Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse kuupäev
11. veebruar 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-12004
Tsiviilasi
X hagi ISAMAA Erakonna ja Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 9. veebruari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus ning ISAMAA Erakonna ja Y vastuapellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
X kaebuselt 3447,36 eurot ning ISAMAA Erakonna ja Y vastuapellatsioonkaebuselt 1162,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjad (vastuapellandid): ISAMAA Erakond (registrikood 80243584) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil (menetluskonverents) 31. jaanuaril 2022, millel osalesid hageja ja kostjate lepinguline esindaja
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 9. veebruari 2021 otsus tühistada hagi osaliselt rahuldamata jätmise, menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmise, kostjate kulude rahalise kindlaksmääramise ja hageja kulude 930,80 euro ulatuses rahaliselt kindlaks määramata jätmise osas. I.2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega I.2.1 mõista kostjatelt solidaarselt täiendavalt välja varalise kahju hüvitis 192 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot ning neilt summadelt ka viivis; I.2.2 jaotada maakohtu menetluskulud nii, et hageja kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda ja kostjad kannavad kumbki ise oma kulud; I.2.3 jätta kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata; I.2.4 määrata hageja vajalikud ja põhjendatud maakohtu menetluskulud rahaliselt kindlaks täiendavalt summas 930,80 eurot. I.3. Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsus muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.
I.4. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.5. Kostjate vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. I.6. Mitte menetleda hageja 31. jaanuari 2022 e-kirjaga esitatud seisukohti. I.7. Rahuldada kostjate taotlus riigilõivu tagastamiseks ja kanda 250 eurot samale pangakontole, millelt tasuti kostjate apellatsioonkaebuse riigilõiv. I.8. Jaotada ringkonnakohtu menetluskulud nii, et hageja kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda ja kostjad kannavad kumbki ise oma kulud. I.9. Määrata ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada. II.2. Mõista kostjatelt ISAMAA Erakonnalt ja Y-lt solidaarselt välja hageja X kasuks: II.2.1 varalise kahju hüvitis summas 768 eurot ja sellelt summalt viivis alates
19.augustist 2020 kuni summa tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; II.2.2 mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot ja sellelt summalt viivis alates 19. augustist 2020 kuni summa tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. II.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jaotada nii, et hageja kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda ja kostjad kannavad kumbki ise oma kulud. II.4. Rahuldada hageja X taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 3568 eurot ja ringkonnakohtus 1644 eurot – kokku 5212 eurot ning mõista see summa välja solidaarselt kostjatelt ISAMAA Erakonnalt ja Y-lt hageja X kasuks. Kostjatel tuleb välja mõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (16)
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.X (hageja) esitas 19. augustil 2020 Harju maakohtule hagi ISAMAA Erakonna (kostja I) ja Y (kostja II) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning viivise nõudes. Hageja täpsustas hagi 25. augustil 2020.
1.1.Hageja nõuded on järgmised: (1) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 768 eurot; (2) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni selle täieliku rahuldamiseni; (3) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; (4) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
1.2.Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
-
-
sügisel 2017 toimunud kohalike omavalitsuste valmiste kampaanias kasutasid kostjad „meenena“ nn korruptsiooniprussakamürgi pudelit (edaspidi: reklaampudel), millel olid surnud prussakatena kujutatud Z, B, U ja hageja. Samal pudelil kujutati kostjat II kui kangelaslikku tegelast, kes „kahjureid“ hävitab. Pudelil oli tekst „Hr Y. Kahjuritõrje. Tõhus vahend korruptsiooni vastu“; kampaania käigus kasutas kostja II spetsiaalset sinist mikrobussi, millega käis kahjuritõrje purke jagamas ja ühtlasi hageja kohta laimu levitamas. Kostja II eesmärk oli sellise tegevuse tulemusena saada valijatelt hääli, et pürgida Tallinna linnapeaks. Kostjad lõid putukamürgi pudeliga spetsiaalselt valimiskampaania tarvis narratiivi, et nad on asunud võitlema korruptsiooni vastu ja üks korruptiivne prussakaks on hageja; kostja II avaldas 7. oktoobril 2017 Delfis arvamusartikli, kus kujutati reklaampudelit ja mille kohaselt kostja II lubas keskenduda korruptsioonile Tallinnas. Lugeja seostab artiklis nähtuvat reklaampudeli kujutise tõttu hagejaga ja nii võimendas kostja II hageja maine kahjustamist. Kostja II avaldas 13. oktoobril 2017 teisegi arvamusartikli, milles lisaks reklaampudeli kujutisele toodi välja hageja nimi, seostades teda tekstiosaga, et „praegune linnavalitsus on läbinisti seotud korruptiivse tegevusega, mille konkreetsed näited on siin loetletud“; hageja pöördus kostjate poole nõudekirjaga, milles pakkus kohtuvälist kompromissi. Kostjad sellele ei vastanud. Suuliselt andis kostja I mõista, et asi lahendatakse kohtus; kostjad põhjustasid hagejale mittevaralist kahju läbi avaliku solvamise ja häbimärgistamise; kostjate korraldatud kampaania tõttu tundis hageja end halvasti ja alandatult, see rikkus hageja meeleolu ning kujundas tema mainet ebakohasel viisil. Alandav ja mainet kahjustav on olukord, kus süütule ja poliitikas mittetegutsevale inimesele heidetakse valimiskampaania võimendamise eesmärgil ette tegusid, mida ta pole teinud. Kostjate tegevuse ulatus reklaampudelite jagamisel piirdus Tallinna linnaga, aga kampaaniat kajastati üleriigilises meedias (nii ERR-is kui ka Delfis) – nii jõudis kostjate õigusvastase tegevuse mõju kogu Eestini; 2020. aasta kevadel jõustus hagejat õigeks mõistev kohtuotsus, ka siis kostjad ei vabandanud. Eriti ilmestab kostjate suhtumist see, et isegi pärast nõudekirja saamist ei pidanud nad vajalikuks vabandada ega eksimust tunnistada. Kuigi 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimised on ammu läbi, saab hageja maine jätkuvalt tugevat kahju, sest reklaampudelid on inimestel alles ning hageja au teotavad artiklid ja pildimaterjal on internetis vabalt kättesaadav. 3 (16)
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
-
-
hageja ei toonud esile, kes, mil viisil ja millal pani toime etteheidetavad teod, sh kaudsete faktiväidete avaldamise, samuti millistest otsestest faktiväidetest väidetav kaudne mulje luuakse ja kelle poolt; kostja I valimiskampaania oli Tallinna linnavõimule adresseeritud satiir, mille avaldamine ei olnud õigusvastane, mistõttu on hageja kahjunõue põhjendamatu; teise võimalusena on avaldatud hageja kohta tõestel asjaoludel põhinev kohane väärtushinnang, mille avaldamine oli õiguspärane ja kahjunõue on ka sel juhul alusetu; 2017. aasta valimiste eel keskendus kostja I (tolleaegne Isamaa ja Res Publica Liit) korruptsioonivastasele võitlusele. Kostja I Tallinna linnapea kandidaadiks olnud kostja II töötas selleks välja mitmeosalise korruptsioonivastase plaani; satiirile iseloomulik kunstilisus väljendus juba ainuüksi kampaania sõnademängulise pealkirja kaudu, mis kasutas sõna „aeg“ alati kahes tähenduses: rõhutades esmalt kostja II kui erakonna linnapeakandidaadi isikut ja teiseks väljenduse „on Y“ kaudu kutset teha valik korruptsiooni tõkestamiseks, kuna sellega ei saa enam viivitada. Kampaania oli ajendatud pidevatest kahtlustest linna valitsemisel leviva korruptsiooni kohta ja Justiitsministeeriumi statistikast, mis näitas, et korruptsiooniga võitlemise tase kohalikes omavalitsustes oli nõrk; reklaamipudel oli osa satiirist, mis väljendas pilget Tallinna linnavõimu aadressil. Pudeli tekst „korruptsioon, mis võtab raha igaühe taskust, nõrgestab demokraatiat, mõjutab meie õiglustunnet ja võtab meilt töökohti“ illustreerib Korruptsioonimuuseumi avamist. Purgil on selgelt trükitähtedes väljendatud, et see on kutse, lisatud olid avamise kellaaeg ja aadress. Purgi tekst on väljavõte muuseumi kodulehe tutvustusest. Hagiavalduses on hageja teksti põhjendamatult sidunud oma isikuga. Tegemist on subjektiivse hinnanguga, mis tähendab, et see on väärtushinnang, mille õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda avalikkuse subjektiivsest õigusetõlgendusest. Hageja kohta avaldatud väärtushinnang on kohane, sest see põhineb tõestel faktidel; määrav pole asjaolu, kas hageja on korruptsioonikuriteo eest kriminaalkorras süüdi mõistetud või mitte. Hagejale esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi omastamises, mis on toime pandud ametiisiku poolt suures ulatuses. Kuigi hageja mõisteti õigeks, ilmneb samas ajas tehtud kohtulahenditest, et hageja tegutses huvide konfliktis ehk korruptiivselt; avaliku elu tegelase roll määrab, kuivõrd on avalikkusel õigustatud huvi sekkuda tema privaatsfääri. Iga isik, kes teeb tehinguid avaliku rahaga ja seejuures ise juhib selle kasutamist, on vastavas osas avaliku elu tegelane ning peab taluma kõrgendatud avalikkuse tähelepanu ja kriitikat. Hageja ei toonud esile, kuidas kostjate tegevus põhjustas talle kannatusi. Hageja kohta avaldati mitmeid artikleid, mis kajastavad temal lasunud kuriteokahtlustust, süüdistust ja kohtumenetluse käiku. Tõendamata on põhjuslik seose kostjate tegevuse ja hageja väidetava kahju vahel. Reklaampudeleid jagati üksnes piiratud koguses, toote Yumistähtaeg oli 2019. aasta novembris. Seega on eluliselt usutav, et jagatud pudelid on tänaseks kas ära tarvitatud või ära visatud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 9. veebruari 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 576 eurot, mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot ja neilt summadelt viivise. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jättis neist 5% hageja ja 95% solidaarselt kostjate kanda. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude summad ja tasaarvestas need, mille tulemusel mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2577,20 eurot ja sellelt viivise. 4 (16)
3.1.Maakohus tuvastas, et 2017. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimiskampaanias kasutasid kostjad „meenena“ reklaampudelit, millel oli surnud prussakana kujutatud mh hageja. Pudelil oli tekst „Hr Y. Kahjuritõrje. Tõhus vahend korruptsiooni vastu“. Valimiskampaanias kasutati spetsiaalset sinist mikrobussi. Lisaks avaldas kostja II
7.oktoobril 2017 arvamusartikli, kus fotol oli kujutatud reklaampudelit ja 13. oktoobril 2017 arvamusartikli, millele on lisatud foto reklaampudelist ja milles toodi esile mh hageja nimi. Kostjate avaldatut tuleb hinnata konteksti põhjal ja tuvastada, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid. Kirjeldatud viisil avaldasid kostjad hageja kohta nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid.
3.2.Kostjate avaldatu seondub mõistlikule inimesele korruptsiooniga. Selgelt on esile toodud korrumpeerunud isikud, sh hageja. On üldtuntud, et korruptsioon tähendab altkäemaksu võtmist ja seondub kuritegeliku käitumisega. Hageja suhtes on tehtud õigeksmõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Ebaõige on seostada isikut avalikkuse ees korruptsioonikuriteoga juhul, kui puudub süüdimõistev otsus. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kostjate poolt reklaampudelil järgmiste kaudsete faktiväidete avaldamine: „hageja on toime pannud korruptiivse sisuga kuritegusid, hageja on kurjategija“. Kostjad ei saa tugineda sellele, et reklaampudelil pole need väited selgelt kirjutatud, sest need faktiväited järelduvad avalduste sisust ja neid saab hinnata tõesuse põhjal.
3.3.Kostjad on reklaampudelil illustratiivselt kujutanud hageja näokujutisega prussakat („korruptsiooniprussakas“). Selleks puudus hageja luba ning kujutis avaldati halvustavas ja ebaõige informatsiooni kontekstis. Nii on kostjad avaldanud väärtusotsustuse, mis väljendab isikule antud hinnangut. Seda on võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kirjeldatud viisil hageja kujutamine on inimväärikust alandav ja sellel on mõnitav tähendus, mis on igale mõistlikule lugejale ilmne ja mille eesmärk sai olla üksnes hagejale halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kostjatel puudus mõistlik õigustus hageja halvustamiseks üldsuse ees ebasündsas vormis.
3.4.Füüsilise isiku kohta ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine tähendab selle isiku isiklike õiguste rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 4 alaliigiks oleva õigusvastase teoga. Sel juhul kohalduvad õigusvastasuse tuvastamisel lisaks VÕS §-le 1047 ka § 1046 lg-te 1 ja 2 põhimõtteid, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
3.5.Kostjate avaldatud järelduslikud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud on hageja au teotavad. See tuleneb avaldatud teabe ebaõigest sisust ja vormist (hageja kujutamine prussakana). Isegi kui kostjate eesmärk oli satiiri avaldamine Tallinna linnavõimu aadressil, ei ole see oluline, sest kohus ei anna hinnangut lähtudes kostjate arusaamast avaldatu kohta, vaid mõistliku inimese arusaamise järgi. Mõistlik inimene saab avaldatu kontekstist aru, et hageja on korrumpeerunud isik, kes paneb toime kuritegusid. Kuigi mõistlik inimene tajub teabe satiirilist esitust, ei õigusta see kostjate avaldusi. Ainuüksi isikule esitatud kahtlustuse põhjal ei saa asuda seisukohale, et isik on korrumpeerunud või etteheidetava teo toime pannud.
3.6.Kostjate teo õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 järgi võtta arvesse, kas rikkumine oli õigustatud, pidades silmas muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Maakohus leidis, et kuigi hageja oli avaliku elu tegelane, ei toonud kostjad esile tuvastatud kahju tekitava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eelneva põhjal on täidetud delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 alusel kostjate poolt järelduslike ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine hageja au teotavas vormis.
5 (16)
3.7.Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga. Hageja tõi esile, et au teotamisega kaasnesid negatiivsed muudatused tema elukorralduses, sest ta peab korduvalt selgitama kostjate avaldatu ebaõigsust ja jagama selgitusi kolmandatele isikutele. Hageja isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb sellise mittevaralise kahju olemasolu eeldada, sest muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Mittevaralise kahju põhjustas hageja isikuõiguste rikkumine (VÕS § 127 lg 4). Kostjad avaldasid hageja kujutise ja väited tema kohta teadvalt kindlal eesmärgil (valijate teavitamine korruptsioonist Tallinnas), kuid raskest hooletusest tulenevalt ebaõigesti. Teave avaldati hageja kohta seoses üksnes süüdistuse esitamisega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, seega ennatlikult. Nii tekitasid kostjad kahju süüliselt raske hooletuse vormis (VÕS § 1050, § 104 lg 4). Kostjad ei toonud esile süüd välistavaid asjaolusid. Arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm, on kohane määrata nõude (3) rahuldamisel mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot.
3.8.Varalise kahjuna on VÕS § 128 lg 3 ja § 131 alusel hüvitatav hageja õigusabikulu kohtueelses menetluses. Maakohus tuvastas, et hagejal tekkis varaline kahju seoses esindaja 20. juuli 2020 nõudekirjaga kostjatele. Kirja koostamise eest esitas esindaja tegutsemiskohaks olev advokaadibüroo hagejale arve summas 768 eurot. Ka selle kahjuliigi puhul on hüvitamise eeldused täidetud. Esindaja ajakulu suhtlusele kliendiga, esitatud asjaolude põhjal õigusanalüüsi tegemisele ja nõudekirja koostamisele on põhjendatud 4 t. Esindaja tunnitasu 192 eurot pole põhjendatud. Maakohtu hinnangul on kohane tunnitasuks 144 eurot (koos käibemaksuga), sest vaidlus on keskmiselt keerukas ning tulenevalt oma praktilisest kogemusest au teotamise vaidlustes tunneb esindaja selle valdkonna kohtupraktikat ja kohalduvat õigust. Neil kaalutlustel rahuldas maakohus varalise kahju nõude (1) summas 576 eurot (= 4 × 144) ja rahuldamata jäi sama nõue 192 euro saamiseks.
3.9.Nõuete (2) ja (4) alusel mõistis maakohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni vastava põhinõude täitmiseni.
3.10.Maakohus määras tsiviilasja hinna järgmiselt: mittevaralise kahju hüvitamise nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 3), varalise kahju hüvitamise nõudel 768 eurot ning TsMS § 367 alusel lisanduval viivisel VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 133 lg 2 alusel vastavalt 61,44 eurot ja 280 eurot – TsMS § 134 lg 1 järgi on hind kokku 4609,44 eurot (3500 + 768 + 61,44 + 280).
3.11.Menetluskulud jaotas maakohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, jättes neist 5% hageja kanda ja 95% solidaarselt kostjate kanda.
3.12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulu 4120 eurot, sh õigusabikulu 3720 eurot (18,5 t eest tasumääraga 192 eurot/t koos käibemaksuga) ja riigilõiv 400 eurot. Maakohtu hinnangul oli hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 t võrra väiksem, st 16,5 t. Ühtlasi vähendas maakohus hageja esindaja tunnitasu 144 euroni ja rahuldas avalduse õigusabikulude osas 2376 euro (= 16,5 × 144) ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2776 eurot (= 2376 + 400), millest 95% ehk 2637,20 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.
3.13.Kostjate kulunimekirjas kajastati õigusabikulu 5692,80 eurot 34,8 t ulatuses. Maakohus leidis, et esindaja toimingud olid vajalikud 10 t ulatuses ja mõistlik tunnitasu on 120 eurot. Nii on kostjate vajalik ja põhjendatud menetluskulu 1200 eurot ( = 10 × 120), millest 5% ehk 60 eurot tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
3.14.TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestas maakohus poolte vastastikused hüvitisnõuded, mille tulemusel mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2577,20 eurot (= 2637,20 – 60). Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjatel sellelt summalt maksta viivist. 6 (16)
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja hagi tervikuna rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda ja kogu ulatuses hageja kasuks ka välja mõista. Hageja kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
esiteks mõistis maakohus hageja kasuks välja ebaproportsionaalselt väikese mittevaralise kahju hüvitise summa 500 eurot. Kohus jättis ekslikult tuvastamata, et lisaks halvustavale tähendusele alandab teise isiku prussakana kujutamine selle isiku eneseväärikust. Väljamõistetud hüvitis ei vasta hageja au teotamise raskusele ja ulatusele. Kohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti (VÕS § 134 lg 2). Arvestades kohtupraktikat ning Riigikohtu selgeid suuniseid võrdsuspõhiõiguse ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamise kohta, oleks õiglane hüvitis 5000–10 000 eurot;
-
teiseks oleks kohus pidanud varalise kahju hüvitise nõude täies ulatuses rahuldama. Kohus põhjendas kulu vähendamist ainult sellega, et hageja esindaja on varem au teotamise vaidlust lahendanud ja vähendas tunnihinda. Kohus ei oleks tohtinud vähendada nõuet, kuna kostja ei vaielnud varalise kahju hüvitise nõudele vastu, ega viidanud, et peaks vähendama VÕS § 139 lg 1 alusel. Kostja pole tõendanud, et hageja oleks saanud sama kvaliteediga õigusabi mujalt odavamalt. Kohus lähtus varalise kahju hindamisel ekslikult sarnaselt menetluskulude kindlaksmääramisega hagita menetluse normidest (TsMS § 178 lg 8), kuigi oleks pidanud lähtuma hagimenetluse normidest;
-
kolmandaks eksis kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Kohus ei põhjendanud esindaja ajakulu vähendamist 2 t võrra ja leidis ebaõigesti, et esindaja tunnitasu on liiga kõrge.
5.Kostjad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsuse hagi rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja need kostjate kasuks välja mõista. Kostjate kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
esiteks tuvastas maakohus ekslikult nagu oleks kostjad avaldanud hageja kohta väite, et „hageja on toime pannud korruptiivse sisuga kuritegusid, hageja on kurjategija“. Sellist väidet ei ole kostjad avaldanud ja see ei tulene ka kaudselt tegelikult avaldatust. Siinjuures luges maakohus ekslikult üldtuntuks asjaolu, et isiku seotus korruptsiooniga võrdub altkäemaksu võtmisega (KarS § 294 tähenduses). Eelkõige tuleks korruptsiooni mõista kui huvide konfliktis tegutsemist, mis võib, kuid ei pruugi olla õigusvastane. Isegi kui lähtuda korruptsiooni kitsast (seadusekesksest) tähendusest, siis näevad KarS ja korruptsioonivastane seadus (KVS) ka mitmed muud süüteod; teiseks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 1046 lg 1, kui leidis, et hageja kohta avaldatud väide on faktiväide ja mitte väärtushinnang; kolmandaks rikkus maakohus selgitamiskohustust ja tegi üllatusliku otsuse, kui leidis, et kostjad on avaldanud hageja kohta kaudse faktiväite; neljandaks on vaidlustatud otsus vastuoluline isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasuse (VÕS § 1046 lg 1) küsimuses, sest maakohus ei eristanud ebakohase väärtushinnangu avaldamist ja isiku kujutise õigustamatut kasutamist; viiendaks ei selgu vaidlustatud otsusest kostjale II etteheidetav tegu ega tema vastutus väidetava kahju eest; kuuendaks ei ole kostjate menetluskulude osaline kindlaks määramata jätmine kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1.
6.Pooled vaidlesid kaebustele vastastikku vastu.
7 (16)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles varalise kahju nõue (1) jäi rahuldamata 192 euro saamiseks ja mittevaraise kahju nõue (3) rahuldati väiksemas summas kui 2000 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab mõlema põhinõude rahuldamise ulatust. Ühtlasi suurenevad summad, millelt kostjad peavad nõuete (2) ja (4) järgi tasuma viivist. Lisaks muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist, jättes kõik maakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kellelt tuleb hageja põhjendatud kulud ka välja mõista. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud otsus muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja kostjate kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad solidaarselt kostjate kanda.
8.Esmalt on asjakohane käsitleda kaebuste ulatust.
8.1.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele menetluskulud, mis määras ka rahaliselt kindlaks.
8.2.Hageja vaidlustas varalise kahjuna 192 euro välja mõistmata jätmise ja soovib mittevaralise kahju hüvitise määramist suuremana kui 500 eurot. Hageja leiab, et õiglane oleks hüvitis vahemikus 5000–10 000 eurot. Ühtlasi tuleks hageja kaebuse järgi vastavalt avardada viivisnõuete rahuldamise ulatust. Lisaks ei nõustunud hageja menetluskulude jaotusega (tulenevalt sellest, et hageja arvates tulnuks hagi tervikuna rahuldada) ja ta soovib oma kulude rahalist kindlaksmääramist taotletud summas 4120 eurot.
8.3.Kostjad vaidlustasid varalise kahju 576 eurot ja mittevaralise kahju 500 eurot väljamõistmise ning samuti menetluskulude jaotuse ja nende kahjuks vähendamise.
8.4.Kokkuvõtvalt on maakohtu otsus tervikuna vaidlustatud.
8.5.TsMS § 631 lg 1, § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kaebuse väidetest nähtuvates piirides. Erandiks on olukord, kus maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud (TsMS § 656). Kuigi maakohtu otsus on tervikuna vaidlustatud, siis ei ole pooltel vaidlust, et kui hageja rahalised nõuded on mingis osas põhjendatud, siis tuleb neilt maksta viivist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks ei nähtu kostjate kaebusest väiteid, et maakohus oleks eksinud varalise või mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel, st kui kostjate kaebuse sisulised väited pole põhjendatud, siis ei saa ringkonnakohus hüvitisi vähendada. Ühtlasi ei esitanud kostjad eraldi väiteid põhjusliku seose ega süü puudumise kohta.
9.Järgmiseks teeb ringkonnakohus ülevaate hageja nõuete õiguslikest alustest ja selgitab kaebuste lahendamist.
9.1.Hageja põhinõuete (1) ja (3) õigusliku aluse moodustavad VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1 ja 2 koostoimes sama seaduse kahju hüvitamist käsitlevate sätetega, mis sisalduvad eelkõige §-des 127, 128, 131, 134 ja 137. Viivise nõuete (2) ja (4) õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Maakohus lähtus asjakohaselt neist normidest.
9.2.Põhinõuete ese on kahju hüvitamine. Nõudega (1) soovib hageja varalise kahju hüvitamist kohtueelse õigusabi kulu eest ning nõudega (3) mittevaralise kahju hüvitamist tema kohta ebaõigete ja ebakohaste avalduste tegemise eest. Pooled ei vaidle, et kohtueelse õigusabi kulud on varalise kahjuna hüvitatavad. Samuti ei pole vaidlusalune, et ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine või isiku kujutise kasutamine au teotaval viisil põhjustab mittevaralist kahju. Keskse nõudenormi ehk VÕS § 1043 järgi saab hageja nõuda kostjatelt kahju hüvitamist, kui kostjad on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, on selles süüdi või vastutavad kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
8 (16)
9.3.Maakohus märkis õigesti, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tooma esile ja vaidlusaluses ulatuses tõendama kostjatele ette heidetavad teod ja nende õigusvastasuse, samuti kahju ning põhjusliku seose tegude ja kahju vahel. Kostjad vabanevad vastutusest, kui tõendavad mõne VÕS § 1045 lg-s 2, § 1046 lg-s 2 või § 1047 lg-s 3 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 süü puudumise (vt lisaks vaidlustatud otsuses juba viidatule nt Riigikohtu 5. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 12 ja seal viidatud varasem praktika).
9.4.Eespool p 8 alapunktides kirjeldatud kaebuste ulatust ja eelmises p-s 9.3 refereeritud õiguslikke põhjendusi arvesse võttes tuleb kaebuste lahendamist alustada kostjate viiendast väitest, et maakohus ei eristanud kostjatele ette heidetavaid tegusid (järgnevas p 10). Seejärel saab kostjate esimese kuni neljanda väite alusel kontrollida, kuidas tuvastatud teod õigusvastasuse aspektist kvalifitseerida (p-d 11 ja 12). Kui kahju hüvitamise üldised eeldused osutuvad täidetuks (vt vahekokkuvõte p-s 13), siis tuleb hageja kahe esimese väite raames hinnata maakohtu määratud kahjuhüvitiste kohasust (p-d 14 ja 15). Pärast põhinõuete rahuldamise ulatuse selgumist saab lahendada viivise nõude (p 16) ning teha menetluskuludega seonduvad otsustused, käsitledes sealjuures vajalikus ulatuses hageja kaebuse kolmandat ja kostjate kaebuse kuuendat väidet (p 17). Lõpuks lahendab ringkonnakohus kaebused ja teeb muud menetluslikud otsustused (p 18 jj).
10.Õige on kostjate kaebuse viies väide, et maakohus ei eristanud ega tuvastanud piisavalt kummalegi kostjale ette heidetavaid tegusid. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
10.1.Hagiavalduse p-de 3, 8, 9, 17 ja 90 järgi seisnevad hageja etteheited kostjatele järgnevas: (a) mõlemad kostjad kasutasid valimiskampaanias reklaampudelit hageja kujutisega; (b) mõlemad kostjad lõid kampaaniaks narratiivi, et nad on asunud võitlema korruptsiooni vastu ja hagejat kujutati selle käigus korruptiivse „surnud prussakana“; (c) kostja II avaldas 7. ja 13. oktoobri 2017 artiklid, mille juures kasutati reklaampudeli kujutist, viidati korruptsioonile ja märgiti hagejat nimeliselt.
10.2.Kostjad vaidlesid hageja esiletoodule osaliselt vastu ning leidsid, et sisuliselt kirjeldas hageja ainult kostja I tegevust ega tõendanud kostja II osa reklaampudeli kujundamisel ja jagamisel. Lisaks leiavad kostjad, et kostjale II ei saa omistada artiklite juures reklaampudeli fotode avaldamist, sest pildid lisasid väljaanded iseseisvalt.
10.3.Pooled ei vaidle kostja I rolli üle valimiskampaanias, sh reklaampudeli kujundamisel ja jagamisel. Seega tuleb hageja väidete (a) ja (b) osas kontrollida, kas neis sisalduvad etteheited on tõendatud kostja II suhtes. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited on selles osas piisavalt tõendatud ja põhjendab seda järgmiselt.
10.3.1.Kostjad möönsid hagile vastates, et korruptsioonivastase plaani töötas välja kostja II (dtl 274, p 3). Lisaks selgitasid kostjad, et plaani osad olid nii reklaampudelite tellimine ja jagamine kui ka Korruptsioonimuuseumi avamine (samas p-d 5 ja 7). Ühtlasi sisustasid kostjad reklaampudeli teksti just viidatud muuseumi avamisega (dtl 278, p 32).
10.3.2.Kostja II seotust reklaampudelite jagamisega soovis hageja tõendada fotoga, millel kujutatakse kostjat II mikrobussi taustal (dtl 20). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et viidatud foto kontekst ja mikrobussi kujunduse sarnasus reklaampudeliga (dtl 19) muudavad vähemalt usutavaks väite, et ka kostja II jagas valimiskampaania käigus pudeleid. Kostjate endi väitel oli kostja II kogu kampaania väljatöötaja, Tallinna linnapea kandidaat ja tegi valimiste ajal avaldusi, mis sarnaselt reklaampudeliga viitasid otseselt hagejale kui korruptandile (dtl 46– 49, vt pikemalt järgnvas p 10.4.3). Kostja II on hilisemas avalduses leidnud, et kampaania oli vajalik (dtl 51), millest samuti ei saa järeldada nagu poleks ta kampaaniat tervikuna toetanud ja selle ühe tunnuselemendina reklaampudeleid ise jaganud. 9 (16)
10.3.3.Kostjate väitel tuleks reklaampudelit käsitleda kutsena Korruptsioonimuusemi avamisele. Nii kitsa käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu (vt järgnevas p 11.2), aga siiski kinnitab pudeli mh nimetatud eesmärgil kasutamine kostja II seotust. Nimelt oli just kostja II kostjate endi väitel korruptsioonivastase plaani autor, kusjuures plaan hõlmas ka nimetatud muuseumit.
10.3.4.Väidete (a) ja (b) osas saab eelneva põhjal kokkuvõtvalt märkida, et neis kostjatele ette heidetavad tegevused on omistatavad mõlemale kostjale.
10.4.Väites (c) sisalduv etteheide on suunatud kostja II tegevusele. Hageja ei väida, et artiklid oleks avaldatud kostja I nimel. Seega tuleb kontrollida, kas mõlema artikli avaldamisega võis kostja II rikkuda hageja isiklikke õigusi.
10.4.1.Vaidlust ei ole selles, et 7. ja 13. oktoobri 2017 artiklid pärinevad kostjalt II. Samas on tõendamata, et kostja II oleks koos artikliga edastanud väljaandele ka reklaampudeli kujutise või andnud juhise avaldada tema artikli juures just selline pilt. Niisiis ei ole artiklite juures reklaampudeli pildi avaldamine kostjatele etteheidetav.
10.4.2.Delfi veebilehel 7. oktoobril 2017 avaldatud artiklis (dtl 44–45) hagejat ei mainita. Koostoimes eelmises alapunktis märgituga tähendab see, et kõnealuse artikliga kostja II hageja õigusi ei rikkunud.
10.4.3.Seevastu 13. oktoobri 2017 artikkel (dtl 46–49) sisaldab hageja kohta lõiku, mille kohaselt olevat ta Tallinna Televisiooni (edaspidi: TTV) juhina lasknud mitme aasta vältel maksta temaga seotud ettevõtetele igakuist tasu teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. See andvat alust arvata, et nii tekitati kahju suurusjärgus paarsada tuhat eurot (dtl 48, p 10). Lõik oli üks neist, mis järgnes vahepealkirjale, et linnavalitsus on läbinisti seotud korruptiivse tegevusega, mille konkreetseid näiteid asutakse loetlema (dtl 47 keskel). Ühtlasi järgnes loetelule kokkuvõte, milles selgelt viidati eelnevale kui näidetele korruptsioonist (dtl 48 eelviimane lõik). Nii tegi kostja II siinkohal vaadeldavas artiklis hageja kohta avaldusi, mis võivad rikkuda hageja õigusi.
10.4.4.Väite (c) alusel tuleb seega kontrollida, kas hageja õigusi rikuvad kostja II poolt
13.oktoobri 2017 artiklis hageja kohta tehtud avaldused.
10.5.Kostjate tegevus moodustab terviku, mida seob 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiskampaania Tallinnas. Sellisele toimingute seotusele on sisuliselt tuginenud mõlemad pooled. Ühtlasi olid pooled ringkonnakohtu istungil üksmeelsed, et väidetes (a)–(c) märgitud hageja etteheited kostjatele seisnevad esiteks avalduses nagu oleks hageja käitunud korruptiivselt ja teiseks tema kujutamises prussakana. Vaidlusalune on siiski, kas korruptandiks nimetamine oli otsene või kaudne faktiväide või väärtushinnang (vt järgnevas p 11), samuti kas prussakana kujutamist tuleb hinnata väärtushinnangu või isiku kujutise kasutamisena (p 12).
11.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus küsimust, kas avaldused hageja kui korruptandi kohta liigitada käesoleva juhtumi asjaoludel (kaudseks) faktiväiteks või väärtushinnanguks, st kuidas kostjate vastavad avaldused õiguslikult kvalifitseerida.
11.1.Maakohus märkis asjakohaselt, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav, aga väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis sisu või vormi tõttu võib olla halvustava tähendusega, kusjuures väärtushinnangut on võimalik põhjendada, mitte tõendada selle sisu tõesust või väärust. Ühtlasi on õige maakohtu põhjendus, et lähtuda tuleb sellest, kuidas avalduste adressaadiks olev mõistlik isik neist aru sai, mistõttu pole oluline, kas kostjad ise hindasid reklaampudelit satiirina. Valimiskampaania puhul saab asjaomaste adressaatidena käsitleda eelkõige valijaid. Vaidlusalused avaldused puudutasid Tallinna linna juhtimist ja kostja II kandideeris Tallinna linnapeaks. Seega on avalduste peamine adressaat Tallinnas kohaliku omavalitsuse valimistel valimisõiguslik isik. 10 (16)
11.2.Keskmine ja mõistlik valimisealine tallinlane saab 13. oktoobri 2017 artiklist selgelt aru, et hageja olevat TTV juhina lasknud maksta temaga seotud ettevõtetele tasu teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud, millega tekitati kahju umbes 200 000 eurot. Mõistlik valija näeb selles avalduses etteheidet hagejale, et huvide konfliktis tegutsedes põhjustas ta linnale olulise kahju. Kostjate endi õiguskäsitluse järgi on see piisav, et avalduse adressaat järeldaks asjaomasele isikule korruptiivse käitumise omistamist. Sama järelduse teeb artikli lugeja selle kontekstist, kus hageja käitumist kirjeldava tekstilõigu eel ja järel viidatakse korruptsioonile. Ühtlasi saab valija koostoimes kostja I ülejäänud valimiskampaaniaga reklaampudelist aru, et mh hagejale heidetakse ette korruptiivset tegu. Pudelil on selgelt väljendatud korruptiivsete toimingute vastane sõnum, mida toetas kogu kostja I kampaania (dtl 40, 285–290 ja 451–452). Pudelil hageja näo kujutamine loob mõistlikule adressaadile selge arusaama, et ka hageja on korruptant.
11.3.Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostjate avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostjad olema sõnaselgelt avaldanud faktiväidet, et hageja on korruptant. On piisav, et see väide avaldatust järeldub (vrd Riigikohtu 28. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja II
13.oktoobri 2017 artikli sisust ja reklaampudeli kujundusest kostja I valimiskampaania kontekstis järeldub, et hageja on korruptant.
11.4.Avaldus, et isik on korruptant (st on korrumpeerunud ehk käitus korruptiivselt ehk pani toime korruptiivse teo), on andmete (faktiväite) ja au teotava asjaolu avaldamine VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
11.4.1.Isiku au teotamisest tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane. Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide ei sisalda hinnanguid, vaid fakte. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p-d 30 ja 31 ja seal viidatud varasem praktika).
11.4.2.Õige on kostjate arusaam, et korruptsioonisüüteona ei saa käsitleda ainult KarS § 294 koosseisu (altkäemaksu võtmine). Maakohus kitsendas asjatult mõistliku valija arusaama korruptsioonist ja sellele viitavatest süütegudest. Pigem on korruptsioon ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil (dtl 453). Samas on mõistlikule inimesele teada ka see, et korruptiivsed teod on taunitavad ja karistatavad. Karistused vastava käitumise eest on ette nähtud nii KVS 4. ptk-s kui ka KarS 17. ptk-s. Kokkuvõttes saab mõistlik valija kellegi korruptandiks nimetamisest aru, et see isik on omakasu eesmärgil ametikohta või võimu kuritarvitades pannud toime karistatava teo. Asjaomase väite esitamine võimaldab niisiis isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga.
11.4.3.Iga karistatava teo puhul saab selle toimepanemise väite õigsust kontrollida lähtudes süütuse presumptsioonist. Kui isik ei ole vastava teo toimepanemises süüdi mõistetud, siis tuleb eeldada tema süütust. Nii saab karistatava teo etteheitest aru ka mõistlik valija. Isiku nimetamine korruptandiks tähendab tema arusaama järgi seega, et juba on tuvastatud või edaspidi tuvastatakse, et isik on süüdi korruptsioonisüüteos.
11.4.4.Eelneva põhjal otsustas maakohus kokkuvõttes siiski õigesti, et kostjate avaldatust võib mõistlikult järeldada hageja kui korruptandi kohta käivaid fakte, mistõttu tuleb avaldusi selles osas käsitleda kaudsete faktiväidetena, mitte aga väärtushinnangutena (vt sarnaselt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-58990, lk 16–17).
11.4.5.Õige on siiski kostjate kaebuse väide, et maakohtu otsus oli kaudse faktiväite käsitluse osas üllatuslik. See ei mõjuta asja lahendamist, sest kostjad said oma seisukohad esitada apellatsioonimenetluses. 11 (16)
11.5.Ühtlasi on õige maakohtu järeldus, et kostjad ei tõendanud nende avaldatust järelduva kaudse faktiväite õigsust, sest tõendite järgi pole hagejat korruptsioonisüüteos süüdi mõistetud.
11.6.Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole vaidluse lahendamisel faktiväite ja väärtushinnangu eristamine määrava tähtsusega. VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane. Sellest eeldusest tulenevalt ei ole isikul juhul, kui ta esitab tema mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamisega seoses hagi oma õiguste kaitseks, kohustust vaidlustada väärtushinnangu põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Nende faktiväidete tõendamise koormis lasuks ikkagi kostjal sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud (Riigikohtu 20. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11 teine lõik). Nii tulnuks kostjatel igal juhul tõendada, et õiged on need faktiväited, millega nad põhjendavad hageja korruptiivsust. Kostja II artikli põhjal tulnuks tõendada, et hageja põhjustas Tallinna linnale 200 000 euro suuruse kahju. Seda asjaolu pole tõendatud.
11.7.Kostjad käitusid niisiis õigusvastaselt VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 tähenduses, kui tegid reklaampudelil ja kostja II ka 13. oktoobri 2017 artiklis avaldusi, millest mõistlik valija järeldas, et hageja on korruptant. Reklaampudelil kujutati hagejat tema au teotaval viisil (vt pikemalt järgnev p 12). Selliste andmete avaldamist ei õigusta kostjate tegutsemine valmiskampaanias, nende enda arusaam reklaampudelist kui satiirist ega ka tuginemine hageja suhtes algatatud kriminaalasjale või selle meediakajastusele. Isiku kohta andmete avaldamine, millest mõistlik adressaat saab teha järelduse isiku kui korruptandi kohta, on piisavalt oluline ja raske etteheide. Kirjeldatud andmeid tuleks seetõttu kontrollida põhjalikult, mh veenduda, et isiku suhtes on lõpule viidud süüteomenetlus, mille tulemusel ta tunnistati vastavas teos süüdi. Järelikult puuduvad VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud õigusvastasust välistavad asjaolud.
12.Hageja pea kujutamine reklaampudelil surnud prussaka peana on au teotamine ja kujutise õigustamatu kasutamine VÕS § 1046 lg 1 esimese lause tähenduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et prussaka kehaosana kujutamine on nii oma sisu kui ka vormi tõttu meie kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ühtlasi kätkeb hageja sel viisil kujutamine endas ebakohast väärtushinnangut. Reklaampudel kujundati putukatõrjevahendina ja seeläbi edastati adressaadile hinnang, et hageja on taunitav isik, kelle vastu tuleks võidelda. Põhimõtteliselt on küll õige kostjate kaebuse väide, et maakohus ei eristanud kujutise õigustamatut kasutamist ja väärtushinnangut piisava selgusega, aga see ei muuda kostjate teo õiguslikku kvalifikatsiooni.
13.Vahekokkuvõttena saab märkida, et mõlemad kostjad käitusid õigusvastaselt, kui esitasid 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiskampaanias reklaampudeli vahendusel hageja au teotaval viisil andmeid, millest mõistlik valija võis järeldada, et hageja on korruptant (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2). Ühtlasi kasutasid nad hageja kujutist õigustamatult ja au teotaval viisil (VÕS § 1046 lg 1). Lisaks avaldas kostja II õigusvastaselt hageja kohta 13. oktoobri 2017 artiklis ebaõiged andmed nagu oleks hageja korruptant ja põhjustanuks Tallinna linnale 200 000 euro suuruse kahju (VÕS § 1047 lg 1). Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjate tegusid ei saa õigustada hageja võimaliku rollina kui avaliku elu tegelane, sest ka sellele tunnusele vastav isik ei pea taluma oma au teotamist ega tema kohta ebaõigete andmete avaldamist. Kostjad tegutsesid ühiselt valimiskampaania raames, st nad vastutavad VÕS § 137 lg 1 alusel kahju hüvitamise eest solidaarselt.
14.Varalise kahjuna nõudis hageja kohtueelse õigusabikulu hüvitamist summas 768 eurot. Maakohus rahuldas selle nõude 576 euro saamiseks ja jättis rahuldamata 192 euro osas.
14.1.Eespool p 13 vahekokkuvõttest järeldub, et maakohus tuvastas lõppjärelduses õigesti varalise kahju hüvitamise eeldused. Kostjad rikkusid õigusvastaselt ja süüliselt hageja õigusi, põhjustades mh varalise kahju kohtueelse nõudekirja koostamise kuluna, ja vastutavad selle hüvitamise eest solidaarselt. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kostjate kaebus ei ole mittevaralise kahju hüvitise osas põhjendatud. 12 (16)
14.2.Õige on hageja kaebuse väide, et maakohus eksis varalise kahju hüvitise suuruse määramisel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et esindaja tunnitasu kohtueelse nõudekirja koostamisel tuleb vähendada. Maakohus leidis, et esindaja valdab kohtupraktikat ja kohalduvat õigust tulenevalt oma praktilisest kogemusest au teotamise vaidlustes. Nii on maakohus sisuliselt möönnud, et hageja esindaja on kohtuasja valdkonnas hästi kvalifitseeritud. Öeldu ei anna aga alust eeldada odavama tasumääraga õigusteenuse osutamist. Pigem on elulised asjaolud vastupidised, sest asjaomases valdkonnas kõrgema kvalifikatsiooniga esindajad saavad üldjuhul nõuda oma töö eest ka kõrgemat tasu. Seetõttu tuleb varalise kahju nõude lahendamisel lähtuda esindaja tasumäärast 192 eurot/t (sisaldab käibemaksu).
14.3.Kostjad ei väitnud ja maakohus ei tuvastanud, et 20. juuli 2020 nõudekirja oleks esindaja pidanud koostama vähema ajakuluga kui 4 t. Järelikult saab ringkonnakohus lähtuda sellest kui põhjendatud ajakulust (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4, § 652 lg 1 p 1).
14.4.Varalise kahju hüvitamise nõue on niisiis tervikuna põhjendatud summas 768 eurot (= 4 × 192) ja hagi selles osas tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tühistatakse osas, milles kõnealune nõue jäi rahuldamata 192 euro saamiseks. Hageja kaebus on selles osas edukas.
15.Mittevaralise kahju eest palus hageja määrata kohtul õiglase hüvitise. Maakohus määras selleks 500 eurot.
15.1.Sarnaselt eespool p-s 14.1 varalise kahju kohta märgituga, tuvastas maakohus õigesti mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja kostjate kaebus pole edukas.
15.2.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu määratud hüvitise suurusega. Õige on hageja kaebuse väide, et 500 euro suurune hüvitis ei vasta hageja kohta valeväidete avaldamise ning tema au teotamise raskusele ja ulatusele. Maakohus märkis asjakohaselt, et kostjad tegutsesid õigusvastaselt vähemalt raske hooletusega, avaldasid ebaõigeid andmeid ja hageja kujutist au teotaval (ühtlasi halvustaval) viisil Tallinnas valijatele jagataval reklaampudelil (mille kujutisi hakati kasutama laiemalt meedias) ning ei lõpetanud hageja õiguste rikkumist ega vabandanud hageja ees ka pärast hageja vastuväidetest teadasaamist. Vaidlustatud otsusest ei nähtu aga põhjendused, kuidas jõudis kohus neid asjaolusid kaaludes ning VÕS § 127 lg 6, § 128 lg 5, § 134 lg-d 2 ja 5 koostoimes TsMS §-ga 366 kohaldades tulemuseni, et 500 eurot on piisav hüvitis. Nii rikkus maakohus TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat otsuse põhjendamise kohustust, mis võimaldab kõrgema astme kohtul muuta diskretsioonil põhinevat otsustust.
15.3.Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 10.5, et kostjate tegevus moodustab terviku, mida seob 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiskampaania Tallinnas. Selle raames toimus nii hageja kujutise õigusvastane kasutamine kui ka selliste avalduste tegemine, millest mõistlik valija sai teha ebaõigeks osutunud järelduse hageja kui korruptandi kohta. Kuigi ebaõigete faktiväidete avalikustamine iseenesest võib olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele (Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 29 esimene lõik), siis tuleb ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul käsitleda kostjate põhjustatud mittevaralist kahju samuti ühe tervikuna.
15.4.Kostjate rikkumise raskus avaldub eelkõige selles, et hageja pea kujutist kasutati surnud prussaka peana, millel on halvustav tähendus. Sel viisil oma kujutise kasutamist ei pea taluma avaliku elu tegelane ega kohaliku omavalitsuse ametnik. Kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist iseloomustab pigem enese õigustamine, mitte aga kahetsus või vabandus. Teisest küljest võtab ringkonnakohus arvesse väidete esitamist valimiste kontekstis ja seda, et valmiskampaania ei olnud suunatud otseselt hageja vastu, vaid pigem oli selle eesmärk valijate häälte saamine. Kostjad tõendasid, et reklaampudelite eeldatav kasutusaeg on möödunud (dtl 487). Neil kaalutlustel on kohane mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot.
13 (16)
15.5.Ringkonnakohtu määratud hüvitis on kooskõlas senise kohtupraktikaga. See on sama suur nagu määrati tsiviilasjades nr 2-14-53877 ja 2-18-17361. Käesolev kohtuasi on nendega võrreldav just andmete avaldamise ulatuse ja õigusvastaselt käitunud isiku motiivide poolest. Tsiviilasjades nr 2-17-5228 ja 2-14-58990 mõisteti välja suuremad hüvitised, kuid hagid esitati meediaväljaannete vastu ning kohtud kohaldasid VÕS § 134 lg 6, milles nimetatud eelduseid käesoleva asja hageja esile ei toonud. Suurem hüvitis määrati ka tsiviilasjas nr 2-13-25867, aga seal avaldati valeandmed raamatus ja need seondusid otseselt hageja kutsetegevusega.
varalise kahju hüvitamise nõue (1) on kogu ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu otsusega selle nõude alusel välja mõistetud summa suureneb 192 euro võrra; mittevaralise kahju hüvitamise nõude (3) rahuldab ringkonnakohus summas 2000 eurot, suurendades maakohtu määratud hüvitist 1500 euro võrra. Kuivõrd hageja esitas mittevaralise kahju nõude TsMS § 366 alusel nii, et jättis õiglase hüvitise kohtu määrata, siis on see nõue rahuldatud; vastavalt põhinõuete rahuldamise ulatusele suurenevad summad, millelt nõuete (2) ja (4) alusel mõistetakse kostjatelt välja viivis. Pooled olid ringkonnakohtu istungil nõus, et viivise saab käesoleval juhul välja mõista protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest – nii nagu tegi ka maakohus; kuna kõik nõuded (1)–(4) rahuldatakse, siis tähendab see hagi tervikuna rahuldamist.
17.Seoses menetluskuludega teeb ringkonnakohus järgmised otsustused.
17.1.Hagi tervikuna rahuldamise tõttu (vt eespool p 16) tuli maakohtu menetluskulud jätta kõik kostjate kanda. Kuivõrd kostjad vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt (eespool p 13), siis TsMS § 165 lg 3 esimese lause järgi vastutavad kostjad hageja menetluskulude hüvitamise eest samuti solidaarselt. Seevastu TsMS § 165 lg 2 esimese lause kohaselt ei hüvita kostjad vastastikku teineteise kulusid. Neil kaalutlustel tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust, jättes hageja kulud kõik solidaarselt kostjate kanda ja kummagi kostja kulud tema enda kanda.
17.2.Maakohtu menetluskulude jaotuse muutumise tõttu tühistatakse vaidlustatud otsus kostjate kulude rahalise kindlaksmääramise osas. Seetõttu pole vaja teha tasaarvestust poolte hüvitatavate menetluskulude vahel.
17.3.Hageja taotles maakohtus 4120 euro hüvitamist menetluskuluna, sh 400 eurot riigilõiv ja 18,5 t õigusabi hinnaga 192 eurot/t. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks 2637,20 eurot. Esiteks vähendas maakohus esindaja toimingute ajakulu 2 t võrra, teiseks tunnitasu 192 eurolt 144 eurole ja kolmandaks võttis arvesse menetluskulude jaotusel määratud osakaalu 95%. Hageja tasus maakohtu menetluses riigilõivu 400 eurot, mis on vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu suuruseks hindas maakohus 16,5 t. Ringkonnakohus nõustub sellega. Maakohus põhjendas oma hinnangut piisavalt ega teinud kaalumisviga. Põhjendatud ei ole hageja kaebuse väide, et maakohtul puudus ülevaade esindaja töö sisust ja mahust. Maakohus hindas esindaja toiminguid õigesti tsiviilasja toimiku põhjal. Eespool p-s 14.2 märgitud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga aga selles, et hageja esindaja tunnitasu tuleks vähendada. Nii tuleb hüvitatavad kulud määrata kindlas lähtudes hageja esindaja tunnitasust 192 eurot. Hageja füüsilise isikuna ei saa tagasi õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu. Järelikult peavad kostjad hagejale hüvitama maakohtu menetluskuludest 3568 eurot (= 400 + 16,5 × 192). Maakohtu määratud summa suureneb 930,80 euro võrra (= 3568 – 2637,20).
17.4.Eelmises alapunktis märgitu tähendab ühtlasi hageja apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, sest hageja vaidlustas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise, soovides kogu kulu 4120 eurot hüvitamist. Rahuldamata jääb hageja taotlus maakohtu menetluskulu hüvitamiseks summas 552 eurot (= 4120 – 3568). 14 (16)
17.5.Ringkonnakohtu menetluskulud on TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel õiglane jaotada nii, et hageja kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda ja kumbki kostja kannab ise oma kulud. Kuigi eelmises alapunktis märgitu kohaselt rahuldatakse hageja apellatsioonkaebus osaliselt, ei anna see alust muuta menetluskulude jaotust. Hageja nõuded tervikuna on edukad (vt eespool p 16) ja TsMS ei näe ette, et apellatsioonimenetluse kulud tuleks jaotada vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele.
17.6.Tulenevalt ringkonnakohtu menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § 173–175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja palub talle hüvitada 2366 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 2016 eurot (10,5 t eest tasumääraga 192 eurot/t). Kostjad ei esitanud hageja kuludele vastuväiteid. Eespool p-s 14.2 märgitud kaalutlustel on hageja esindaja tunnitasu põhjendatud. Vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 7 t (sh 4 t kaebuse koostamine, 2,5 t vastuse koostamine ja 0,5 t muud toimingud). Ringkonnakohus võtab esindaja ajakulu hindamisel arvesse, et vaidlus käsitles samu küsimusi nagu maakohtus ning pooled ei esitanud apellatsioonimenetluses uusi asjakohaseid väiteid ega tõendeid. Riigilõivu tasus hageja ettenähtust rohkem, kostjatelt saab välja mõista üksnes sellest vajalik osa 300 eurot (vt järgnevas p 19.2). Põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu ringkonnakohtus on seega 1644 eurot (= 300 + 7 × 192). Eespool p 17.1 järgi vastutavad kostjad kulu hüvitamise eest solidaarselt. Rahuldamata jääb hageja taotlus summas 722 eurot (= 2366 – 1644).
17.7.Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulude katteks 5212 eurot (=3568 + 1644). Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel peavad kostjad maksma hüvitatavalt menetluskulult viivist.
18.Senise põhjal saab ringkonnakohus teha kaebuste lahendamise kohta järgmised otsustused: -
hageja kaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei määra hageja maakohtu menetluskulusid rahaliselt kindlaks hageja soovitud summas; kostjate kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
19.Ringkonnakohus järgib eespool p-s 3.10 refereeritud maakohtu arusaama tsiviilasja hinna osas ja selgitab selle suurust apellatsioonimenetluses.
19.1.Kuigi mittevaralise kahju hüvitamise nõude käsitlemine mittevaralisena ja samas sellelt ühe aasta eest viivise arvutamine on pigem ebatavaline, siis ei näi seadusest tulenevat paremat ja selgemat lahendust käesoleva asja hinna moodustamiseks. Võttes arvesse eespool p-s 8 märgitud kaebuste ulatust, kujuneb asja hind apellatsiooniastmes TsMS § 122 lg 2; § 124 lg 1 esimese lause; § 132 lg 1; § 133 lg-te 1 ja 2; § 134 lg-te 1 ja 2 ning § 137 lg-te 1 ja 3 alusel: -
hageja kaebuselt 3447,36 euro (= (192 + 8%) + (3000 + 8%)) ja kostjate kaebuselt 1162,08 euro (= (576 + 8%) + (500 + 8%)).
19.2.Hageja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 350 eurot ja kostjad 450 eurot. Mõlemal juhul on lõivu tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning kaebuste esitamise ajal kehtinud lisa 1 järgi tuli hagejal tasuda 300 eurot ja kostjatel 200 eurot.
20.Kostjad esitasid 1. veebruaril 2022 koos menetluskulu nimekirjaga riigilõivu tagastamise taotluse. Eelmises p-s 19.2 märgitu ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on taotlus põhjendatud ning rahuldatakse. Hageja ei ole riigilõivu tagastamise taotlust esitanud, vastavat õigust selgitas kohus 8. oktoobri 2021 kirjas. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
15 (16)
21.Hageja esitas 31. jaanuaril 2022 pärast kohtuistungi lõppu e-kirja teel kohtule täiendava seisukoha. Kohus lõpetas asja sisulise arutelu istungil, mistõttu ei saa pärast seda esitatud seisukohti enam arvesse võtta. TsMS § 331 lg 1 alusel jätab kohus hageja seisukoha menetlemata.
22.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse. (allkirjastatud digitaalselt)
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.