2-18-9011/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile, Maksu- ja Tolliametile ([email protected]) ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Zalber OÜ esitas 12.06.2018 Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt alustas võlgnik tegevust 2017 maikuus. Põhitegevuseks oli metallkonstruktsioonide valmistamine. 2017 augustikuus sõlmiti töövõtuleping Tallinna Ehitustrust OÜ-ga metallkonstruktsioonide valmistamiseks ja paigaldamiseks kahe ehitatava hoone jaoks. Töö teostamise käigus selgus aga, et eelarvestaja oli teinud pakkumise hinna arvutamisel vea ja ei võtnud arvesse kõiki teostatavaid töid. Vaatamata sellele üritas võlgnik lepingut täita, aga 2017 selgus, et firma ei saa hakkama. Võlgnikul on kohustusi 37 475 euro ulatuses, vara puudub. Tartu Maakohus nimetas 28.06.2018 määrusega Zalber OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Zalber OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Võlgniku asutas 09.05.2017 Edgar Klaser. Asutamisest alates on juhataja ja ainuosanik Edgar Klaser. Osakapitali nimiväärtus on 2 500 eurot, kuid osanik ei ole osakapitali seni osaühingule tasunud. Võlgnik tegeles metallkonstruktsioonide valmistamisega, kasutades selleks üüritud ruume, ühele oma töötajale, A.S. kuuluvaid seadmeid (keevitusaparaadid, lintsaag, puurpink), aga ka tööriistarendi teenuse pakkujatelt renditud töövahendeid. Esimestel kuudel tegutses võlgnik Tartumaal Reolas, OÜle Gefi kuuluvas hoones. Valmistas põhiliselt väiksemaid tooteid – prügikonteinereid ja muid erineva otstarbega metalltooteid, samuti kaarhalli konstruktsioone. 2017 oktoobris kolis võlgnik tegevuse Tartumaal Kambjas asuvasse, OÜ-le Luisen kuuluvasse hoonesse. Võlgniku ettevõttes töötas erineval ajal kokku 9 töötajat. Viimase seitsme töötajaga lõpetati töölepingud 19.03.2018. Tegevus kestis seega vaid umbes üheksa kuud. Võlgniku koostatud raamatupidamise aruannete kohaselt oli tema müügikäive 2017. aastal 332 872,15 eurot ja 2018. aastal 135 038,66 eurot. Tegevuse tulemiks oli 2017. aastal kahjum 19 919,08 eurot ja 2018. aastal kahjum 15 595,48 eurot. Võlgnik ei ole tema ainsa lõppenud majandusaasta kohta koostanud ja äriregistri pidajale esitanud majandusaasta aruannet, põhjendades seda sellega, et raha puudumise tõttu ei saanud raamatupidamisteenuse osutajalt uusi teenuseid tellida. Vastuseks ajutise halduri teabepäringule esitas võlgnik bilansi ja kasumiaruande seisuga 31.12.2017 ning 28.06.2018. Võlgnikule osutas raamatupidamisteenust M.K. (OÜ Digiraam, telefon XXXX, e-post: [email protected]), kasutades selleks raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva. Enamik raamatupidamise algdokumentidest on köidetud kaustadesse. Algdokumentide juures on väljatrükituna raamatupidamisregistrid. Võlgnik esitas ajutisele haldurile tutvumiseks ka pearaamatu elektrooniliselt. Võlgniku raamatupidamisarvestuse põhjal on võimalik saada ülevaade võlgniku tegevuse sisust, mahust ja tulemist. Võlgniku raamatupidamisarvestuses ei kajastu üldse osakapitali olemasolu ning ühingul on sisse maksmata osakapitali nimiväärtusega võrdne nõudeõigus osaniku vastu. Vara

tööleping lõpetati töökohustuste rikkumise tõttu. Näib nii, et võlgniku juhataja ebapiisavad teadmised valitud tegevusvaldkonnas takistasid võlgniku ettevõtte tööprotsessi optimaalset korraldamist, sealhulgas töö, tulude ja kulude õigesti planeerimist. Tegevuse algul tegi võlgnik väiksemaid tellimustöid, kuid need ei andnud kasumit. Juhataja väitel lootis ta tellijatega suhteid arendades liikuda suuremate ja kasumlikumate lepinguteni, kuid sellesse etappi ei jõutud. OÜ-le Solrod kaarhalli detailide valmistamine osutus töö käigus kahjumlikuks. Suuremad probleemid tekkisid võlgniku suuremate lepingute täitmisel. Võlgnik sõlmis OÜ-ga Tallinna Ehitustrust kaks alltöövõtulepingut: 27.07.2017 sõlmis lepingu nr 2017-07-004 XXXX asuva tööstus- ja laohoone teraskonstruktsioonide tootmiseks ja paigaldamiseks vahemikus 28.07.2017 – 10.10.2017. Lepingu maksumus oli 195 827 eurot, millele lisandub käibemaks. 25.09.2017 sõlmis lepingu nr 2017-101-05 XXXX asuva tööstus-, lao- ja büroohoone teraskonstruktsioonide tootmiseks ja paigaldamiseks vahemikus 29.09.2017 – 22.12.2017. Lepingu maksumus oli 284 545,74 eurot, millele lisandub käibemaks. Tellimuse täitmise käigus ilmnes, et palgatud töötajad ei suuda tegeleda Tartumaal teraskonstruktsioonide tootmisega ning lisaks Tallinnas juba valminud konstruktsioonide paigaldamisega. Toodete paigaldamiseks alltöövõtjate leidmist raskendas nii see, et tegemist oli planeerimata lisakuluga, kui ka võimalike alltöövõtjate umbusk võlgniku kui usaldusväärse minevikuta ning ebaselge finantsalase võimekusega isiku suhtes. Võlgniku juhataja kinnitusel sai ta 2017 lõpuks aru, et kokku lepitud hinnaga töö jätkamisel on kahjumi teenimine paratamatu, ning otsis oma lähikonnast abi sõlmitud kokkulepete täitmiseks. 05.01.2018 sõlmisid OÜ Tallinna Ehitustrust, võlgnik ning OÜ Soojusekspert kolmepoolse lepingu, millega OÜ Soojusekspert kohustus jätkama võlgniku asemel alltöövõtulepingu täitmist. Võlgniku juhataja kinnitusel teenis tema vennaga seotud OÜ Soojusekspert võlgniku kohustuste ülevõtmisest vähemalt 20 000 eurot kahjumit. Seni kogutud teabe kohaselt ei muutunud võlgnik maksejõuetuks kuritegude või raskete juhtimisvigade tõttu. Võlgnik üritas tegutseda valdkonnas, mida ta piisavalt ei tundnud ja tegi seetõttu vigu, ehk realiseerus risk, mis võib kaasneda ebapiisava ettevalmistusega. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikule kuuluvad varana vähesed säilinud tööriistad ja osakapitali nõue osaniku vastu. Nõue osaniku vastu on piisavalt likviidne, et katta pankrotiavalduse menetluse kulud. Selgeid aluseid vara tagasi võitmiseks ei ole tuvastatud. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1200 eurot ning teatanud 17.07.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Zalber OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 teise lause kohaselt kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 06.08.2018 kohtule taotluse PankrS § 29 lg 8 alusel Zalber OÜ äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamiseks kuue kuuni. Taotluse kohaselt on Maksuja Tolliamet alustanud Zalber OÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud

äriregistris), palub maksuhaldur PankrS § 29 lg 8 alusel pikendada Zalber OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada Zalber OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul. Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus leidis, et juhul, kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Halduskolleegium selgitas, et kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Maksu- ja Tolliamet on maksuvõlaga Zalber OÜ pankrotimenetluses õigustatud isik taotlemaks PankrS § 29 lg 8 alusel äriühingu likvideerimise pikendamist. Kohus leiab, et taotlus on põhistatud ja kuulub rahuldamisele ning Zalber OÜ likvideerimise tähtaega tuleb pikendada kuni kuue kuuni menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kohus ei määra tasumisele ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks täiendavat summat, vaid teeb seda likvideerija ülesannetes tegutseval ajutisel halduril likvideerimise pikendamisega seoses likvideerimiskulutuste tekkimisel ajutise halduri taotlusel. Zalber OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme Edgar Klaseri. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 123,70 eurot, millele lisandub käibemaks 24,74 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 12 tundi tunnitasuga 50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 123,70 eurot, millele lisandub käibemaks 24,74 eurot; kokku . PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 29 lg 9 kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel on ajutise halduri tasu ja kulutused summas 868,44 eurot võtnud enda kanda Zalber OÜ juhatuse liige ja osanik Edgar Klaser. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, võlgnikul on vara ajutise halduri tasu ja kulutuste katmiseks ebapiisavalt ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 868,44 eurot välja mõista solidaarselt Zalber OÜ-lt ja Edgar Klaserilt.