Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tööd said teostatud detsembris 2016.a, mille tulemusena ka esitati arve. Kuna poolte varasema koostöö tõttu oli poolte vahel usaldusväärsus ja tööde teostamise kvaliteedi osas tekkis poolte vahel arusaamatusi, siis oli hageja nõus vähendama edaspidise koostöö eesmärgil kostja arvet, summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot, mille tulemusena jäi arve lõplikuks suuruseks 4332 (neli tuhat kolmsada kolmkümmend kaks) eurot (koos km). Seega on tekkinud võlgnevuse jääk 4332 €, mille maksetähtaega võib hilisemalt arvestada 14.02.2017 a. kui oli väljastatud kreeditarve ja antud selle tasumise tähtaeg. 27.01.2017.a esitas kostja esmakordselt hagejale pretensiooni arve aluseks olnud tööde teostamise osas. 27.01.2017.a vastas hageja koheselt samale kostja pretensioonile, milles ei nõustunud pretensiooni sisuga ning ütles, et keegi töötajale juhtnööre kohapeal ei andnud, samas paluti edastada ka väidetavad pildid mida kirjaga kaasa polnud pandud. 27.01.2017 a kirjas vastas aga kostja üllatuslikult, et on asunud ka samas ise juba töid üle tegema ning küsib, et kuna maht on suur, siis kas hagejal on ettepanekuid. 02.02.2017.a vastas hageja kostja 27.01.2017.a e-kirjale ja viitas oma kirjas mitmete spetsialistide ja ka Keskkonnaameti loopealsete taastamist juhtinud spetsialistidega konsulteerimisele, et hageja poolt kasutatav masin ei ole antud objektile ilmselt sobiv. Tõendeid sellest, kirjalikult ei esitatud, kuid edastati väidetavad tehtud tööde kvaliteeti näitavad fotod. Samas kirjas tegi kostja ettepaneku tasuda 1600 eurot. Seega võiks eeldada, et antud summa osas on tegemist omaksvõtuga, mida tänaseni pole tasutud. 10.02.2017. a teatas hageja esindaja, et nad on nõus tulema objektile kändusid üle lõikama ja ka üle freesima kui on vaja ning märkis, et hageja ei nõua lisaraha, kuid freesimise transpordi maksumuse võiks tellija kinni maksta. Samal päeval vastas kostja esindaja, et tööd on juba tehtud ja ta on kokku leppinud hageja töötaja xxx, et töö hind on 1600 €. Hageja vastas kostja vastusele 13.02.2017.a e-kirjaga, kus selgitas, et hageja töötajal ei ole sellist volitust sõlmida kokkuleppeid. Samuti viitas hageja esindaja asjaolule, et koheselt peale tööde teostamist sai töötaja poolt kostjat informeeritud tööde tulemustest ning kuna masinad on kallid ja vajalik viia järgmistele objektidele, siis kuna reaktsiooni kostja poolt sellele ei järgnenud, viidi masinad ka järgmisele objektile. Hiljem kostja avastas, et tehtud tööd ei vasta tema tellija poolt esitatud nõuetele ja vajavad väidetavalt ümbertegemist. 14.02.2017.a vastas kostja esindaja, et ootab parandatud arvet, mille hageja kostjale samal päeval edastas. 29.03.2017.a pöördus hageja õigusabi saamiseks enda lepingulise esindaja poole, millest tulenevalt viimane pöördus omakorda kostja poole ja palus märgitud arve tasuda 3 kalendripäeva jooksul, hoiatades kostjat sealjuures, et arve mittetasumisel lisanduvad põhikohustusele hiljem ka kõrval kohustused. Hageja nõuab põhivõlga 4332 eurot, sellelt võlalt seadusjärgset viivist (0,02% päevas) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o 15.02.2017.a (arve tasumise tähtajale järgnev päev) kuni kohtusse pöördumiseni 17.04.2017 a summas 58,87 ja sealt edasi kuni põhikohustuse 4332 € kohase täitmiseni 0,02% päevas (seadusjärgses määras). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 4332 euro, hagi esitamise seisuga viivist 58,86 € ja alates 18.04.2017 viivist võlalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt, kuni põhinõude 4332 euro tasumiseni, sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja mõista nendelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja võttis tööd vastu, keeldus maksmast enam kui 1600€ +käibemaks, kokku 1920 €. Hageja ei nõustunud kostja pakkumisega 1600€ + käibemaks. Hageja tegi tööd vastavalt juhistele ja oskustele, lisaks oli hageja nõus ka tööd üle tegema, mis nähtub 10.02.17 e-kirjast, kuid mida kostja ei aktsepteerinud. Hageja tegi tööd ja kostja esitas pretensiooni alles 24.01.17 ja mõistlik aeg pretensiooni üle vaatamiseks oli juba ka möödas. Kostja vastuväited on tõendamata. Põhjendamatult keeldub kostja tööde eest tasumast ja pole 2 (5)

andnud mõistlikku aega puuduste kõrvaldamiseks hagejale, hageja pole ka sellest keeldunud. Kostja pole ka põhjendanud, kuidas ta tulemini 1600€ + km jõudis. KOSTJA VASTUVÄITED (lk 36) Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja teostab kostjale freesimistöid Virtsu objektil Esivere ja kostja maksab tööde eest. Kostja saatis 08.12.2016 e-kirjaga tellimuse ja vastavad juhised tööde tegemiseks: tuli eemaldada kõik männid ja kuni 1m kadakad, kõrgematest kadakatest võis jätta alles 20%, sh maastiku ilmestamiseks oli soovitav jätta suuremad kadakad alles, mis on laasumata või moodustavad grupi, mõningaid maastikulisi ilmekaid kadakagruppe suurusega kuni 0,05ha (500 m2) ja/või üksikuid maani rohelisi terveid ning maastikuliselt ilusaid kadakaid. Hageja tegi freesimistööd, kuid tegi need ebakvaliteetselt. Kostja teavitas tööde puudustest hagejat, kuid hageja ei olnud nõus puudusi kõrvaldama. Kostja oli sunnitud pöörduma kolmanda isiku poole, kes kõrvaldas hageja teostatud töödes puudused. Kostja ei võtnud vastu hageja tööd, seega ei saa hageja esitada arvet nr 102233 summas 5100 €. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooltel ei ole vaidlust järgneva üle:  pooled sõlmisid novembris 2016 lepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale tööd ja freesima Virtsu objekti ESIVERE hinnaga 500€/ha, kokku 10 ha.  kostja andis hagejale juhise tööde tegemiseks,  kostja kohustus tasuma hagejale märgitud tööde eest algselt 4250 eurot, millele lisandub käibemaks 850 €, kokku 5100 €, tööde eest tasumise tähtaeg oli 10 kalendripäeva ehk 10.01.2017,  tingituna erimeelsustest töö kvaliteedi üle, vähendas hageja ise tasu tööde eest kokku summale 4332 €, hageja esitas kostjale kreeditarve nr 102589 järgi summas 640 € (tähtaeg 14.02.17), millele lisandub käibemaks 128 €, kokku 768 €,  hageja tegi tööd detsembris 2016,  kostja ei ole hagejale midagi tasunud,  sissenõudmiskulud on 40 €,  arvutuslik viivis 4432-lt eurolt seadusjärgses määras alates 15.05.17 kuni hagi esitamise seisuga 17.04.17 on 58,87 eurot Eeltoodu alusel puudub kohtul vajadus anda sisulist hinnangut hageja esitatud arvetele, samuti ekirjavahetusele lepingu sõlmimise ja tööde juhiste kohta ning ülalviidatud tasu kohta (lk 1-8). Kohus leiab ülalviidatud asjaolusid hinnates, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mis sätestab, et töövõtja kohustub valmistama või muutma asja või saavutama muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. VÕS § 638 järgi peab tellija tööd vastu võtma ning kui tellija keeldub põhjendamatult tööd vastu võtmast, siis loetakse, et tööd on vastu võetud. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul, lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest 3 (5)

teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama ning lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 646 lg 1 järgi siis kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö, lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline täitmata jätmine. Kohutuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 76 lg1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist, viivist § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi. VÕS § 111, § 101 lg 1 järgi võib vastastikuse lepingu puhul võlausaldaja keelduda oma vastastikuse sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest seni kuni teine pool oma kohustuse tema ees täidab. VÕS § 115 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kostja poolt esitatud e-kirjast 27.01.2017 nähtuvalt (lk 39p) on kostja teatanud hagejale, et ta pole rahul hageja tehtud tööga, 10.02.2017 saadetud on ka foto (lk 40p), kuid pretensioonist ja fotost ei ole võimalik VÕS § 644 lg 2 järgi aru saada, mis on tehtud valesti võrreldes antud juhistega (juhiste andmises puudus vaidlus). Hageja väitis, et kostja 27.01.17 pretensioon on hilinenud, kuid kohus sellega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et tööd tehti detsembris 2016. Hageja on ise hagis esile toonud, et kuivõrd pooltel tekkisid erimeelused töö kvaliteedi üle, siis oli hageja, varasemat head koostööd arvestades, nõus sellega, et tehtud tööde lõplik maksumus on 4332 € ning esitas ka 2017.a. veebruaris kostjale nn kreeditarve. Nii leiab kohus, et hageja aktsepteeris ise kostja pretensiooni tööde puuduste kohta jaanuaris 2017, mistõttu on kostja piisavalt õigel ehk mõistlikul ajal teatanud hagejale VÕS § 644 lg 1 järgi, et tööd on ebakvaliteetsed. Seega pole kostja kaotanud õigust nendele tugineda VÕS § 644 lg 3 järgi ja nii pole hageja vastupidine väide õige. Samas ei nähtu kostja esitatud tõendist, et pooled oleksid saavutanud vastastikuse kokkuleppe, et tööde maksumus on 1600 € (kostja e-kirjavahetus 27.01.14, 10.02.17). Kirjavahetusest nähtub, et selline hind puudutab hoopis muud isikut (xxx, 10.02.17 keskmine e-kiri, lk 41), kuid mingeid andmeid, et temaga võis kostja sõlmida kokkuleppeid, pole, hageja ka seda eitab. Seega on õige hageja väide, et tööde maksumus ei ole 1600 €. Peale selle nähtub kostja e-kirjast 02.10.17 vaid asjaolu, et kostja pakub kompromissi 1600 €, kuid ei nähtu, et hageja oleks seda kuidagi aktsepteerinud. Samas pole kostja seda summat hagejale tasunud, sest sellist tasumist kuskilt ei nähtu. Kostja pole ka väitnud, et ta oleks hagejale midagi tasunud. Kostja esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks kooskõlas VÕS § 646 lg 1 nõudnud hagejalt töö parandamist ja kuni tööde parandamiseni oleks ta siis VÕS § 111, 110 lg 1 järgi keeldunud hagejale omapoolse vastastikuse kohustuse, milleks on tööde vastuvõtmine ja selle eest tasumine, täitmisest. Vastupidiselt on näha hageja 10.02.2017 e-kirjast, et too on kinnitatud, et on valmis tulema ja üle freesima (lk 40p) ehk et pole keeldunud tööd parandamast. Seega leiab kohus, et tõendamata on kostja väited, justkui oleks hageja keeldunud tööd parandamast. Lisaks ei ole kostja selgitanud ega põhjendanud, et kostja oleks nõudnud kulude hüvitamist VÕS § 646 lg 5 alusel või kandnud mingeid kahjusid, mida ta nõuab hagejalt lepingu täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 järgi. Samuti pole kostja väitnud, kas tal on mõni nõue hageja vastu, mille ta on 4 (5)

tasaarvestanud VÕS 197 järgi hageja nõudega. Kostja ei ole esile toonud, miks ta keeldub seni täielikult maksmast hagejale tehtud tööde eest (vt kohtu e-kiri pooltele 21.02.2018 selgituste ja tõendite saamiseks, LK 118). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendamatult keeldunud töid vastu võtmast, keeldunud alusetult nende eest tasumast ja kohus leiab, et VÕS § 638 lg 1 alusel tuleb lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud, hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kostjal on kohustus VÕS § 635 lg 1, 637 lg 3 järgi tööde eest tasuda 4332 €. Kuna kostja pole seni hagejale tööde eest tasunud, siis rikub kostja lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1, 637 lg 3 alusel kohustuse täitmist ja tasu maksmist 4332 €. Kohustuse rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 II lause alusel võlalt viivist. Viivise suuruse ja perioodi üle iseenesest vaidlus puudus, seega on võlalt viivist perioodil 15.02.2017 kuni hagi esitamiseni 17.04.17 kokku summas 58,87 €. Hagejal on õigus TsMS § 367 alusel nõuda võlalt edaspidiselt võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (seadusjärgne määr) kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta võlgnikult nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 €. Kuna selles vaidlus puudus, ei ole vaja kohtul hinnata ka hageja esitatud võlanõuet (lk 11). Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlga 4332 €, viivist 58,86 €, edaspidiselt viivist võlgnetavat põhivõlalt alates 18.04.2018 VÕS § 113 lg 1 II lausest sätestatud määras kuni tasumiseni ja sissenõudmiskulusid 40 €. Menetluskulud, tsiviilasja hind Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Tsiviilasja hind on 4777,25 €. (digitaalne allkiri) Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.