179 – 186). Kohus leiab, et kostja ajakirjanik pidi olema andmete kontrollimisel hagejale mõistetud karistuste kohta piisavalt hoolikas. Vajadusel võinuks ajakirjanik pöörduda õigusteadmisi omava isiku poole kontrollimaks hagejale määratud karistuste kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et ajakirjanik oli hooletu hageja karistatuse kohta andmete kontrollimisel.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist IKS § 6 p 5, § 10 lg 1, § 11 lg 3 ning VÕS § 1047 lg 1 p 7, lg 3 ja VÕS § 1050 alusel.
21.Alternatiivselt kohus märgib, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses hageja karistatuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega ka VÕS § 1047 lg 1 p 4, § 1047 ja § 1050 alusel.
22.Kohus leiab, et hageja poolt vaidlustatud väide, et hagejat on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest on faktiväide. Väite tõesust või väärust on võimalik kontrollida. Pooled ei vaidle, et hagejat ei ole karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest ja seega avaldas kostja vaidlusaluses artiklis hageja kohta ebaõiget faktiväidet. Kohus leiab, et kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõige faktiväide, et hagejat on karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest teotab hageja au. Ebaõige faktiväitega kujutatakse hagejat kui isikut, kes pani toime sugulise kire vägivaldse rahuldamise ja sai selle süüteo eest karistatud. Isikule süüteo toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p 10). Seejuures ei ole hageja talle etteheidetavat süütegu toime pannud. Kuivõrd pooled ei vaidle, et kostja poolt avaldatud faktiväide ei vasta tõele, siis puuduvad õigusvastasuse välistavad asjaolud VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi. Kohtu hinnangul puudub isikul õigustatud huvi avaldada ebaõigeid faktiväiteid teise isiku kohta. Kostjal ei olnud õigustatud huvi avaldada hageja au teotavat ebaõiget faktiväidet ja seega puudub kostja tegevuse õigusvastasuse välistav tingimus VÕS § 1047 lg 3 järgi. Kohus leiab, et kostja ega tema ajakirjanik ei kontrollinud andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kui kostjal ja tema ajakirjanikul puuduvad teadmised hagejale mõistetud karistuse kvalifikatsiooni kontrollimiseks, võinuks nad pöörduda õigusteadmisi omava isiku poole kontrollimaks hagejale määratud karistuse kvalifikatsiooni. Õigustatud huvi avaldada isiku kohta ebaõigeid faktiväiteid ei saa sisustada avalikkuse huviga. Avalikkusel võib olla huvi teada saada õigeid andmeid isiku poolt toimepandud kuritegude kohta. Kohtu hinnangul puudub avalikkusel õigustatud huvi teada saada ebaõigeid faktiväiteid isiku karistatuse kohta. Seega ei ole kostja tegevuse õigusvastasus välistatud ka VÕS § 1046 lg 2 alusel.
23.Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ebaõige faktiväite avaldamisega seoses ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 järgi. Kohus leiab, et kostja on VÕS § 1050 alusel süüdi hagejale kahju tekitamises seoses ebaõige faktiväite avaldamisega. Kostja süü osas jääb kohus otsuse p-s 19 toodud põhjenduste juurde ja ei korda neid.
24.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt hageja kohta ebaõige faktiväite avaldamine hageja karistatuse osas on olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 1 p 4 alusel. Hagejal on alternatiivselt õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ka VÕS § 1047 lg 1 p 4, § 1047 ja § 1050 alusel.
25.Järgnevalt hindab kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses vaidlusaluses artiklis hageja au teotava ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Hageja nõude aluseks võib olla VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050. Vaidlusaluses artiklis avaldas kostja järgmist väidet: „hagejat tundvad inimesed nimetavad teda üldiselt ühe sõnaga: pätt“. Hageja leiab, et tema kohta avaldatud väide „pätt“ on ebakohane au teotav väärtushinnang. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõesust või väärust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10). Kohus leiab, et väide „pätt“ on väärtushinnang, sest väite väärust või tõesust ei saa tõendada.
26.Kohtupraktika kohaselt on ebakohased väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-09, p 16). Au ja head nime on kahjustav mistahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 20). Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1161-05, p 12).
27.Kohus leiab, et kostja on vaidlusaluses artiklis põhjendanud hageja kohta avaldatud väärtushinnangut. Artiklis räägitakse kaitseväe relvalaost relvaosi mustale turule toimetanud isikute gruppist, kuhu väidetavalt kuulus kolm liiget, nende seas ka hageja. Hageja ei ole vaidlustanud, et ta on kuulunud relvaosi mustale turule toimetanud gruppi. Artikli teemakäsitlus välistab juba oma olemuselt kostja positiivse kujutamise. Viitega hagejat tundvatele inimestele põhjendatakse artiklis hagejale antud väärtushinnangut järgmiselt: „Ta on selline vend, kes pargib oma uhke luksusmaasturi poodi „sisse“, kui on vaja kesklinnas poes käia“. Täiendavalt märgitakse artiklis, et hagejat on varem karistatud ebaseadusliku metsaraie eest. Hageja karistamine ebaseadusliku metsaraie eest on tõendatud Viru Maakohtu 15.04.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12062 (I kd, lk 181 – 186). Kohus leiab, et kostja on põhjendanud hagejale antud väärtushinnangut. Väärtushinnangu põhjendamisel ei ole hageja tuginenud ebaõigetele andmetele. Hinnates hinnangu avaldamise konteksti (st hageja kuulumine gruppi, mis toimetas mustale turule relvaosi, hageja on varem kriminaalkorras karistatud, hageja eirab ühiskonnas aktsepteeritud viisakusnorme) ei ole vaidlustatud artiklis hageja kohta avaldatud väärtushinnang ebakohane. Seega ei ole vaidlusaluse väärtushinnangu avaldamine õigusvastane VÕS § 1046 alusel. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärtushinnangu avaldamisega.
28.Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 25 000 eurot. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta
mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
29.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiklike õiguste rikkumise korral tuleb eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04, p 17). Kohtu hinnangul tuleb ka isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimuste ja korra rikkumisel eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju. Kohtupraktika kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamiseks piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 22). Hageja on tõendanud, et kostja rikkus hageja andmete avaldamisel IKS-is sätestatud isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda, tekitades sellega hagejale õigusvastaselt kahju IKS § 6 p 5, § 10 lg 1, § 11 lg 3 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Alternatiivselt on hageja tõendanud, et kostja avaldas tema kohta ebaõige faktiväite, tekitades sellega hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1047 lg 1 p 4 ja § 1047 alusel. Kohus ei nõustu, et hagejale tekitatud mittevaraline kahju on heastatud sellega, et kostja parandas ajalehe veebiväljaandes ilmunud artiklis sisalduvad ebaõiged andmed. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu lahend nr 2-15-16007, p 18). Ajalehe veebiväljaandes ilmunud artiklis sisalduvate ebaõigete andmete parandamist saab arvestada hüvitise suuruse üle otsustades.
30.Selleks, et määrata õiglane hüvitis, tuleb ennekõike arvestada rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda, et kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed hageja karistatuse kohta on tekitanud hagejale hingelisi üleelamisi. Kostja avaldas ebaõigeid andmeid 07.07.2016 artiklis üleriigilise levikuga ajalehe „Eesti Päevaleht“ veebi- ja paberväljaandes. Ebaõiged andmed on jõudnud suure hulga inimesteni ja usutav on, et hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed on saanud teatavaks tema lähedastele ja tuttavatele inimestele. Muu hulgas usutav on, et ebaõiged andmed võisid saada teatavaks hageja kaaskinnipeetavatele, kui hageja viibis vanglas. Üldteadaolevalt on kinnipeetavatel õigus tutvuda vanglas viibides ajakirjanduse väljaannetega paberkandjal, kui ka interneti kaudu. Kostja parandas ajalehe veebiväljaandes ilmunud artiklis avaldatud ebaõiged andmed hageja karistatuse kohta pärast Ajalehtede Liidu pressinõukogu 27.07.2016 otsuse tegemist (I kd, lk 7, lk 173 – 179). Kostja lükkas ümber ajalehe paberväljaandes ilmunud artiklis sisalduvad ebaõiged andmed hageja karistatuse kohta 17.05.2018 ajalehes
avaldatud teatega (II kd, lk 14). Ajalehe paberväljaandes ilmunud artiklis avaldatud ebaõiged andmed olid ümber lükkamata üle 1,5 aasta. Tõendamata on aga hageja väide, et vanglas viibimise ajal pidi ta taluma alandust ja solvanguid kostja poolt avaldatud andmete tõttu. Tõendamata on hageja väide, et märkuste tegemine jätkub ka vabaduses viibides. Tõendamata on hageja väide, et kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine on kahjustanud hageja psüühilist seisundit või tema äriühingute tegevust. Kohus arvestab, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastase kahju hooletusest. Kohus leiab, et hagejale ei saa ette heita, et ta viivitas pöördumisega kostja poole ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks pärast ebaõigetest andmetest teadasaamist. Vaidlusaluse artikli avaldamise ajal viibis hageja vanglas vahi all ja tal oli keelatud telefoni kasutamine, v.a suhtlemine riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga (I kd, lk 11). 12.04.2018 kohtuistungil selgitas hageja, et tema advokaat tegi ettepaneku pöörduda Ajalehtede Liidu pressinõukogu poole, et lükata ebaõiged andmed ametlikult ümber. Hageja käitus advokaadi soovituse kohaselt, sest tal ei olnud varasemat kokkupuudet selliste asjadega (II kd, lk 1 – 3). Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et mõistlik mittevaralise kahju hüvitis, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on 3 500 eurot. Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitist 25 000 eurot. Seega rahuldatakse hageja nõue osaliselt.
31.Tsiviilasja hind on 35 500 eurot. Tsiviilasja hinna arvestus on järgmine: hageja esitas kolm mittevaralist nõuet (nõue kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed ja kaks nõuet kohustada kostjat esitama taotluse hageja au teotavate andmete avaldamise lõpetamiseks). Iga mittevaralise nõude hind on 3 500 eurot TsMS § 132 lg 1 järgi. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamiseks 25 000 eurot. Nõude hind vastab nõutava hüvitise summale 25 000 eurot (TsMS § 132 lg 3). Ühes hagis esitatud nõuded liidetakse TsMS § 134 lg 1 alusel ja seega on tsiviilasja hind 35 500 eurot ((3 x 3500 eurot) + 25 000 eurot = 35 500). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 25 000 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3 500 eurot. Hageja loobus 25.05.2018 menetlusdokumendis otsuse p-s 3 märgitud kolmest nõudest, sest kostja on pärast hagi esitamist need nõuded rahuldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud otsuse ps 3 märgitud hageja nõuete menetlemisega seoses tuleb jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kohus leiab, et kuivõrd kolme hageja nõude menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja hageja üks nõue rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 168 lg 5 alusel selliselt, et 75% menetluskuludest jääb kostja kanda ja 25% menetluskuludest hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Harju Maakohus rahuldas 13.06.2017 kohtumäärusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summas 1 000 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesolevas tsiviilasjas on menetluskulud jäetud 75% ulatuses kostja kanda ning 25% ulatuses hageja kanda. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hageja vabastatud hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivu summas 1 000 eurot tasumisest ning kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 750 eurot (75% 1 000-st). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab kostjalt TsMS § 179 lg 1 ja TsMS § 190 lg 3 järgi riigituludesse välja 750 eurot riigilõivu, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud. Kostjal tuleb TsMS § 179 lg 5 kohaselt tasuda 750 eurot riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole ning kostjal tuleb TsMS § 179 lg 9 alusel tasumisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 190 lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Käesoleva kohtulahendiga lõpetab kohus tsiviilasjas osaliselt menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 ja TsMS § 429 lg 1 alusel ning ülejäänud nõude osas rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleks TsMS § 190 lg 4 alusel mõista hagejalt riigituludesse välja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivust 25 %, s.o 250 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on menetluse käigus hageja majanduslikku seisundit hinnates leidnud, et hageja majanduslik seisund annab aluse temale riigipoolse menetlusabi andmiseks. Kohtul puudub alus eeldada, et hageja majanduslik seisund on võrreldes kohtu poolt hageja majandusliku olukorra hindamise
ajaga, s.o 13.06.2017 kohtumääruse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja tuleb vabastada menetluskulude summas 250 eurot (hagejale 13.06.2017 kohtumäärustega antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks) riigituludesse tasumise kohustusest.
34.Järgnevalt käsitleb kohus hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulusid (õigusabikulusid). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvat on hageja õigusabikulude suurus 1 825 eurot. Hagejale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 18 tunni ja 15 minuti ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-17-5228 menetlusega. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud käesoleva menetluse raames menetlustoiminguid kokku 18 h ja 15 minuti ulatuses. Kohus, analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Esmalt märgib kohus, et ei hinda ega analüüsi TsMS § 175 lg 1 kohaselt hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hageja lepingulise esindaja poolt perioodil 06.12.2016 kuni 31.03.2017 (k.a) tehtud menetlustoiminguid. Kohus on käesolevas tsiviilasjas 28.09.2017 kohtumäärusega rahuldanud hageja taotluse kostja asendamiseks. Nimetatud kohtumäärusega on kohus jätnud kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud hageja kanda. Seega ei ole kohtu hinnangul nimetatud menetlustoimingute näol tegemist menetlustoimingutega, mis kuuluksid menetluskulude jaotuse kohaselt väljamõistmisele vastaspoolelt ning kohus ei pea nimetatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist otstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt hindab ja analüüsib kohus hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid alates 03.11.2017. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud hageja esindaja poolt 14.11.2018 menetlustoimingule tehtud ajakulu 1,5 h. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamisele tuleb lugeda 1 h. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ajalises mahus kokku 8 h ja 45 minutit (s.o 8,75 h), mis lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot) arvestades teeb kokku 875 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude (õigusabikulude) rahaliseks suuruseks kokku 875 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäeti menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale 75% menetluses kantud õigusabikuludest, so summas 656,25 eurot (875 eurot x 75%).
35.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid (õigusabikulusid) summas 2 336 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 19 h ja 28 minuti ulatuses. Kohus, analüüsides ja hinnates kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud kostja esindaja poolt 16.11.2017 ning 20.11.2017 tehtud menetlustoimingutele tehtud ajakulu vastavalt 5 h ja 43 minutit ning 3 h ja 42 minutit. Kohus leiab, et arvestades kostja vastuse koos lisadega (I kd, lk 168-186) sisu ja mahtu, tuleb kostja lepingulise esindaja 16.11.2017 ning 20.11.2017 menetlustoimingute tegemiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 6 h. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 12.04.2018 menetlustoimingu tegemiseks mahus 2 h ja 42 minuti. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamisele tuleb lugeda 1 h. 12.04.2018 istungiprotokollist (II kd, lk 1 - 3) nähtuvalt algas istung kell 10:00 ning lõppes kell 11:25. Seega tuleb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 12.04.2018 istungil osalemise eest lugeda 1 h ja 25 minutit. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja esindaja poolt 12.04.2018 menetlustoimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 2 h ja 25 minutit. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ajalises mahus kokku 15 h ja 46 minutit (s.o 15,77 h), mis lepingulise esindaja tunnihinda (120 eurot) arvestades teeb kokku 1 892,40 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole kohtule TsMS 175 lg 10 kohast kinnitust esitanud, mistõttu ei kuulu kostja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude (õigusabikulude) rahaliseks suuruseks kokku 1 892,40 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäeti menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostjale 25% menetluses kantud õigusabikuludest, so summas 473,10 eurot (1 892,40 eurot x 25%).
36.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 183,15 eurot (656,25 eurot – 473,10 eurot).
37.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.