Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Võlgniku varad Käibevara Tuginedes avalike registrite andmetele ja järelepärimiste vastustele on ajutine haldur selgitanud välja, et võlgnikul on avatud arvelduskonto järgmises krediidiasutuses. Arvelduskonto nr xxx AS-is SEB Pank. Saldo seisuga 26.01.2017 on 150,73 EUR. Kogumiskonto nr xxx AS-is SEB Pank. Saldo seisuga 24.01.2017 on 0,00 EUR. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontosid ei oma. Võlgniku bilansi kohaselt on kassa jääk 3 402,00 EUR perioodi 01.01.2016 – 26.01.2017 eest. 26.01.2017 bilansist nähtuvalt on võlgnikul ostjate vastu nõudeid summas 720,00 eurot. Infot tõenäoliselt laekuvate võlgnevuste kohta ajutisele haldurile esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on võimatu hinnata, kas, millisel määral ning millise aja- ja ressursikuluga on viidatud nõuded reaalselt sissenõutavad. Vastavalt esitatud bilansile on võlgnikul veel:

Jääkväärtus 0,00 26 558,70 4 891,17 0,00 45 868,38 89 250,00 1 324,50 69 986,00

Kokku: 237 878,75 eurot Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Muid käibe- ega põhivarana kajastatavaid esemeid ei ole ajutine haldur esitatud dokumentidele ja järelepärimiste vastustele tuginedes tuvastanud. Võlgniku 30.06.2018.a. bilansi kohaselt on võlgnikul järgmised varad kokku summas 176 558 eurot: 1) Raha – 1 eurot 2) Varud 1 697 eurot 3) Kinnisvara investeeringud 174 285 eurot 4) Materiaalne põhivara 572 eurot Võlgniku 31.12.2017.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul järgmised varad summas 177 165 eurot: 1) Raha 104 eurot 2) Nõuded ja ettemaksed 2 199 eurot 3) Kinnisvarainvesteeringud 174 285 eurot 4) Materiaalne põhivara 572 eurot Ajutise haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab alljärgnevaid kontosid: Swedbank AS-is:  Arvelduskontot nr xxx, mille saldo 28.06.2018.a. seisuga on – 6 eurot ja kontole on arvestatud viivis 0,07 eurot;  Arvelduskontot nr xxx, mille saldo 28.06.2018.a seisuga on 0 eurot;  Väärtpaberikontot nr xxx, mille portfelli turuväärtus kokku on Swedbank AS päringu vastuse kohaselt 61 438,22 eurot;

 Konto allkirjaõiguslikud isikud on N.L. (sünniaeg xxx), P. L. (sünniaeg xxx) ja V. K.-V. (ik xxx);  Kehtiv e-kanali kasutaja V. K.-V. (ik xxx); Luminor Bank AS-is - Omanud arvelduskontot, mis suleti 22.03.2017.a.; - Tehingud viimasel viiel aastal puudusid; - Kohustused panga ees puuduvad. Bigbank AS-is, OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is LHV Pank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Coop Pank AS-is, AS-is SEB Pank, InBank AS-is, AS Citadele Banka Eesti filiaalis ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnik kontosid ei oma. AS-ga Coop Liising, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, OP Finance Estonia AS-iga, ASga Swedbank Liising, AS-ga SEB Liising ja AS-ga Luminor Liising kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Maanteeameti 22.06.2018.a andmete kohaselt käesoleval hetkel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12- meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr xxx. Väärtpaberikontol on xxx aktsiat nimiväärtusega 10 EEK. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kinnisasi: -

kuulub käesoleval hetkel võlgnikule järgmine

9/100 mõtteline osa kinnisasjas registriosa nr xxx, asukohaga xxxx, reaalosa eluruum nr xxx, üldpindala 111,60 m2, katastritunnus xxx, elamumaa 75 %, ärimaa 25%. Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärg käsutamise keelamiseks ühiselt kohtutäitur Kaire Põlts’i ja AS-i SEB Pank kasuks. Registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek summas kaks miljonit krooni, intressimääraga üksteist (11) % aastas ja kõrvalnõuete suurusega kolmsada tuhat (300 000) krooni Aktsiaselts Eesti Ühispank (reg.kood 10004252, Tallinn) kasuks ning hüpoteek summas 40 000 000,00 krooni KYLEMORE INTERNATIONAL INVEST CORP. (registrikood 1040482) kasuks.

Kinnistusregistri infosüsteemi kohaselt on võlgnikul 432 kehtetut seost erinevate kinnistutega (korteriomandid xxx). Ajutine haldur ei ole kontrollinud kõikide nimetatud kinnistute müügitehingute tingimusi. Samas on ajutine haldur palunud võlgnikul esitada andmed viimase 5 aasta jooksul põhivaraga tehtud tehingute kohta, kuid kinnistute ega korteriomandite müügilepinguid haldurile esitatud ei ole. Haldur on kontrollinud pisteliselt kinnistusraamatu väljavõtteid, milledest nähtub, et peamiselt võõrandas võlgnik oma vara aastatel 2006-2008.

Sellest tulenevalt järeldab ajutine haldur, et kinnisvara vara on võõrandatud rohkem kui 5 aastat tagasi. Äriregistri andmete kohaselt on võlgnikul kehtiv seos AS-ga xxx, registrikood xxx, mille ainuaktsionäriks võlgnik on. Nimetatud äriühingu juhatuse liige oli kuni 13.06.2018.a. P. S.. AS-ile xxx on tehtud äriregistri andmetel kustutamishoiatus seonduvalt majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Viimane registripidajale esitatud majandusaasta aruanne käib 2015.a. kohta ning selle kohaselt on äriühing tegevuse lõpetanud ning äriühingu omakapital 31.12.2015.a. seisuga oli 7 033 eurot. AS xxx 31.12.2015.a. bilansi kohaselt on äriühingul varasid summas 34 435, mis koosneb nõuetest ning kohustusi 27 402 eurot. Äriühingu 2015.a. majandusaasta aruande kohaselt oli eelmiste perioodide jaotamata kahjum 1 640 780 eurot ning omakapital 7 033 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei oma nimetatud aktsiad esialgselt registrist kogutud info põhjal tegelikku väärtust. Samas ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tutvuda aktsiaseltsi värskemate bilansside ega majandusnäitajatega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks reaalseks varaks 9/100 mõtteline osa kinnisasjast registriosa numbriga xxx, asukohaga xxx, reaalosa eluruum nr x bilansilise väärtusega 174 285 eurot. Ajutine haldur on tutvunud erinevate kinnisvara müügiportaalidega ning nimetatud tänaval on korteriomandite ruutmeetri müügihinnaks ligikaudu 1829 eurot/m2, mis teeks antud korteriomandi eeldatavaks turuväärtuseks ligikaudu 204 000 eurot. Lõplik hind sõltub korteri seisukorrast. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku 30.06.2018.a. bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 15 636 358 eurot järgmiselt: - Laenukohustused 8 975 251 eurot - Võlad ja ettemaksed 6 632 851 eurot - Pikaajalised laenukohustused 28 256 eurot Võlgniku 31.12.2017.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul kokku kohustusi 9 249 163 eurot järgmiselt - Laenukohustused 2 968 606 eurot - Võlad ja ettemaksed 6 252 301 eurot - Pikaajalised laenukohustused 28 256 eurot Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole äriühingu suhtes teostatud maksumenetlusi, võlgnikul ei ole maksuvõlga ega esitamata maksudeklaratsioone. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 21.06.2018.a vastuse kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas 2 täitemenetlust: Jrk

Toimiku nr

025/2018/1090

Avamise kuupäev 04.05.2018

Sissenõudja

Nõue EUR

Kohtutäitur

AS SEB Pank

5 905 201,29

Kaire Põlts

025/2016/3175

06.10.2016

AS SEB Pank

146 996,78

Kaire Põlts

Võlgniku suhtes on lõpetatud 14 täitemenetlust. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi käesoleval hetkel vähemalt 15 636 358 eurot. Finantsanalüüs Pankrotihaldurile on esitatud küll kõik nõutud seisudega bilansid, kuid pankrotihaldur ei pea antud juhul finantsanalüüsi koostamist vajalikuks ega mõistlikuks. Nimelt nähtub võlgniku raamatupidamisandmetest seda, et võlgnikul on juba aastaid olnud kohustusi rohkem kui varasid ning võlgnik on juba vähemalt aastast 2012.a. tegutsenud negatiivse omakapitali ja kahjumiga. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on selge, et kõik finantsanalüüsi näitajad oleksid majandustegevuse jätkamiseks soovituslikest märkimisväärselt madalamad ja ei mahu soovituslikesse piiridesse, mille alusel võiks välistada välja kujunenud maksejõuetuse. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Käesolevaks hetkeks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Arvestades, et võlgnik on tegevuse lõpetanud, ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ega tervendamine võimalik. Võlgniku juhatus ega osanikud ei ole samuti avaldanud soovi võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul on kohustusi kordades rohkem kui varasid. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani. Võlgniku raamatupidamisdokumentatsioonist nähtub, et võlgnik on tegutsenud juba vähemalt alates 2012.a. negatiivse omakapitaliga ning kahjumis. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et kõik võlgniku võlausaldajad olid valmis sõlmima võlgnevuste tasumiseks kokkuleppeid kuni kohtuvaidluse lõppemiseni SEB Pank AS-iga, mille kohaselt võlausaldajad ei asu oma nõudeid sisse nõudma enne kohtuvaidluse lõppu ning on valmis oma nõudeid ka osaliselt vähendama. Vastav kokkuleppe tekst on haldurile ka edastatud tutvumiseks.

Kohtu põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks reaalseks varaks 9/100 mõtteline osa kinnisasjast registriosa numbriga xxx, asukohaga xxx, reaalosa eluruum nr xxxbilansilise väärtusega 174 285 eurot. Ajutine haldur on tutvunud erinevate kinnisvara müügiportaalidega ning nimetatud tänaval on korteriomandite ruutmeetri müügihinnaks ligikaudu 1829 eurot/m2, mis teeks antud korteriomandi eeldatavaks turuväärtuseks ligikaudu 204 000 eurot. Lõplik hind sõltub korteri seisukorrast. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 15 636 358 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest võlgnikul on kohustusi kordades rohkem kui varasid ning avaldus tuleb rahuldada. Maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ GROVE INVEST (registrikood 10650963) pankrotihalduriks. Martin Krupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Martin Krupp on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 26 tundi summas 2340 eurot (1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 468,00 eurot. Ajutine haldur on teinud kulutusi kokku summas 145,56 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 23.08.2018 algusega kell 13:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, saal nr 4006.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.