Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
16.08.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-10698
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi XX vastu kahjuhüvitise 635 euro, viivise 18,93 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2018 otsus ja 11.07.2018 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
699,58 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellant): AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa ja nõustaja YY Kostja (vastustaja): XX XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
3.Apellandil seoses apellatsioonkaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud jätta apellandi enda kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas Harju Maakohtule 12.07.2016 hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 635 eurot, seisuga 12.07.2016 viivise 18,93 eurot ja alates 13.07.2016 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 10.12.2015 aadressil Mulla 14-5, Haapsalu kahjujuhtum, kus korteris nr 8 lekkinud radiaatorist väljavoolanud vesi jõudis korterisse nr 5 ja rikkus korteri siseviimistluse. Kahjustatud korter nr 5 oli kindlustatud hageja üldõiguseellase poolt. Korteris nr 5 tekkinud kahjustused vaatas üle hageja koostööpartner Kahjuhaldus OÜ ning esitas hagejale kahju kindlaks tegemise arve summas 110 eurot, millise hageja on hüvitanud. Renoveerimine OÜ hinnapakkumise kohaselt on kahjustuste likvideerimine 1500,82 eurot. Hageja ja kahjustatud korteri omanik jõudsid kokkuleppele, et hageja hüvitab kindlustusvõtjale kahju summas 500 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
3.Kostja on Mulla 14-8, Haapsalu korteriomandi omanik. Hageja lepinguline esindaja esitas kostjale 10.02.2016 nõude, milles palus kahju summas 635 eurot hüvitada hiljemalt 27.02.2016. Kostja nimetatule ei reageerinud ega ole ka nõuet hüvitanud. Tagasinõude esitamise kulu oli 4PS OÜ arve alusel 25 eurot. Nõue on esitatud kostjale korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 alusel. Lekke põhjustanud radiaatori korrasolek olenes kostjast. Kostja rikkumine ei ole vabandatav KOS § 11 lg 3 alusel. Kui kostja oleks enda territooriumil olevat radiaatorit hooldanud heaperemehelikult, ei oleks antud juhtumit juhtunud. Seega on olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kaasomandi korrashoidmise kohustus on kõikide kaasomanike kohustus ja korteriühistu vastutus, kuid kohtupraktika kohaselt vastutab KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteri reaalosas asuva kaasomandi eseme korrashoiu eest eelkõige korteriomanik. Kostja on tunnistanud, et küttesüsteem on vanusest tingituna kõrgendatud lekkeriskiga, ometigi vaatamata sellele jättis kostja sellele riskile reageerimata, st et ei võtnud tarvitusele abinõusid riski vähendamiseks ja ei teavitanud teisi kaasomanikke takistusest. Hageja ei nõustu kostja arusaamaga torustiku ühtse vananemise ja amortiseerumise kohta, millele annab põhjenduse just asjaolu, et vaid kostja korteriomandis purunes radiaator, mitte kellegi teise. Kostja ei ole tõendanud, et ta on regulaarselt enda reaalosas radiaatoreid kontrollinud. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Kostja on vaid kaasomanik kogu maja küttesüsteemile, mistõttu on alusetu vaid tema vastu esitatud nõue KOS § 11 lg 1 p 1 alusel. Kostja on kontrollinud enda omandi territooriumil olevat radiaatorit korrapäraselt. Kostja hinnangul on terve küttesüsteem
amortiseerunud. Torustik on terviksüsteem, mis vananeb ja amortiseerub ühtviisi kogu kaasomandi piires, seega ei ole mõeldav, et just kostja korteriomandis oleks torustik just rohkem vananenud. KOS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud juurdepääsu ei ole kostja takistanud, mistõttu ei ole kostjal ühtegi põhjust, mis oleks takistanud teistel kaasomanikel oma ühist kohustust täita.
6.Tagasinõude koostamise tasu on põhjendamatult kõrge (25 eurot). Samuti on viivisenõue põhjendamatu, kuna nõudesumma ei ole õige tulenevalt asjaolust, et kostja on vaid kaasomanik. Kahju kindlakstegemise kulu 110 eurot on põhjendamata, kuna Kahjuhaldus OÜ akt on koostatud 27.01.2016, kuid selleks ajaks oli juba tehtud Renoveerimine OÜ poolne 11.01.2016 dateeringuga hinnapakkumine. Esimese astme kohtu lahend
7.Harju Maakohtu 28.02.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitis 4,64 eurot, seisuga 12.07.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 0,14 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (4,64 eurolt) alates 13.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud 99% ulatuses hageja ja 1% ulatuses kostja kanda.
8.11.07.2018 täiendava otsuse põhjenduse kohaselt puudub vaidlus selles, et radiaator, millest lekkis vesi, asus kostja korteriomandi reaalosas. Lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt nt RKTKo nr 3-2-1-116-11, p 27; RKTKm nr 3-2-1-117-14, p 12). Seega kuulub elamu keskküttetorustik, sh kostja korteriomandi reaalosas asunud radiaator, elamu kaasomanike kaasomandisse. Kuivõrd radiaatorit tuleb käsitleda korteriomanike kaasomandis olevana, on kohtu ette toodud asjaoludel kõik korteriomanikud rikkunud KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühist üldist kohustust tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-107-15, p 15). Täpsemalt on korteriomanikud jätnud tagamata küttesüsteemi korrasoleku. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3) ning kostja (kui kaasomaniku) kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomanikud oleksid küttesüsteemi korrasolekut regulaarselt kontrollinud ning süsteemi korrasoleku taganud, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel vastutab tekkinud kahju eest kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik (hageja), tuleb vastutuse jagamisel lähtuda VÕS § 137 lg-st 2. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud jaotada hüvitis korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest lähtuvalt (AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg-d 1 ja 2). Kostja mõttelise osa suurus Haapsalus, Mulla 14 asuvast kinnistust on toimikus oleva kinnistusraamatu väljavõtte põhjal 332/45734 (tl 132133). Mõtteline osa moodustab seega 0,73% kogu korteriomanike kaasomandist. Kohtu arvates ei võimalda tuvastatud asjaolud selles proportsioonis hüvitise väljamõistmisel hageja või kostja kasuks kõrvale kalduda.
9.Kohtu hinnangul on hageja nõude suurus põhjendatud. Kostja suhtes kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 4,64 euro ulatuses (s.o 0,73% kahjust summas 635 eurot). Arvestades, et 2016 kalendriaastas on 366 päeva, on hagejal õigus nõuda 4,64 euro suuruse hüvitise tasumisega viivitamise eest hagi esitamise (12.07.2016) seisuga viivist kokku 0,14 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele. Lisaks on hagejal õigus saada edasiulatuvat viivist protsendina põhinõudelt (4,64 eurolt) alates 13.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja palub 06.08.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus leidis ebaõigesti, et tekkinud kahju eest vastutavad kõik kaasomanikud. Kostja ei ole teavitanud teisi kaasomanikke, et tema korteris asub amortiseerunud radiaator. Vastav kohustus tuleneb kostjale VÕS §-st 102. Tavapraktikaga ei ole kooskõlas, et naabrid käivad üksteise korterites asuvaid kaasomandi esemeks olevaid hooneosasid (radiaatorid) kontrollimas. Eelkõige on selliste hooneosade kontrollimine selle kaasomaniku kohustus, kelle korteris faktiliselt kaasomandi ese asub. Kõikide kaasomanike vastutus oleks võimalik siis, kui kostja oleks teisi kaasomanikke informeerinud amortiseerunud radiaatorist ja teinud kaasomanikele ettepaneku küttesüsteemi amortiseerunud osa väljavahetamiseks.
12.Korteriomanik vastutab teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta on oma kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning tema rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, et tema rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 22, 3-2-1-107-15, p 11).
13.Hagi osaline rahuldamine eeldab ka kahjustatud isiku rikkumist. Kostja ei ole tõendanud, et kahjustatud korteriomanik oleks rikkunud kaasomandi eseme (kostja korteris asunud radiaatori) korrashoidmise kohustust. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 635 euro ja viivise 18,93 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
15.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või
selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
17.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
18.Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
19.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.