A S (S) hagiavaldus I K-S vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
920,14 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja I K –S (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A S hagiavaldus.
2.Välja mõista I K-S A S kasuks 920,14 eurot.
3.Jätta menetluskulud I K-S kanda. Välja mõista I K-S A S kasuks menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) summas 1 095,14 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb I K-S tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 095,14 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.08.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A S (hageja) esitas 23.10.2018 hagiavalduse I K –S (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. 01.11.2017 esitatud hagi täpsustuse kohaselt on pooled endised abikaasad, kelle abielu lahutati 20.06.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-19699. Abielu lahutamise järgselt sõlmisid pooled 01.07.2014 notariaalse kokkuleppe, mis reguleeris hageja poolt poolte ühisele lapsele P K elatise tasumist ja muid küsimusi. 01.07.2014 kokkuleppe alusel andis hageja kostjale ja poolte ühisele lapsele õiguse tasuta kasutada elamiseks hagejale kuulunud korterit aadressil xxx. Kostja rikkus kokkuleppe tingimusi, mistõttu taganes hageja 25.08.2014 avaldusega notariaalsest kokkuleppest. Kostja sai lepingust taganemisavalduse kätte hiljemalt 26.08.2014. Hageja esitas kostja vastu hagi korteri vabastamiseks ja tsiviilasjas nr 2-14-58756 tehtud lahendiga hageja nõue rahuldati ja kohustati kostjat korteri valduse hagejale üle andma. Hageja oli korteri omanikuks kuni 02.03.2015 ja maksis korteriomanikuna korteri kasutamisega seotud kommunaalkulusid vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele. Pärast seda, kui hageja taganes 01.07.2014 kokkuleppest 25.08.2014 taganemisavaldusega puudus kostjal alates 26.08.2014 õiguslik alus hageja korterit vallata. Hageja on kostjalt korduvalt nõudnud korteri kommunaalkulude tasumist perioodil, millal kostja kasutas hageja korterit õigusliku aluseta ehk perioodil september 2014 – veebruar 2015, kuid kostja on nende tasumisest keeldunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt korteriühistu arvete alusel perioodil september 2014 – veebruar 2015 ehk ajal, millal kostja kasutas hageja korterit ilma õigusliku aluseta makstud kommunaalkulusid kokku 920,14 eurot. Hageja märgib, et korteri kommunaalkulude maksmisel ei käitunud tema tahtega soodustada kostjat. Tasudes korteri kommunaalkulude eest ei täitnud hageja kostja kohustust. Kohustus maksta korteri kommunaalkulusid oli hagejal kui korteriomanikul. Kommunaalkulusid makstes täitis hageja oma kohustust. Seetõttu ei ole täidetud käsundita asjaajamise eeldused. Hageja leiab, et kostja rikastus alusetult tema arvel korteriühistule makstud korteri kommunaalkulude ulatuses. Hageja poolt korteriühistu arvete alusel makstud korteri kommunaalkulusid on käsitletavad kostja poolt hageja arvel saadud kasutuseelisena, mille väljamõistmist kostjalt saab hageja nõuda. Kostja kasutuseeliseks on olnud kasu, mida ta sai seetõttu, et ta ei pidanud septembris 2014 – veebruaris 2015 korteri kommunaalkulusid tasuma, kasutades hagejale sel perioodil kulunud korterit õigusliku aluseta. Hageja ei nõustu kostjaga, et kuna hageja korterit kasutas ilma õigusliku aluseta mitu isikut, tuleks kommunaalkulude hüvitamise kohustus jagada nende vahel võrdselt. Hageja on seisukohal, et juhul kui mitu isikut peaksid vastutama hagejale tekitatud kommunaalkulude hüvitamise eest, siis on tegemist solidaarvõlgnikega. Hageja andis poolte vahel 01.07.2014 sõlmitud kokkuleppega korteri valduse üle kostjale ja poolte ühisele lapsele. Hageja on üles öelnud kostjaga sõlmitud kokkuleppe ja kui kostja, kes on pärast kokkuleppe ülesütlemist ebaseaduslikult vallanud hagejale kuulunud korterit ja kui kostja on pärast temaga lepingu üles ütlemist lubanud hagejale kuulunud korterisse isikuid, kes on tekitanud ka kulusid, siis nende kulude tekkimise eest vastutab ainuisikuliselt kostja, sest kostja on sellisel juhul lubanud tekitada teistel isikutel kulusid, mille eest kostja ei ole tasunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et väidetavalt teised isikud, kellel kostja on ilma õigusliku aluseta lubanud hagejale kuulunud korterit kasutada ja vallata oleks tekitanud kommunaalkulusid.
2.Kostja vaidleb hagile vastu.
Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt võimaldas hageja kostjal 01.07.2014 kokkuleppe alusel kasutada tasuta poolte ühise lapse täisealiseks saamiseni temale kuuluvat korterit. Kolm nädalat pärast eelmainitud kokkuleppe sõlmimist esitas hageja kostjale taganemisavalduse. Pooled vaidlesid tsiviilasjas nr 2-14-58756 selle üle, kas hageja taganes 01.07.2014 kokkuleppest kehtivalt. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 25.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58756 kostjat hagejale kuuluva korteri tagastama. Seega tunnistati hageja poolt 25.08.2014 tehtud kokkuleppest taganemine kehtivaks ning sellest tulenevalt tunnistati korteriomandi valdus ebaseaduslikuks alles 25.10.2016. Varasema perioodi kohta tuleb lähtuda eeldusest, et kostja valdas korterit seaduslikult. Seega ei ole kostja perioodil september 2014 – veebruar 2015 hagejale kuuluvat korterit õigusliku aluseta vallanud ja ei ole hageja arvel alusetult rikastanud. Alternatiivselt kostja märgib, et 01.07.2014 kokkuleppega andis hageja korteri valduse üle nii kostjale, kui ka poolte ühisele lapsele. Seega oli vaatlusalusel juhul tegemist kaasvaldusega asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 tähenduses. Kui mitu isikut kasutavad kinnisasja ühise leibkonnana ühiselt, siis jagavad nad ka kõiki kinnisasja kasutamisega seonduvaid kulutusi. Samale eeldusele on üles ehitatud alaealise lapse elatise asjades eluasemega seotud kulutused, st laenumaksed/üürihind ja kommunaalkulud jagatakse vastavalt leibkonna liikmete arvule, saades kulutused ühe liikme kohta, millest lahusoleval vanemal tuleb tasuda pool. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagejal on kõnesoleva perioodi kohta nõudeõigus, ei oleks nõude rahuldamine täies mahus siiski õiguspärane, vaid arvestada tuleks ka sellega, et kommunaalkulude hüvitamise kohustus jaguneb kõnesolevat korteriomandit väidetavalt ebaseaduslikult vallanud isikute vahel võrdselt. Kuna hageja on 01.07.2014 kokkuleppest taganenud põhjusel, et korterisse asus elama kostja ema, siis tuleks vastavalt ka nõue jagada kolmeks, st kostja, poolte ühine laps ja kostja ema. Arvestades, et P. K on hageja ja kostja ühine alaealine laps, kelle suhtes on pooltel võrdsed õigused ja kohustused, kuuluks P. K osa jagamine vastavalt 1/6 ulatuses kostjale ning teise 1/6 osas hagejale. Seega võiks hagejal olla kostjalt õigus nõuda vaid 1⁄2 kommunaalkuludest, so 460,07 eurot. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kostja oli korteri aadressil xxx omanik 29.05.2012 – 02.03.2015 (lk 18); - pooled sõlmisid 01.07.2014 notariaalse kokkuleppe pealkirjaga „Kokkulepe lapsele elatise maksmiseks, suhtluskord lapsega ja muud kokkulepped“ (lk 6 – 8). 01.07.2014 kokkulepe p 3.1.1 sätestab, et hageja annab kostjale ja poolte ühisele lapsele P. K õiguse tasuta kasutada (kuni lapse täisealiseks saamiseni) elamiseks temale kuuluvat eluruumi, asukohaga xxx. Antud tingimus kehtib juhul, kui laps elab emaga Eestis. 01.07.2014 kokkulepe p 3.1.2 alusel kohustus hageja tasuma kõik korteriomandi kasutamisega seotud kommunaalkulud, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kuus; - hageja koostas 25.08.2014 notariaalse avalduse, kus avaldas soovi 01.07.2014 kokkuleppest taganeda (lk 9 - 10); - kostja sai kätte hageja 25.08.2014 avalduse hiljemalt 26.08.2014 (lk 67); - kostja elas perioodil september 2014 – veebruar 2015 hagejale kuuluvas korteris ja tarbis kommunaalteenuseid; - hageja maksis korteri kommunaalkulude eest perioodil september 2014 – veebruar 2015 kokku 920,14 eurot (lk 19 – 22); - kostja vabastas korteri 18.04.2017 (lk 23).
5.Pooled sõlmisid 01.07.2014 notariaalse kokkuleppe, mille p 3.1.1 alusel andis hageja temale kuuluva korteri tasuta kasutusse kostjale ja poolte ühisele lapsele P. K (lk 6 – 8). Tõlgendades 01.07.2014 kokkuleppe p-i 3.1.1 võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-te 4 – 6 alusel leiab kohus, et I. K ja kostja sõlmisid korteri tasuta kasutamise lepingu VÕS § 389 mõttes. 01.07.2014 kokkuleppe p-i 3.1.2 alusel kohustus hageja tasuma kõik korteriomandi kasutamisega seotud kommunaalkulud, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kuus. Hageja koostas 25.08.2014 notariaalse avalduse, kus avaldas soovi 01.07.2014 kokkuleppest taganeda (lk 9 – 10). Asjaolu, kas kostja lõpetas 01.07.2014 kokkuleppe korteri kasutamise osas õiguspäraselt, on kontrollitud tsiviilasjas nr 2-14-58756. Harju Maakohus leidis 30.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-58756, et hageja on 01.07.2014 lepingust kehtivalt taganenud. Tallinna Ringkonnakohus märgib 25.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-58756, et kuna 01.07.2014 leping on kestvusleping, siis vaatamata sellele, et 25.08.2014 avaldus on pealkirjastatud lepingust taganemise avaldusena, on kostja 25.08.2014 avaldusega lepingu üles öelnud. Ringkonnakohus leidis, et kostja on 01.07.2014 lepingu korteri tasuta kasutusse andmise osas kehtivalt üles öelnud (lk 13 – 16). Lepingu ülesütlemisõigus on VÕS § 195 lg 1 järgi teostatav ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Hageja tahteavaldus öelda üles 01.07.2014 leping korteri tasuta kasutusse andmise kohta sisaldub hageja 25.08.2014 notariaalses avalduses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 alusel muutub kindlale isikule tehtud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Kostja sai kätte hageja 25.08.2014 notariaalse avalduse koos lepingu ülesütlemise tahteavaldusega hiljemalt 26.08.2014 (lk 67), sest sellel kuupäeval edastas kostja oma esindajale päev varem notari poolt kostjale saadetud hageja 25.08.2014 avalduse. Hageja tahteavaldus öelda korteri kasutamise leping üles jõustus TsÜS § 69 lg 1 alusel 26.08.2014. Alates 26.08.2014 muutus kostja valdus hagejale kuulunud korteri üle ebaseaduslikuks asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lg 1 mõttes, sest kostjal puudus õiguslik alus hageja korterit vallata. Alates 26.08.2014 langes ära ka hageja kohustus tasuda korteri kommunaalkulude eest 01.07.2014 kokkuleppe p 3.1.2 alusel, sest hageja ütles 25.08.2014 notariaalse avaldusega korteri kasutamise lepingu kehtivalt üles. Asjaolu, et pooled vaidlesid tsiviilasjas nr 2-14-58756 selle üle, kas hageja lõpetas 01.07.2014 korteri kasutamise lepingu kehtivalt, ei tee kostja valdust pärast 26.08.2014 hagejale kuulunud korteri üle seaduslikuks. Tsiviilasjas nr 2-14-58756 on kohtud tuvastanud, et hageja ütles korteri kasutamise lepingu kehtivalt üles. Kostja valdus hagejale kuulunud korteri üle ei muutunud ebaseaduslikuks alates hetkest, millal Tallinna Ringkonnakohus leidis 25.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-58756, et hageja ütles korteri kasutamise lepingu kehtivalt üles. Kostja valdus hageja korteri üle muutus ebaseaduslikuks alates hetkest, millal kostja sai kätte hageja tahteavalduse öelda leping üles, st alates 26.08.2014.
6.Kostja kasutas perioodil september 2014 – veebruar 2015 hagejale kuulunud korterit seadusliku aluseta. Elades hagejale kuuluvas korteris septembris 2014 – veebruaris 2015 tarbis kostja kommunaalteenuseid, mille eest ei ole ta maksnud. Hageja maksis antud perioodil korteriühistu poolt esitatud arveid kommunaalteenuste eest. Hageja nõuab kostjalt perioodil september 2014 – veebruar 2015 korteri eest makstud kommunaalkulude kokku 920,14 eurot hüvitamist. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõude õiguslikku alust.
7.Kostja kinnitas 07.05.2018 menetlusdokumendis, et kandes korteri kommunaalkulusid septembris 2014 – veebruaris 2015 täitis kostja temal seadusest ja korteriühistu põhikirjast (lk 74 – 77) tulenevat kohustust maksta korteri kommunaalkulude eest. Tasudes korteri kommunaalkulusid, ei ajanud hageja kostja asja. Kostja avaldas, et kommunaalkulude eest makstes, ei tegutsenud tema tahtega kostjat soodustada. Seega ei ole täidetud käsundita asjaajamise eeldused ja hageja nõude aluseks ei saa olla käsundita asjaajamine VÕS § 1018 järgi.
8.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hagejal saab olla kostja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja leiab, et kostja rikastus alusetult tema arvel korteriühistule perioodil september 2014 – veebruar 2015 makstud korteri kommunaalkulude ulatuses, sest hagejal ei olnud alates septembrist 2014 kohustust korteri kommunaalkulude eest maksta või selline kohustus oli alates samast ajast ära langenud. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks ei saa olla VÕS § 1027 ja § 1028. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 ütleb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt kostjale õigusliku aluseta üleantuna käsitleda hageja poolt korteriühistule perioodil september 2014 – veebruar 2015 tehtud korteri kommunaalmakseid. Kommunaalmakseid on saanud korteriühistu, mitte kostja. Hagejal lasus korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenev kohustus tasuda korteri kommunaalmakseid. Seega oli hageja poolt korteriühistule tehtud sooritustel ka õiguslik alus. Kohus leiab, et kostja ei ole hageja arvel viimase poolt korteriühistule perioodil september 2014 – veebruar 2015 tasutud korteri kommunaalmaksete ulatuses rikastunud VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 tähenduses.
9.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 1037 lg 1. VÕS § 1037 lg 1 ütleb, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
10.Kostja, elades perioodil september 2014 – veebruar 2015 hagejale kuuluvas korteris seadusliku aluseta, võis rikkuda hageja omandit selle kasutamise teel. Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja omandit (st korterit) tohivad teised isikud kasutada vaid kas tema nõusolekul või muul seaduses sätestatud õiguslikul alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kasutas hageja korterit seadusliku aluseta alates 26.08.2014. Kostja vabastas korteri alles 18.04.2017 (lk 23). Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hageja nõusolek või muu seaduses sätestatud õiguslik alus kasutada hageja korterit perioodil september 2014 – veebruar 2015. Kohus leiab, et elades vaidlusalusel perioodil hagejale kuuluvas korteris seadusliku aluseta, rikkus kostja hageja omandit selle kasutamise teel.
11.VÕS § 1037 lg 1 järgi peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit kasutamisega rikkunud isik hüvitama õigustatud isikule rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-14, p 16 ja lahend nr 3-2-1-46-09, p 15). VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Kohus leiab, et kostja, rikkudes hageja nõusolekuta tema omandit selle kasutamise teel perioodil september 2014 – veebruar 2015, on rikkumise abil hageja arvel alusetult rikastunud. Praegusel juhul seisneb kostja alusetu rikastumine kasutuseeliste saamises, mida kostja sai seetõttu, et ei ole maksnud korteri kommunaalarveid perioodil september 2014 – veebruar 2015, ja et vastavaid arveid maksis hageja. Jättes korteri kommunaalarveid maksmata septembrist 2014 – veebruarini 2015, hoidis kostja kokku raha kommunaalkulude eest maksmisele kuuluva summa, st 920,14 euro
ulatuses. Kostja poolt rikkumise teel saadu harilik väärtus võrdub hageja poolt perioodil september 2014 – veebruar 2015 korteri kommunaalarvete alusel makstud summaga 920,14 eurot.
12.Hageja nõude alternatiivseks õiguslikuks aluseks saab olla AÕS § 85 lg 1 koostoimes VÕS § 1037 lg-ga 1. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja omaniku ees asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest VÕS §-de 1037−1040 kohaselt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja valdas alates 26.08.2014 hageja korterit ebaseaduslikult AÕS § 34 lg 1 mõttes, sest kostjal puudus õiguslik alus hageja korterit vallata. Kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62 tähenduses saavad kõne alla tulla asja viljad ja kasutuseelised. Praeguse vaidluse iseloomu arvestades võivad kõne alla tulla asja kasutuseelised. Käesoleval juhul on kostja saanud kasutuseelised, sest ta ei ole maksnud korteri kommunaalmakseid perioodil september 2014 – veebruar 2015, ja vastavaid makseid tegi kostja eest hageja. Kostja poolt rikkumise teel saadu harilik väärtus võrdub hageja poolt perioodil september 2014 – veebruar 2015 korteri kommunaalkulude eest makstud summaga 920,14 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 920,14 eurot VÕS § 1037 lg 1 ja 3 alusel. Hageja nõude rahuldamise alternatiivseks õiguslikuks aluseks võib olla ka AÕS § 85 lg 1 koostoimes VÕS § 1037 lg-tega 1 ja 3.
14.Kostja märgib, et kommunaalkulude hüvitamise kohustus jaguneb korterit väidetavalt ebaseaduslikult vallanud isikute (st kostja, tema ema S K ja poolte ühise lapse P. K) vahel võrdselt. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kõik hageja korterit seadusliku aluseta kasutanud isikud vastutavad hageja ees võrdsetes osades. Kostja väidab sisuliselt, et hageja omandit rikkunud isikud vastutavad hageja ees osavõlgnikena VÕS § 63 tähenduses. Seadusest ei tulene, et õigustatud isiku omandit rikkunud isikud vastutavad alusetu rikastumise sätete alusel osavõlgnikena. Kohus leiab, et õigustatud isiku omandit rikkunud isikud vastutavad õigustatud isiku ees solidaarvõlgnikena VÕS § 65 mõttes. Kui mitu isikut rikub teise isiku omandit, rikastuvad rikkujad õigustatud isiku arvel ja õigustatud isikul on õigus nõuda omandi rikkujatelt saadu hariliku väärtuse hüvitamist. Seejuures peavad rikkujad täitma sama sisuga kohustuse (rikastumise abil saadu välja andma). Iga rikkuja võib kohustuse osaliselt või täielikult täita. Seega on tegemist jagatava kohustusega, mistõttu eeldatakse VÕS § 63 lg 2 alusel, et tegemist on solidaarkohustusega. Õigustatud isik saab nõuda kohustuse täitmist vaid ühe korra. Kuivõrd hageja omandit rikkunud isikud vastutavad tema ees solidaarselt, on hagejal VÕS § 65 lg 1 alusel õigus valida, kas nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. Käesoleval juhul otsustas hageja nõuda kohustuse täielikku täitmist kostjalt.
15.Poolte ühine laps P. K ei ole käesoleva menetluse pool, mistõttu ei oma asjas tähtsust kostja väide, et hagejal on kohustus anda ülalpidamist poolte ühisele lapsele. Hageja kohustus last ülal pidada, ei mõjuta kostja vastutuse ulatust hageja ees. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 2 240, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 200 eurot ning lepingulise esindaja kulud on 2 040 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub märkida lahendis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 200 eurot (lk 24). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 920,14 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja menetluskuluna on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu, st 25 euro tagastamiseks.
19.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 85 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 85 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud käesoleva menetluse raames menetlustoiminguid kokku 20 h ulatuses. Kohus, analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulud aeg on põhjendatud. Samas kohus leiab, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavad õigusabikulud ei tohi ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on avaldanud lahendi nr 3-2-1-4-15 p-s 14 seisukohta, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja vaidlus ei olnud keskmisest keerukam ja mahukam. Hageja menetlusdokumendid ei sisalda keerulist ja mahukat õiguslikku analüüsi. Hageja esitas erinevates menetlusdokumendid oma sisu poolest kattuvad seisukohad. Menetlustoimingute ja -dokumentide
mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud jäävad tsiviilasja hinna piiresse, st 920,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 095,14 eurot (riigilõiv summas 175 eurot + õigusabikulud summas 920,14 eurot).
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 012,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.