G I N L hagi Mittetulundusühingu EDU VALEM vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks N L hagi Mittetulundusühingu EDU VALEM vastu varalise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
G I N L hagihind 3872,05 eurot N L hagihind 10 383,37 eurot
Menetlustoiming
N L hagiga seonduvate kindlaksmääramine
menetluskulude
rahaline
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I G I N L (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja II N L (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri (Advokaadibüroo
DERLING,
e-post [email protected] ja [email protected]) Kostja Mittetulundusühing EDU VALEM (registrikood 80148142, asukoht Pallasti 41, 11413 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Jaanus Silm (Jasitex Law Firm, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista N L Mittetulundusühingu EDU VALEM kasuks menetluskulud summas 2159,22 eurot.
2.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
2-15-15292 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I G I N L (hageja I) ja N L (hageja II) esitasid 13.10.2015 Harju Maakohtule hagi Mittetulundusühingu EDU VALEM (kostja) vastu, mida täpsustasid 31.10.2016. Hageja I palus kostjalt enda kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise õiglases ulatuses kohtu äranägemisel, viivise perioodi 16.06.2015-13.10.2015 eest summas 92,05 eurot ja edasi viivise seadusjärgses ulatuses alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja II palus kostjalt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 4693,41 eurot, viivise perioodi 01.09.2015-13.10.2015 eest summas 44,23 eurot ja edasi viivise seadusjärgses ulatuses alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palus hageja II kostjalt enda kasuks välja mõista kohtuvälised õigusabikulud summas 4837,66 eurot (koos käibemaksuga), viivise perioodi 01.09.2015-13.10.2015 eest summas 45,59 eurot ja edasi viivise seadusjärgses ulatuses alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 18.01.2017 toimunud kohtu istungil loobus hageja II kohtueelsete õigusabikulude nõude osas käibemaksust summas 806,22 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
3.18.01.2017 ja 23.01.2017 esitasid hagejad maakohtule menetluskulude nimekirjad (vt III kd, tl 192-195; IV kd, tl 29-30), millede järgi on hageja I menetluskuludeks õigusabikulud 5293,75 eurot (käibemaksuta) ning hageja II menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 5293,75 eurot (käibemaksuta). Hagejad kinnitasid, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hagejad palusid märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.18.01.2017 ja 20.01.2017 esitas kostja maakohtule menetluskulude nimekirjad (vt III kd, tl 196; IV kd, tl 25), millede järgi on tema menetluskuludeks õigusabikulud 3475 eurot. Kostja kinnitas, et nimetatud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja menetluskuludest 1⁄2 on seotud hageja I nõudega ja 1⁄2 on seotud hageja II nõudega. Kõik kostja menetluskulud on ilma käibemaksuta ja neile ei lisandu käibemaksu.
4.1.Vastuväitena hageja(te) menetluskuludele märkis kostja, et need on ebavajalikus suuruses ja põhjendamatult kõrge töötunni hinnaga. Kostja peab hageja(te) vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks 31,75 töötundi ning mõistlikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja tasuks 144 eurot koos käibemaksuga. Kostja arvates on hageja(te) vajalikud ja põhjendatud kulud lepingulisele esindajale kokku 4572 eurot. Dokumentide tõlkekulu on
2-15-15292 tõendamata ja ei ole ka arvestades asja materjale vajalik. Kostjale on arusaamatu, milliseid dokumente oli vaja tõlkida. Riigilõivu osas kostja vastu ei vaidle.
5.Hagejad esitasid 30.01.2017 seisukoha kostja menetluskuludele. Kostja menetluskulusid pole võimalik hagejatelt välja mõista, kuivõrd kostja pole esile toonud, millises osas on kantud menetluskulusid seoses millisele hagile vastamisega. Sellise seisukoha on kostja esitanud üksnes seoses istungikuludega. Tulenevalt hagimenetlusele omasest võistleva menetluse põhimõttest, ei saa kostja eest menetluskulude jaotuse osas seisukohta võtta ka kohus. Seetõttu paluvad hagejad jätta kostja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata (v.a kostja 20.01.2017 taotluses märgitud osas). Kui kostja menetluskulusid pidada hüvitatavateks, on kulud osaliselt ebavajalikud ja põhjendamatud. Kostja on menetluses esitanud läbivalt valdavalt vaid tõendamatuse vastuväite, õiguslikke küsimusi seejuures lähemalt käsitlemata. Seda silmas pidades ei saa kostja menetlustoimingute ajakulu olla suur. Kostja esindaja on kaheks kohtuistungiks ette valmistunud kokku 9 tundi. Asja mahtu arvestades olnuks põhjendatud aeg istungiks valmistumisele 3 tundi mõlema istungi kohta. Kostja lepinguline esindaja on kostja 10.01.2017 seisukohta ette valmistanud väidetavalt 3,5 tundi. Seisukoha mahtu ning selle vähest õiguslikku keerukust arvestades on viidatud seisukohale vajalik ja põhjendatud ajakulu kuni 1,5 tundi. Kostja menetluskulu asjas 18.01.2017 toimunud istungile on osaliselt põhjendamatu. Ehkki kostja on kinnitanud ajakuluks 5 tundi ning oma tunnihinnaks 100 eurot, on kostja palunud menetluskulu välja mõista summas 550 eurot. Kostja esitatud andmetest nähtuvalt 500 euro suurust kulu (5 x 100) ületavas osas on kostja taotlus põhjendamatu. Ülejäänud osas hagejatel kostja menetluskulude nimekirjale vastuväited puuduvad.
6.Maakohus tegi 20.03.2017 otsuse, milles võttis vastu hageja II osalise hagist loobumise ning lõpetas tsiviilasjas menetluse hageja II hagis kostja vastu 806,22 euro suuruse varalise kahju hüvitamise (kohtueelsete õigusabikulude käibemaks) osas. Sama otsusega jättis maakohus hageja I hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks rahuldamata ning rahuldas hageja II hagi kostja vastu varalise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja kahjuhüvitise (põhinõue) 4010,91 eurot ja seisuga 13.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 38,04 eurot ning edasi viivise protsendina põhinõudelt (4010,91 eurolt) alates 14.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja I hagiga seonduvad menetluskulud jättis kohus hageja I kanda ning mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulud summas 1737,50 eurot. Hageja II hagiga seonduvad menetluskulud jättis kohus 58% ulatuses hageja II kanda ja 42% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja II kasuks välja menetluskulud summas 1467,63 eurot. Lisaks määras kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale II kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning jätta uue otsusega hageja II hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja II kanda.
8.Hageja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
9.05.09.2017 esitas kostja ringkonnakohtule apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja (vt IV kd, tl 76), mille järgi on tema menetluskuludeks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 900 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega.
2-15-15292
9.1.Tallinna Ringkonnakohtus 05.09.2017 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et istungikulu on menetluskulude nimekirjas sees. Kostja jättis vastaspoole (hageja II) menetluskulude põhjendatuse kohtu hinnata.
10.05.09.2017 esitas hageja II samuti ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja (vt IV kd, tl 77-78), milles palus kostjalt hageja II kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 1687,50 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni. Kostja menetluskulud palus hageja II jätta kostja enda kanda. Hageja II kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
10.1.Tallinna Ringkonnakohtus 05.09.2017 toimunud kohtuistungil palus hageja II kohtul välja mõista istungikulu vastavalt protokollile tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Istungiks ettevalmistamise kulu on menetluskulude nimekirjas olemas. Hageja II jättis vastaspoole (kostja) menetluskulude põhjendatuse kohtu hinnata.
11.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.09.2017 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Harju Maakohtu 20.03.2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-15292 osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja kahjuhüvitise 715,37 eurot ületavas osas ja 715,37 eurot ületavalt osalt viivise, samuti menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus jättis hageja II hagi menetlemisel maa- ja ringkonnakohtus poolte kantud menetluskuludest 92,5% hageja II kanda ja 7,5% kostja kanda.
12.Hageja II esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 20.12.2017 määrusega menetlusse võtmata, tasutud kautsjoni arvas riigituludesse ning kassatsiooniastme menetluskulud jättis hageja II kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt nimetatud paragrahvi lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu 20.03.2017 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2017 otsus jõustusid 20.12.2017. Järgnevalt määrab maakohus seega kindlaks tsiviilasja nr 2-15-15292 menetluskulud, mis seonduvad hageja II hagiga.
14.Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2017 otsusega jäid hageja II hagi menetlemisel maa- ja ringkonnakohtus poolte kantud menetluskuludest 92,5% hageja II kanda ning 7,5% kostja kanda.
15.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-15-15292 Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et pooltel on käesolevas tsiviilasjas olnud lepingulised esindajad, seega on antud asjas hageja II ja kostja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
16.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
17.Hageja II on tasunud enda hagiavalduselt riigilõivu 650 eurot (vt I kd, tl 73), millest kohus tagastas 19.12.2016 määrusega 50 eurot (vt III kd, tl 130-136). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu (600 eurot) näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale II kostja poolt vastavalt ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusele summas 45 eurot (s.o 600 eurost 7,5%) hüvitada.
18.Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot (vt IV kd, tl 61). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb kostjale hageja II poolt vastavalt ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusele summas 323,75 eurot (s.o 350 eurost 92,5%) hüvitada.
19.Edasi kontrollib kohus hageja II ja kostja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.
19.1.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale II osutatud õigustoiminguid maakohtus 35 tunni ja 17,5 minuti (70 h 35 min / 2) ulatuses ning ringkonnakohtus 12 tunni ja 7 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjadele moodustavad seega hageja II kulud õigusabile kokku 7086,25 eurot (10 587,50 / 2 + 1792,50).
19.2.Samuti nähtub menetluskulude nimekirjadest, et tsiviilasja menetluse käigus on kostjale osutatud õigustoiminguid maakohtus 34,25 tunni ulatuses ning ringkonnakohtus 9 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjadele moodustavad seega hageja II hagiga seonduvad kostja kulud õigusabile kokku 2637,50 eurot (3475 / 2 + 900).
20.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 32-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
2-15-15292
21.Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist keskmisest keerulisema ja mahukama õigusliku vaidlusega. Arvestades ülaltoodut, on kohus seisukohal, et esindajate toimingud olid vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud hageja II esindamiseks 47 tunni ja 24,5 minuti ulatuses ning kostja esindamiseks 43 tunni ja 7 minuti ulatuses. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kostja kulu ringkonnakohtu istungil osalemise eest 1 tunni ulatuses, kuivõrd istung kestis 42 minutit (vt IV kd, tl 79-80) ning põhjendatud kuluks on istungi toimumise aeg (ehk 42 minutit). Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti hageja(te)/kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidid esindajad sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
22.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga) ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-11514 tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Hagejate esindajate tunnitasu suuruseks on 150 eurot (käibemaksuta) ning kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 100 eurot (käibemaksuta). Arvestades eeltoodut (sh asja keerukust) ja asjaolu, et hagejate esindajateks on vandeadvokaat ja advokaat ning kostja esindajaks jurist, peab kohus selliseid õigusabiteenuse tunnihindasid mõistlikeks ja põhjendatuteks.
23.Lähtudes eelnevast on hageja II hagiga seonduvalt hageja II esindajate põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 7086,25 eurot (käibemaksuta) ning kostja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 2607,50 eurot. Vastavalt ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusele kuuluvad kostja poolt hüvitamisele hageja II õigusabikulud summas 531,47 eurot (7086,25 eurost 7,5%) ning hageja II poolt kuuluvad hüvitamisele kostja õigusabikulud summas 2411,94 eurot (1737,50 + 870 = 2607,50 eurost 92,5%).
24.Kohus märgib, et maakohus on 20.03.2017 otsusega välja mõistnud hagejalt I kostja kasuks menetluskulud summas 1737,50 eurot, mida ei vaidlustatud. Käesolevaga mõistab kohus menetluskuludena välja hagejalt II kostja kasuks 2735,69 eurot ja kostjalt hageja II kasuks 576,47 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestatakse otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab. Tulenevalt eeltoodust tasaarvestab kohus hageja II ja kostja vastastikused otsusega välja mõistetavad menetluskulud. Kohus leiab, et tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulud summas 2159,22 eurot (2735,69 – 576,47).
2-15-15292
25.Seoses hagejate 18.01.2017 menetluskulude nimekirjas märgitud tõlkekulu 195 euro osas märgib kohus järgmist. TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kuluks ka mh tõlgikulud. Samas on hagejad esitanud kohtule 23.01.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palutakse kostjalt hageja II kasuks välja mõista menetluskulud summas 5893,75 eurot (s.o pool õigusabikuludest 5293,75 eurot + riigilõiv 600 eurot). Seega ei nõua hagejad enam tõlkekulude hüvitamist, millest kohus ka lähtub TsMS § 5 lg 1 alusel.
26.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et kostja menetluskulusid pole võimalik hagejatelt välja mõista, kuivõrd kostja pole esile toonud, millises osas on kantud menetluskulusid seoses millisele hagile vastamisega. Kostja on 20.01.2017 menetlusdokumendis selgelt välja toonud, et tema menetluskuludest 1⁄2 on seotud hageja I nõudega ja 1⁄2 on seotud hageja II nõudega (vt IV kd, tl 25). Isegi kui kostja ei oleks näidanud oma menetluskulude jagunemist hagejate nõuetega seonduvalt, oleks kohus saanud ise lugeda kostja panuse mõlema hageja hagi nõuete osas võrdseks. Seetõttu on ka asjakohatud hagejate viited võistleva menetluse põhimõttele (vt ka määruse p 16). Veel ei nõustu kohus hagejate seisukohaga, et kostja menetluskulu asjas 18.01.2017 toimunud istungile on osaliselt põhjendamatu. Kostja on 20.01.2017 menetluskulude nimekirjas märkinud, et seoses 18.01.2017 kohtuistungiga on ta kandnud menetluskulu summas 550 eurot. Kohus möönab, et kostja on nimetatud summa arvustuskäiguna märkinud 5 tundi x 100 eurot. Samas kestis asjas kõnealune kohtuistung 5 tundi ja 31 minutit (vt IV kd, tl 3-18). Seega on põhjendatud kostja menetluskulud seoses 18.01.2017 kohtuistungiga summas 550 eurot (5 h 30 min x 100). Kostja on ilmselt ekslikult jätnud märkimata pool tundi lisaks, mis ei tee aga tema kulutusi olematuks.
27.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.